TööstusEST, oktoober 2018

Page 1

number

16

T

STUSEST

TÖ Ö S T U S VA L D KO N N A A J A K I R I O K TO O B E R 2018

www.klinkmann.ee


DIGI DIAGNOSTIKA

Aitame turvaliselt alustada automatiseerimisega

DIGITALISEERIMISE AUDIT Väärtusahela kaardistus ja uue digitaliseerimise strateegia väljatöötamine. Aitame sõnastada ettevõtte eesmärke ja mõõdikuid. Osaleme kompetentside ja organisatsiooni struktuuri väljatöötamisel. Teostatakse riskianalüüs ja ohtude tuvastamine, ruumide ja seadmete joonestamine, robotiseeritud lahenduste ohutuse ja turvalisuse planeerimine ning disain.

to

EA S

Kasutame oma töös Visual Components 3D modelleerimise tarkvara. Selle abil on võimalus kõige optimaalsemal viisil valida sobivad tehnoloogilised lahendused ja simuleerides tootmist, saada teada tulevane tootmisvõimekus ning investeeringu tasuvuse arvestus.

D eg igiD a i 15 hi agn 00 nn o EU ad stik R al. a

TOOTMISE PROJEKTEERIMINE JA 3D MODELLEERIMINE

ROBOTISEERITUD LAHENDUSED Väljatöötatud lahendustes kasutame kooperatiivroboteid konkurentsivõimelise hinnaga, ohutu rakendada, lihtne paigaldada ja programmeerida ning võimelised töötama inimeste vahetuses läheduses. Koostöös JOB4BOT'iga pakume ka meie poolt väljlatöötatud täislahenduse renti. Kooperatiivrobotite proovilahendusi saab teie tootmises panna proovitööle alates 2-st päevast.

PILVEPÕHINE MONITOORING JA JUHTIMINE Pakume ka robotipargi haldus-, monitooringu- ja tootmisanalüüsi lahendusi. Robotiq Insights annab teile võimalusi näha iga roboti tootlikkuse näitajaid ning õigeaegselt reageerida roboti hooldusvajadusele.

VÕTA ÜHENDUST !

Alek Kozlov +3725021033 digidiagnostika.ee/audit info@digidiagnostika.ee


SISU:

TööstusEST Väljaandja: OÜ Meediapilt Koduleht: www.meediapilt.ee Toimetaja: Kadri Tamm, e-post: kadri@meediapilt.ee, telefon +372 5667 7131 Reklaami müük: Ellen Ostrat, e-post: ellen@meediapilt.ee, telefon +372 5668 8515 Anneli Ostrat, e-post: anneli@meediapilt.ee, telefon +372 5804 3467 Kujundus: Eve Rammo, e-post: kujundus@meediapilt.ee Trükk: AS Kroonpress Toimetusel on õigus kaastöid lühendada ja toimetada. Ajakirjas avaldatud artiklid ja fotod on autoriõigusega kaitstud, levitamiseks vajalik OÜ Meediapilt nõusolek. Kaebuste korral ajakirja sisu osas võib pöörduda pressinõukogusse (meil: pn@eall.ee).

Andres Taklaja: elektroonikatööstuse väljakutsed lk 4 Robotex tormab maailma vallutama lk 6–9 Eesti vajab töökäsi ja selget maksusüsteemi lk 10–12

ISSN 2382-9540

Uus õppekava „Digimuutused ettevõttes” mitte-IT-sektorile lk 13 Kohustuslik tööõnnetuskindlustus tekitab küsimusi lk 14–17 Masinatööstuse ettevõtted välisturgudele: CLUSME lk 18–19

MEEDIAP LT

Ettevõte: Threod Systemsi lennukad unistused lk 20–23 Tööstusteemad veebis:

Mida ütlevad numbrid kutseõppe kohta? lk 24–26

www.toostusest.ee

TALLINN Tähnase tee 2/4 Peetri alevik, Rae vald tel. 601 4594

TARTU Turu 45D tel. 733 9811 PÄRNU Savi 20/1 tel. 444 0010

… ja veereb jälle

www.varson.ee


Elektroonikatööstuse väljakutsed peituvad õige arengusuuna valimises de pidevat kasvu, mis jääb Eestis ca 7% juurde aastas.

ANDRES TAKLAJA EESTI ELEKTROONIKATÖÖSTUSE LIIDU JUHATUSE ESIMEES

E

esti elektroonikatööstuse aastane müügikäive on muljetavaldav: 2 miljardit eurot on viiendik Eesti riigieelarvest. Kuidas meie majandusele sedavõrd olulist sektorit veelgi enam kasvatada ja arendada? Kui küsida, mida saaks Eesti elektroonikatööstuse kasvu soodustamiseks ära teha, on valikus olnud kaks eesmärki: suurendada sektori ekspordi osakaalu ja mahtu. Eesti elektroonikatööstus ekspordib juba täna praktiliselt kogu oma toodangu maailmaturule. Seega ekspordi osakaalu suurendamisega ei annagi suurt rohkemat teha. Nii pöörduvad pilgud ekspordimahu kasvuvõimaluste otsimisele. Selleks, et elektroonikatööstuse tootmismahud saaksid kiiremini kasvada, tasuks meie elektroonikatööstuses pöörata tähelepanu nii koostetsehhidele kui ka teistele, Eestis alles pead tõstvatele bränditehastele, mis täistootmistsükliga oma toodet arendavad ja müüvad. Arvestades tootmisettevõtete kasumimarginaale, on ka väiksemad kasvuprotsendid meie majandusele olulise väärtusega. Samuti aitab tööstussektori digitaliseerimine kompenseerida tööjõukulu-

4

Mitmesuunalised võimalused arenguks Paljud koostetehased on tulnud täna Eestisse eeskätt madalama palgataseme pärast. Tänaseks on aga palgad tõusnud viisil, kus odavast tööjõust Eesti puhul rääkida ei saa. Samas on meie inseneriteadmised jõudnud koos e-riigi kasvuga laia maailma ja nii on täna ka mitmed Eesti koostetehased mitte enam odava koostetöö keskused, vaid hoopis edukad teadus- ja arendustöö sõlmpunktid oma emaettevõtte tootmisvõrgustikus. Tänast tööjõu nappust silmas pidades on aga võtmeküsimuseks, kuidas luua sellises olukorras rohkem lisandväärtust? Probleemi saab lahendada erinevalt. Üheks võimaluseks siin on areneda omatoodete loomisel. Sealjuures ei pea tegu olema puhtalt elektroonikatoodete, vaid kasvõi laevade, masinate, rõivaste või muude traditsiooniliste tarbetoodetega, mis tänapäeval üha enam elektroonikat sisaldavad. Eesti elektroonikatööstuse puhul saame seda rakendada nii, et suurendame nende ettevõtete osakaalu, mis võtavad tooteomaniku vastutuse ettevõttes arendatud toote

Strateegiad ei näe ette teaduse kulu muutmist reaalsete toodetena tööstuse tuluks.

müügi eest ja tellivad sealjuures toote koostetöö kohalikust, olemasolevast kõrgtehnoloogilisest koostetehasest. Teine võimalus oleks kasvatada lisandväärtust lisaks vertikaalsele suunale ehk oma toodete ja teenuste arendamisele ka horisontaalselt – pakkudes terviklahendusi. See vähendaks ka riigi riske, kuna vähendab sõltuvust üksikute toodete edust või tehnoloogiatest. Niisiis – tegemist on õige arengusuuna valiku küsimusega. Koostöö tööstuse ja teaduse vahel looks lisavõimalusi Hindamatu panuse Eesti elektroonikatööstuse arengule annaks kindlasti teemastatud teadustegevus Eesti ülikoolides. Paraku täna puuduvad Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia kavas „Teadmistepõhine Eesti” terminid „tööstus” ja „tehas”. Neid termineid ei leia samuti Eesti poliitiliste parteide programmilistest tekstidest. Seega ei näegi meie riiklikud strateegiad ette teaduse kulu muutmist reaalsete toodetena tööstuse tuluks. Tööstuspoliitika väljatöötamisega on meil täna juba alustatud. Esialgu küll tööstuspoliitika rohelise raamatu arglikus vormis. Kahjuks ei ole meil aga võimalik sellele lisaks lugeda teaduspoliitika rohelist raamatut. Samas võiksime jõuda tulevikus selleni, et mõlemad poliitikad on kooskõlastatud nii, et teadus toetab tööstuse konkurentsivõime suurendamist, selle tulemusel kasvab ka eksporditulu ja riigieelarve ning selles omakorda riiklik teadusraha.


Robotex International Võistlused ja EXPO: 30. november–2. detsember, Eesti Näitused

Kolmepäevasel üritusel toimuvad rahvusvahelised robotivõistlused tuntud võistlusaladel. Väljakutse leiavad kõik olenevalt tehnilisest tasemest ja vanusest.  Vaata lähemalt siit: https://robotex.international/et/voistlused/ Konverents: 30. november–1. detsember, Kultuurikatel  Teemad: tehisintellekt ja andmeteadus, küberjulgeolek, isejuhtivad sõidukid, tervisetehnoloogia, poliitika ja seadusandlus, naised tehnoloogiavaldkonnas, tehisintellekti lahendused suhtluses, tööstus 4.0, kosmosetehnoloogia, militaartehnoloogia, STEAM haridus, haridus ja ettevõtlus.  Vaata lähemalt siit: https://robotex.international/et/konverents/ Detailsem ajakava: 29.11 Robotex International Conference Investor päev, kl 10–15, Tallinnast väljas Entrepreneurial Challenge Networking, kl 16–18, K-Space Robotex International Conference Opening Ceremony, kl 18–22, Tallinna Kultuurikatel 30.11 Robotex International festival, kl 9–18, Eesti Näitused Robotex International Conference,

kl 9–18, Tallinna Kultuurikatel Robotex International Conference: Data Science Meetup, kl 18–20, asukoht täpsustamisel Robotex International Conference: Cyber Security Meetup, kl 18–20, asukoht täpsustamisel Robotex International 1st day After Party, kl 21–..., asukoht täpsustamisel

1.12 Robotex International festival, kl 9–18, Eesti Näitused Robotex International Conference, kl 9–18, Tallinna Kultuurikatel Robotex International 2nd day After Party - kl 21–..., asukoht täpsustamisel 2.12 Robotex International festival, kl 9–18, Eesti Näitused Festivalipäevade lõikes jaotuvad võistlused järgnevalt:  30.11: LEGO Line Following, Makeblock Line Following, Makeblock MakeX Starter, VEX, Entrepreneurial Challenge LEGO Sumo, 3KG LEGO Sumo (algajate ja keskmise taseme võistlused)  1.12: Line Following, Line Following Enhanced, Water Rally, Mini Sumo, Micro Sumo, Firefighting, Entrepreneurial Challenge, Insplay WeDo, Insplay Roboleague (algajate ja keskmise taseme võistlused)  2.12: Folkrace, iRobot Sumo, 3KG Sumo, Basketball, Starship, Maze Solving, Entrepreneurial Challenge, Drone Race, Mind Control, Maze Sol-

ving (edasijõudnute võistlused) Festivalil toimuvad veel lisaks võistlustele ja EXPOle ka töötoad, mis keskenduvad 30.11 kooliõpilastele ja 01.12/02.12 peredele, noortele ja vanemale vanusegrupile.

Ettekandeid konverentsilt:  30.11, 9:10 – Opening Keynote, Cassie Kozyrkov (Google)  30.11, 9:40 – Towards an Exponential Future, Amir Banifatemi (X Prize)  30.11, 10:10 – Cleveroni uue toote esitlemine  30.11, 16:30 – 5 actions how Europe can win the global war for AI, Fabian Westerheide (Asgard.VC)  30.11, 17:00 – Hacking your brain to get an extra sense, becoming a cyborg, Liviu Babitz (Cyborg Nest)  1.12, 9:10 – Imagination, Desire and the Call of the Future, David Delgado (Museum of Awe, NASA)  1.12, 9:40 – Hack-My-Sat: cyberthreats and the digital revolution in space, Luca del Monte (ESA)  1.12, 10:00 – Democratizing Access to Space, Emeline Paat-Dahlstrom (SpaceBase)  1.12, 17:10 – teema täpsustamisel, Henrique Jorge (ETER9) Lisaks toimuvad töötoad:  Arutelu: How to Design a Moonshot, Amir Banifatemi ja X Prize team  Töötuba: Building data-driven cultures in global organizations, Cassie Kozyrkov (Google)  Avatar X Prize Mini Hackathon: Living in Two Places at the Same Time

5


ROBOTEX tormab maailma vallutama Robotex toimub sel aastal 18. korda. Ürituse formaat ja ulatus on viimase paari aasta jooksul uuele tasemele hüpanud: tänaseks on Robotex laienenud kuueteistkümnesse riiki üle viie kontinendi. Välisturgudele sööstmise plaani tutvustab Robotexi üks eestvedajaid Sander Gansen. TEKST: KADRI TAMM

Aastal 2001 ehitas väike grupp tudengeid vaheeksamina TTÜ väikeses maa-aluses keldris roboteid. Eelmisel aastal kogunes üritusele 27 000 pealtvaatajat ja natuke üle 3500 robootiku. Sel aastal oodatakse pealtvaatajaid juba 35 000, kokku peaks Eestisse Robotex International üritusele tulema 5000 robootikut üle maailma, paralleelselt võistluste ja EXPOga toimub ka tehnoloogiakonverents, kuhu on oodata maailmanimedega ettevõtete esindajaid, nagu Google, ADDO AI, Cyborg Nest jt. „Osalejate arvu mõistes edasi väga palju enam kasvada pole ruumi,“ sedastab Gansen, kuid lisab, 6

et plaanid ja eesmärgid ürituse sisuliseks arendamiseks on suured. Robotex kui frantsiis Paar aastat tagasi saadi aru, et ainult Eestisisese üritusena ei too see siia piisavalt suuri maailma tehnoloogiaettevõtteid, kust saaksid omakorda välja kasvada uued ideed ja ettevõtmised. Samuti otsiti pikaajalist koostööd. „Saime aru, et meil on vaja ehitada võrgustik, kaasata erinevaid riike, kus toimuks midagi Robotexi laadset, ja lõppkokkuvõttes tuua parimad Eestisse lõppvõistlusele.“ „Juba 2016. aastal küsis Küprose delegatsioon luba, kas nad võivad kasutada meie formaati, et midagi sarnast Küprosel teha. Sellele an-

Sander Gansen.


ti heakskiit ilma äriliste eesmärkideta,“ selgitab Gansen. Üritus oli aga väga edukas ja prognoositust tuli kokku enam kui 2 korda rohkem osalejaid. Nii saadi aimu, et Robotexi vastu võiks olla huvi ka väljaspool Eestit. Täna on suurimad Robotexi frantsiisriigid Ameerika ja Hiina. Viimases toimuski augustis esimene üritus, kuhu tuli kokku üle 7000 inimese. „See on Hiina mõistes väike arv, kuid Robotexi jaoks päris hea algus. Täna oleme saanud toetuspakkumusi kolmelt erinevalt Shanghai linnaosalt, kes soovivad, et järgmise aasta üritus toimuks just nende juures. Samuti on Pekingi haridusosakonna juhataja valmis meie üritusele templi alla

panema,“ selgitab Gansen, et sisuliselt on saadud riiklikul tasandil heakskiit. „Hiinlased ei usalda uusi ja kohalikke algatusi ning tahavad hea meelega katsetada mudelitega, mis on end juba kusagil mujal tõestanud. Robotex paistis neid kahte kriteeriumit katvat.“ Müümise kunst Aga kuidas kõrgele ja kaugele jõuda? Gansen sedastab, et Eestis on ettevõtlus olnud sisuliselt lubatud vaid 27 aastat. Enne seda vahetati enamasti üks asi teise vastu ja saadi vahelt kasu. „Meil ei ole suurte kogemustega turundus- ja müügiinimesi ning oskust eksportida. Usun, et 5–10 aasta pärast läheb ägedaks, sest on piisavalt neid,

kes on midagi juba teinud ja kes lähevad teisele ringile,“ on Gansen kindel. „Kui otsese müügi puhul tead, keda üritad kätte saada, siis turunduslugude puhul loodetakse sageli, et sõnum levib ise õigesse kohta. Mõlemal juhul üritatakse minna mugavat teed pidi ilma kedagi häirimata,“ viitab Gansen, et pigem minnakse müüma ainult siis, kui on soe kontakt olemas. „Et midagi suurt teha, tuleb aga algusest peale suurelt mõelda. Sellesse rolli ei saa kasvada hiljem. Nii peabki eesmärk olema suurem, kui sa suudad kohe ära teha.“ Robotexi puhul tehti sõna otseses mõttes sadu külmi kontakte ja hoiti sidet niikaua, kuni saadi kas eitav vastus või nõusolek asja7


Robotexi formaat võiks 10 aasta pärast juba olla töös 100 riigis.

ga edasi minna. „Ekspordi osas on kõige enam aidanud reisimine ja inimestega suhtlemine, mida sageli eelarvesse sisse ei planeerita. Kui sul on sõnum, siis ei saa oodata, millal keelgi tuleb ja kuulab sind, vaid sa pead ise igale poole minema,“ räägib Gansen oma kogemusest Robotexiga. „Käin delegatsioonidega kaasas, konverentsidel, keskmiselt 2–4 riiki iga kuu. Kuni eelmise aasta lõpuni ei saanud aru, kas sellest oli kasu, kuid täna saame iga nädal vähemalt ühe päringu,“ räägib Gansen, et täna saavad nad juba valida, kellega koostööd teha. Ettevõtte juhtimine kaugelt Inimesed, ettevõtted ja kultuur on riigiti väga erinevad ja seepärast uurin, kuidas laeva ise kohapeal olemata selliselt tüürida, et see karile ei jookseks. Gansen tõdeb, et ilmselt on neil koostööpartneritega senini vedanud. Kui ka mõni valik läheb valesti, tuleb sellest õppida ja kokkulepped ümber vaadata. „Oleme lepingud kirjutanud natuke karmimaks. Kohapealsete partnerite õigus on leida koht, rahastusallikad, teha kohapealset turundust, kuid tuleb kasutada meie ruumiplaane, sümboolikat, võistlusfor-

8

maati. Käime üritustel kohapeal, nii saame vaadata, kuidas asjad toimivad. Lisaks sellele oleme pidevas kontaktis tiimidega.“ Kindlasti on olulised ka head nõuandjad: Robotexile on andnud soovitusi nii Ahti Heinla, Taavi Kotka kui Angry Birdsi loonud ettevõtte Rovio endine turundusnägu Peter Vesterbacka. „Läbi kontaktide oleme saanud laua taha nt India haridusministri. Nii oleme uksi avanud, jõudnud huvitavate inimesteni ja edasi liikunud.“ Robotexi kaugem eesmärk on aga, et võistlused aitaksid kasvatada talente, kes looksid saadud kontaktide ning oskuste abil tulevikus uusi ettevõtteid. „Robootikaõpetajaid on vähe ja sageli pole neil ka tööriistu. Nii jäädakse baasasjade juurde ja ei jõuta järgmisele tasemele. Mõni andekas noor võtab ette mingi konkreetse platvormi, tuleb võistlusele ja iga kord võidab. Samas ta ei lähe järgmisele tasemele, sest need oskused puuduvad,“ toob Gansen välja ühe kitsaskoha, mida erinevad suveakadeemiad lahendada proovivad. Ettevõtlikud talendid Et panna noori mõtlema oma ettevõtte ülesehitamisele on tänavu programmis varajase faasi

start-up võistlus: „Anname stendi, neil on võimalus enda ideed esitleda ja 3 erineva valdkonna mentoriga suhelda. Sisuliselt tekitame nädalavahetusega mini-kiirendi. Sealt üritame leida parimaid ja viime nad investorite ja ettevõtjatega kokku,“ selgitab Gansen, et meil on noori talente, kes tahaksid teha, kuid kõik ei oska teha. Samas on ettevõtteid, kes väga tahaksid, et keegi neile teeks. Robotexil on väljas ka konkreetsed ettevõtted, kes on pakkunud noortele lahendamiseks probleeme: „Teeme koostööd Starshipi, Elisa ja Taxifyga. Meie visioon on, et meist kasvab üks suurimaid varajase faasi robootikaettevõtete võrgustikke maailmas. Tuleks jõuda selleni, et noored lahendavad kellegi probleemi ära või ehitavad ise oma ettevõtte. Kui ka mõte ja selle elluviijad on, siis puuduvad sageli rahastusallikad, et see asi ära teha. See on koht, mida me innovatsiooni- ja ettevõtlusvõistlustega tahame täita.“ Lisaks start-up’idele toimub ka Robotex EXPO, kuhu oodatakse ettevõtteid: ühelt poolt ennast näitama, uusi kontakte tegema, kuid ka selleks, et anda laiemale üldsusele teadmine, mis on robot. „Enamik ei tea, et ka telefon on robot või ei adu, et robot pole ainult humanoid. Lisaks me ei räägi robotist kui isejuhtivast masinast, vaid sellega on seotud ka küberkaitsetemaatika, tarkvaralahendused, Industry 4.0 ja väga erinevad rakendusvõimalused, nt kosmosetehnoloogias. Kui anda noortele see teadmine, siis järgmine generatsioon teab ja ka teeb juba väga palju rohkem.“ Robotexil on suured plaanid. Selle aasta lõpuks on seatud sihiks olla esindatud 25 riigis, 5–10 aasta jooksul juba 100 riigis. „Meie eesmärk on aidata võrgustiku kaudu alustada 50 000 uuel robootikaettevõttel, millest 2% jääksid pärast esimest tegevusaastat ka pü-


sima,“ on Gansen kindel. Robotexi haridusprogramm aitab lastes huvi tekitada. Kui oskused käes, saab panna juba suuremad võistlustel koos asju kokku panema, et tekiks mõtteviis. Sealt edasi tuleb innovatsioonivõistlus, kus saab päriselt hakata probleeme lahendama. „Nii sünnivadki talendid, kes hakkaksid looma uusi asju.“ Gansen on kindel, et kui palju tahad, vähe saad, vähe tahad, üldse ei saa. „Tuleb palju tahta. Meie eesmärk on puudutada vähemalt 1 miljonit inimest, kes oleksid võistelnud Robotex võistlusel. Sealt kasvakski välja tuleviku inseneride pagas.“ Tööstusettevõtted oodatud „5–10 aasta jooksul tahame jõuda sinna, et suured elektroonikatootjad, nt Samsung ja Sony, tooksid oma innovatsioonilaborid

Eestisse. Täna ei ole ühtegi üritust, mis kutsuks neid Eestis toimuvaga tutvuma,“ toob Gansen välja. Ja teistpidi oodatakse Robotexile ka Eesti tööstusettevõtteid, et oma lahendusi teiste riikide osalejatele näidata. „Kui ise kohapeal tööd teha, siis klient on Robotexil olemas. Ainult Eesti pärast võib olla välisettevõtetel raske siia kohale jõuda, kuid kui siin on rohkem riike koos, siis on ka lugu suurem, mille pärast tulla.“ Nii on otsustatud sel aastal valged seinad ära jätta, ettevõtetel on võimalik oma alal püsti panna pilkupüüdev stend, mis kutsuks vaatama. „Nii palju on müra, et tuleb kuidagi eristuda,“ tõdeb Gansen. Kuidas ikkagi luua midagi, mis ka Eestist välja jõuaks? Tuleb võimalikult palju teha ja ette võtta. „Kui palju teha, siis võib-olla poo-

led asjad lähevad töösse. Kui tasa sõuad, siis ära ei väsi, aga kaugele ka ei jõua. Eestis üritatakse tasa ja targu asju teha ja ei julgeta kellelegi kandadele astuda. Selle asemel, et ehitada brände, teeme ühe tüki ära. Kõik teavad, et me oleme tublid, kuid nii ei jõua me uuele tasemele,“ tõdeb Gansen, et kõiki tegutsevaid ettevõtteid on vaja. Väga vähesed teevad aga suuri asju, mis võiks midagi muuta. Paljud tulevikutehnoloogiad jõuavad massidesse järgmise 5 aasta jooksul. „Kui uute tehnoloogiatega täna kaasa ei minda, siis ei suudeta ka ettevõttega väärtusahelas uuele tasemele hüpata. Samas me ei suuda finantseerida suuri arendusi ja peame leppima väikestega. Nii jääbki järele vaid loota, et sellest tuleb piisavalt raha, mida saaks panna juba suuremasse projekti.“


Otto Richard Pukk on elektroonikatööstuse Incap Electronics Estonia juht ja Eesti Elektroonikatööstuse Liidu juhatuse liige. Ühtlasi esindab ta Eesti Elektroonikatööstuse Liitu ja ITL-i majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt kokku kutsutud tööstuspoliitika ekspertkogus. Foto: Incap

Eesti vajab töökäsi ja selget maksusüsteemi Kui hea on ettevõtetel Eestis toimida? Kas meie investeerimiskeskkond on välisinvestorile atraktiivne? Teemat avab Incap Electronics Estonia OÜ juht Otto Richard Pukk. KÜSIS: KADRI TAMM

10


Eesti on konkurentsivõime edetabelites tasapisi allapoole langenud. Kui hea on ühel ettevõttel Eestis toimida? Kui atraktiivne on Eesti investeerimiskeskkond teie hinnangul välisinvestori jaoks? Eesti tänane positsioon on kujunenud pikema aja jooksul. Meil pole aetud aktiivset tööstuspoliitikat viimased 27 aastat, Eesti konkurentsivõime langemine on lihtsalt selle tulemus. Samuti pole meil enam selget maksusüsteemi ning pigem soodustavad hetkel kehtivad maksureeglid seda, et Eestis tegutsevad rahvusvahelised ettevõtted ei taha siin oma kasumit ja dividende välja võtta. Tööstuse maine ühiskonnas on paratamatult kuidagi allapoole ja tahaplaanile vajunud ning nüüd on selle tulemus näha. Tegelikult on ju Eesti geograafiline asukoht ning siinsete ettevõtete kiirus ja paindlikkus suur eelis, miks võiksid ka välisinvestorid siiapoole vaadata. Selleks aga peaks kindlasti ettevõtete jaoks maksusüsteemi lihtsustama ja tegelema sellega, et oleks keskkond, kus saaks tööstust laiendada ning üles ehitada. Samuti tuleks lõpetada Eesti kujutamine rumala allhankeriigina – see, et välisfirmad meile töökohti loovad, on riigile ainult kasulik ja mootor meie majandusele! Oluline on mõista, et meie majandust elavdab tugevalt eksport. Me võime riigisiseselt teenuseid ja raha omavahel vahetada, aga riiki toob raha sisse ikkagi eksport. Selle osakaal peab majanduse kasvu jätkuks olema suur ning maksud või keeruline tööhõivepoliitika ei tohiks siin takistuseks saada. Mis on Eesti ettevõtte jaoks proovikivid, millega tuleb igapäevaselt hakkama saada? Üks teema on kindlasti digitaliseerimine ja automatiseerimine.

Täna on ettevõtete makse selgelt liiga palju, lisaks proovitakse osasid neist ka varjatult sisse tuua. Näiteks elektroonikatööstuses on tootmine suuresti juba automatiseeritud ning suuri väljakutseid siin enam pole. Küll aga on väljakutseks tööjõupuudus, sest ka automatiseeritud tootmisliin vajab töötajaid. Sealjuures on eriti puudu tavatöötajatest ja lihtsamast tööjõust. Tihti saab ettevõttes inimesi ka kohapeal välja koolitada, aga jällegi – enne oleks vaja, et need inimesed oleksid olemas. Palju on räägitud, et Eesti ettevõtete maksukoormus on väga suur ja et mõõtma peaks otseste ning kaudsete maksude kogusummat. Kuidas teie hindate ettevõtetele pandud kohustusi? Tsiteerides Toomas Hendrik Ilvest: mis toond on meid siia, see enam edasi ei vii..

Ettevõtte tööd on väga keeruline juhtida, kui kohustusi ja eeskätt makse kogu aeg muudetakse. Arvestades, et ainuüksi elektroonikatööstuses tehakse pidevalt miljonitesse eurodesse ulatuvaid investeeringuid, on äärmiselt keeruline planeerida neid pidevalt muutuvas maksukeskkonnas. Ettevõtte jaoks peaks olema siin kindlasti rohkem stabiilsust, lihtsust ja arusaadavust, et oleks võimalik oma tulevikku prognoosida ja julgust kasvada. Täna on ettevõtete kanda jäänud makse selgelt liiga palju, lisaks proovitakse osa neist ka varjatult sisse tuua – nt kohustuslik tööõnnetuskindlustus tööandjatele.

Mis võiksid olla Eesti tööstuse konkurentsieelised globaalsel turul? Kuidas saaks neid veelgi paremini ära kasutada? Ettevõtete eelised kattuvad suuresti Eesti eelistega ettevõtluses. Selleks on väiksus ja sellest tulenev kiirus ja paindlikkus ning muidugi geograafiline asukoht, eriti Skandinaavia turgudele mõeldes. Ka kulude pool on oluline – meie tootmisvõimalustega seotud kulud on maailma mõistes igati konkurentsivõimelised. Kui kogu Euroopa kaardile vaadata, siis tegelikult näeme selgelt, et Eesti jääb peaaegu selle keskmesse ja see on Eesti tööstuse jaoks ekspordi vaates tugev eelis. Oleme logistiliselt lähedal suurtele turgudele, näiteks Rootsile, Soomele, Norrale, Saksamaale, Venemaale. Ka meie ärikultuur ja mõtteviis on lihtne ning põhjaeuroopalik, mis on üle maailma kõrgelt hinnatud. See, et Eesti on väike, aitab aga kiirelt ja lihtsalt asju ajada ning ka bürokraatiat on sellevõrra võrreldes mõne muu riigiga oluliselt vähem. Neid asjaolusid ära kasutades ja neid ka oma koostööpartneritele rõhutades saame juba korraliku konkurentsieelise, millele omakorda peab järgnema lubatud töö nutikas väljund ning selle kõrge kvaliteet. Mida riik peaks tegema, et investeeringuid Eestisse meelitada ja meie ettevõtluskeskkonda atraktiivsemaks muuta? Tuleks alustada maksusüsteemi reformimisest ja luua ettevõtetele soodsamad võimalused oma dividendide väljavõtmiseks Eestis. Nii lõppeks välisfirmade kasumipetu mäng, kus suurettevõtted näitavad oma kasumiks 1%. Soodsam maksusüsteem soodustaks ka lisandväärtusega teenuseid ning seda, et tootmise asemel toodaks Eestisse veel rohkem ka

11


tootearendust. Sealjuures ei pea lisandväärtust kasvatama ainult vertikaalselt ehk oma toodete ja tootearenduste raames, vaid ka horisontaalselt, pakkudes terviklahendusi. See vähendab ka riigi riske, kuna vähendab sõltuvust üksikute toodete edust või tehnoloogiatest. See kõik eeldab aga omakorda, et meil peab olemas olema ka vajalik tööjõud. Kui lõpetame ära n-ö võõraste kartmise, muudame ka oma ettevõtluskeskkonna atraktiivsemaks. Millega üks ettevõte ise peaks kindlasti arvestama, et maailmaturul konkurentsis püsida? Kindlasti on oluline toimetada ja langetada ettevõtte jaoks strateegilisi otsuseid nii, et need vaataksid kaugemale järgmisest eesseisvast majandusperioodist. Pikaajalise planeerimise põhimõtet tuleks lisaks ettevõtetele rakendada ka riigil. Selleks oleks vaja luua keskkond, kus saab võtta vastu pikaajalisi investeerimisotsuseid. Siin peaks Eesti pisut laiemat pilti vaatama ja uurima, missugused mudelid on teistel turgudel olnud edukad ja toiminud hästi. Näiteks Rootsi ja Saksamaa tööstuse õitseng tuleb selgelt omal ajal vastu võetud rändepoliitika mõjudest. Eesti on liiga väike selleks, et oma piire kinni panna ja muudmoodi me paraku inimesi sellises tempos juurde ei saa. Täna lähtub Eesti poliitika liiga palju keskmise palga arengust, kuigi palgatõusu tingimuseks on majanduskasv ja tootlikkuse kasv. Kui aga ettevõtete arengu takistuseks on tööjõu puudus, siis jah – 200 000 inimese toomine Eestisse välistööjõuna mõjuks keskmisele palgale esialgu kindlasti mõnevõrra negatiivselt, kuid samas looks tingimused majanduse pikaajaliseks kasvuks ning seeläbi pikemas pers-

12

200 000

inimese toomine Eestisse välistööjõuna looks tingimused majanduse pikaajaliseks kasvuks.

pektiivis ka keskmise palga veelgi suuremaks kasvuks. Palju räägitakse tööstuse digitaliseerimisest, millest ei saa üle ega ümber ükski ettevõte. Kui olulised on täna digitehnoloogiad ning nende oskuslik rakendamine, et konkurentsis püsida? Digitehnoloogiad on ettevõtete konkurentsis püsimise loomulikuks osaks. Iga ettevõte peab tehnoloogia arenguga kaasas käima ning vajadusel selleks investeeringuid tegema. Eesti elektroonikatööstuses toimus automatiseerimine juba ca 10–15 aastat tagasi ja kui räägime täna Industry 4.0 perspektiivist, siis see eeldab, et meie tööstus on juba digitaliseeritud ja automatiseeritud. Täna ei kohta enam Eestis sellist asja nagu lihthange. Meie tööstus pakub tootearendust, logistikateenust, ladustamist, protsessiarendust jne. Kui on vaja toota ükskaks toodet, siis on selge, et pole mõistlik panna üles enda tootmisliini, mis elektroonikatööstuse puhul võib maksta miljoneid. Siin ongi just spetsialiseerumine oluline – tervikahela iga protsessi jaoks on ju tegelikult olemas spetsialistid ning eksperdid, alates tootearendajatest kuni komponentide hankijateni. Ja isegi kui siin on digitehnoloogiad ja automaatika olulisel kohal, tasuks alati ringi vaadata ning otsida olemasolevaid toimivaid lahendusi, mida kasutada: pole mõtet leiutada ratast seal, kus see juba olemas on. Mis väljakutsetega tuleb Eesti elektroonikatööstusel lähiaastatel silmitsi seista? Eks üheks olulisteks väljakutseks on pidev areng – nii tehnoloogia kui ka meeskonna mõttes, et püsida turul konkurentsis. See peaks olema iga ettevõtte arendamise loomulik osa.


TalTech-is startis uus õppekava: digimuutused ettevõttes

T

allinna Tehnikaülikoolis (TTÜ asemel uue lühinimega TalTech) startis sügisel uus üheaastane magistriõppekava mitte-IT-sektori ettevõtete juhtidele ja juhtivtöötajatele, et aidata ettevõtetel kaasa minna uute tehnoloogiate ja ärimudelitega. Tehnoloogiad arenevad sedavõrd kiire tempoga, et digitehnoloogiatest ei saa vaadata mööda vaat et ükski valdkond. Nii muutuvad lühendid, näiteks nagu VR, AI, IoT, Big Data, teemadeks, millega ettevõtted peavad üha sagedamini kokku puutuma ja veel enam: mida tuleb ka oskuslikult juhtida. „Digimuutused ettevõttes” üheaastane õppekava on kokku pandud mitte-IT-sektori ettevõtte juhtidele või juhtivtöötajatele, kes vajavad oma firma töö korraldamisel ning kavandamisel paremat arusaamist digitehnoloogiate kasutamise võimalustest ning riski-

Trendid ja tehnoloogiad

Aasta jooksul räägitakse tehnoloogiatrendidest ja digitehnoloogiatest, põimides neid erinevate juhtimisning majandusteemadega. Kõik õppejõud on oma erialade tunnustatud teadlased ja praktikud nii TalTechist kui väljastpoolt. Kokku tuleb läbida viis kohustuslikku ainet, mida tutvustavad oma valdkonna professionaalid: Kristjan Port (trendid), Andres Kütt (äriarhitektuur), Tanel Tammet (tarkvaratehnoloogiad), Kristian Allikmaa (andmeanalüüs), Mait Rungi (ärimudelid). Neile lisanduvad veel valik- ja vabaained. Magistrikava on sündinud TalTech-i IT-teaduskonna ja majandusteaduskonna koostöös: ühelt poolt on esindatud globaalsete IT-trendide, -tehnoloogiate ja andmetöötluse ained ja teisalt ärimudelite majandusaine, ikka digitehnoloogiate vaatevinklist. Digitaalse kliendisuhte ja tootestamise ained annavad võimaluse valida teenuste või tootmise rõhuasetuste vahel, mida saab meelepärase vabaainega veelgi täiendada. Õppekava laiapõhjalisust aitab tasakaalustada kolmandikuna magistrieksamist arvestatav stuudiumi läbiv projektitöö, mille käigus magistrant seob iga aine sisu individuaalselt oma teemadega. „Klassikalises mõttes magistritöö puudub. Lõpetamiseks tuleb sooritada eksam, mis hindab teoreetilisi teadmisi, teisalt peab iga õppur kokku panema kirjalikus vormis peegelduse õpitust ja seostama selle oma ettevõtte või tegevusvaldkonnaga,“ selgitas Rebane.

dest. Erialale kandideerimise eeltingimuseks oli magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon või kõrgharidus mahuga vähemalt 240 EAP. Õppekava programmijuhi Kristjan Rebase sõnul oli huvi suur ning õppima asus 36 ettevõtte juhti, seda väga erinevatest valdkondadest, alates metallitöötlemisest, puidutööstusest ja logistikast lõpetades kirjastamise ning personalitööga. „Positiivne oli see, et kõik koha saanud tõesti ka õppima asusid ning ühtegi loobujat polnud,“ sõnas Rebane. Sisseastumine TalTechis on lävendipõhine, st kõik selle ületajad saavad õppekoha pakkumise. Mõnel õppekaval on täiendavalt vastuvõetavate piirarv ja „Digimuutused ettevõttes“ on üks sellistest, kuhu järgmisel aastal oodatakse õppima 60 ettevõtte juhti.


Kohustuslik kindlustus tekitab küsimusi TEKST: ELEN LUHT

Aastas registreeritakse üle 5000 tööõnnetuse, sealhulgas on ligi 1200 tööõnnetust, mille tagajärg on töötaja raske kehavigastus. Et kulusid riigilt hajutada, on sotsiaalministeeriumis valmimas plaan muuta tööõnnetuskindlustus tööandjale kohustuslikuks. 14

„Enamik tööõnnetustega seotud kuludest kannab praegu riik. Näiteks maksab haigushüvitist ning hüvitab ravikulud haigekassa, töövõimetoetust maksab töötukassa ning toitjakaotuspensioni sotsiaalkindlustusamet,“ selgitab sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna nõunik Eva Põldis. Lisaks riigilt saadavatele hüvitistele on töötajal õigus nõuda ka tööandjalt kahjuhüvitist sissetuleku languse või täiendavate kulude kompenseerimiseks. „Tööandjatelt kahjuhüvitise saamine on aga keeruline ning vaidlused kahjuhüvitise maksmise üle võivad jõuda kohtusse. See võib tähendada pikka ja kulukat kohtuvaidlust olukorras, kus töötaja tervis on tööõnnetuse tõttu kahjustatud ja tema töötamine on raskendatud. Vaidluse keerukuse, aga ka madala teadlikkuse tõttu võivad töötajad ka loobuda kohtusse pöördumisest ja jäävad seetõttu neile vajalikust hüvitisest ilma,“ ütleb Põldis, kelle sõnul tööõnnetuskindlustus lahendaks selle probleemi. Ministeeriumi plaani kohaselt hüvitaks töötajate tööõnnetuse tõttu tekkinud kulud kindlustusettevõte. „See annab töötajale kindluse, et kui midagi peaks nendega


töö käigus juhtuma, siis ei jää nad ise ega nende lähedased hätta,“ kinnitab ametnik. Tööandjate keskliidu kommunikatsioonijuht Andres Kask toob esile, et ministeeriumi algatus on väga ühekülgne. „Tõsi, iga raske õnnetus on liiast, kuid tööinspektsiooni väljaandes Töökeskkond 2017 märgitakse, et süü tööõnnetuste puhul jaguneb töötaja ja tööandja vahel juhtumiti umbes pooleks.“ Kask märgib, et Centari 2015. aasta uuringus vastas 85% töötavatest püsiva töövõimetusega inimestest, et tööandja on teinud piisavalt, et töökeskkond oleks ohutu ja tervislik, 77% tööga seotud püsiva töövõimetusega inimestest leidis, et oleksid saanud ise töövõimetuse tekkimise vältimiseks midagi ära teha või oleksid pidanud lihtsalt varem end ravima hakkama ning vaid 20% neist, kes on töö tõttu saanud püsiva töövõimetuse, leidsid, et tööandja oleks saanud midagi muuta. „Samal ajal ei ole õige ka eeldus, et vaid töötajale tekiks rahaline kahju,“ lisab Kask. „Centari uuringust nähtub, et rahaline kaotus on tööandja jaoks kõige suurem (tegemata töö, asenduskulud, haigushüvitised jne). Seega peaks tööõnnetuste kompenseerimise süsteem olema vähemalt solidaarne, et rahaline vastutus ei langeks vaid tööandjale.“ Kavatsus ja tegelikkus „Tööõnnetuskindlustus annab tööandjale täiendava motivatsiooniallika töökeskkonna parandamiseks, kuna tööandjate kindlustusmakse sõltub sellest, kui ohutu on ettevõtte töökeskkond ning kui palju juhtub selles ettevõttes tööõnnetusi,“ sõnab Põldis, et tööohutusse panustamine toob seega tööandjale otsese rahalise kasu. Andres Kase sõnul on aga küsitav ministeeriumi kavatsus just nüüd kindlustust laiendada, kus

40

miljonit eurot on prognoositav kulu tööandjale aastal 2019.

raporteerimine on paranemas ja surmajuhtude arv vähenenud. „Tööinspektsiooni väljaanne Töökeskkond 2017 on välja toonud, et tööõnnetuste arvukuse kasvu taga on tõenäoliselt tööandjate teadlikkuse kasv ja olukord on muutunud paremaks,“ kinnitab Andres Kask. Ta toob esile, et statistika kohaselt on surmadega lõppenud tööõnnetuste arv aastatega langenud. Näiteks 1997 oli ca kaheksa surmaga lõppenud õnnetust 100 000 töötaja kohta, 2007 kolm ja 2017 vaid 1,4. „Oletame, et riskitaseme ja seeläbi tööõnnetuskindlustusmakse suuruse sõltuvus tegevusalast, kindlustusjuhtumite ja töötajate arvust võib panna juhtumeid varjama ja raporteerimisdistsipliini vähikäigule. Seda võimalust, et avalikkust rohkem teavitada või olemasolevat süsteemi parandada, ei ole väljatöötamiskavatsuses (edaspidi VTK) alternatiivsete lahendustena miskipärast kaalutud. Ilmselt on kindlustusseltside veenmistöö valitsuserakondades olnud tõhus,“ kommenteerib Kask. Kulutused ettevõttele Esialgu ei ole ministeeriumis ette nähtud erisusi: olenemata valdkonnast peavad tööandjad oma töötajad kindlustama. Küll saab kulu olema iga tööandja jaoks erinev. Ministeeriumi kavatsuse kohaselt sõltuks kindlustusmakse suurus sellest, milline on ettevõtte riskitase ehk milline on ettevõtte töökeskkond ja kui pal-

ju juhtub ettevõttes tööõnnetusi. Sõltuvalt tegevusalast võib kindlustusmakse jääda vahemikku 6–180 eurot ühe töötaja kohta aastas. Kindlustusmakse oleks tööandjale erisoodustusmaksu vaba. „Meie ettepaneku üks oluline osa on ka teiste tööjõumaksude vähendamine keskmise kindlustusmakse suuruse võrra, selleks et tööandjate maksukoormus keskmiselt ei tõuseks,“ tutvustab Eva Põldis. „Seega nende ettevõtete jaoks, kes on juba loonud ohutu töökeskkonna, ei too tööõnnetuskindlustus kaasa tööjõukulude tõusu, pigem vastupidi.“ Tööandjate keskliit jääb aga arvamusele, et ettevõtetele tähendaks uus süsteem tõenäoliselt kulude kasvu. „Ministeerium küll lubab, et teisi maksukohustusi leevendatakse, aga kavatsusest paistab ikkagi prognoositavate kulude kopsakas kasv. Pealegi, kuidas saab riik garanteerida kuluneutraalsuse, kui lõpliku maksumäära kehtestab kindlustusselts?“ küsib Andres Kask. Kokku on TÕKS-i kulud (tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus – toim) tööandjale 2019. aastaks prognoositud 31 mln eurot, 0,24% tööjõukuludest, ja sellele lisanduksid teenustasudena kindlustusseltside tegevuskulud, mis moodustasid 2015. aastal keskmiselt 28% kogutud kindlustuspreemiatest või 45% makstud hüvitistest. „Seega võib 2019 prognoositav kulu tööandjale olla lausa 40 mln eurot,” märgib Kask. VTK-s toodud tegevusalati diferentseeritud kulud tööandjale oleks ainuüksi tööstussektoris kokku 18 mln eurot aastas (139 eurot aastas töötaja kohta korda töötajate arv). Praegu olevat tööõnnetuste otsene kulu riigile ca 9 mln eurot ja ettevõtjale veel ca 1,3 mln eurot aastas. Pluss töötaja asenduskulud ja/või tegemata töö, mis ei kaoks uue süsteemiga kuskile. 15


Ühiskondliku kokkuleppe ootel

M

inisteerium on saatnud tööõnnetuskindlustuse väljatöötamise kavatsuse arvamuse avaldamiseks ja kooskõlastamiseks sotsiaalpartneritele, ministeeriumitele ning teistele huvitatud osapooltele. See, millal ning millisel kujul täpselt tööõnnetuskindlustus reaalsuseks saab, sõltub Põldise sõnul partnerite tagasisidest. „Sobivaima lahenduse leidmiseks peame saavutama laia ühiskondliku kokkuleppe, ilma milleta ei ole võimalik ühtegi suurt muudatust ellu viia,“ ütleb ta.

KOMMENTAARID ETTEVÕTETELT: Kindlustus võiks olla tööandjale ja töötajale kohustuslik JUHO JÄRVA

M

AS CONNECTO EESTI JUHATUSE ESIMEES

eie jaoks ei ole see uus. Valdkond on väga suure riskiastmega ja sellest tulenevalt on kõik meie töötajad kindlustatud. Vabaturutingimustes pean seda mõistlikuks, sest siis on tööandjal motivatsioon, et töökeskkond oleks ohutu ja selle kaudu saab ka kindlustusmakset väiksemaks. Võimalik, et see suunab ka töötajat selle teema üle mõtisklema. Peaksin mõistlikumaks süsteemi, kus nii tööandja kui ka töötaja maksaksid seda kindlustust, see paneks mõlemaid pooli rohkem mõtlema ennetusele ja ohutusele. Näen ohtu, et mida rohkem kind-

lustusi ja garantiisid on, seda suurem oht on, et mõtlemist ja planeerimist on sellevõrra vähem. Teoreetiliselt on võimalik nii tööd teha, et ühtegi õnnetust ei juhtu, kuid elu näitab midagi muud. Õnnetusi kahjuks juhtub, kasvõi tõstmiste juures või koorimistööl, kus inimesel on terariistad käes. See on põhjus, miks juba aastaid tagasi selle kindlustuse peale läksime. Kulu mõttes see meie käibe juures tuntavat mõju ei avalda. Kindlasti sõltub see varasematest aastatest ja üldisest olukorrast. Kohustuslik kindlustus sunnib ka konkurente, kes seni on sellistest kulutustest kõrvale hoidnud, sellele samuti mõtlema.


Kindlustus kehtib 24 tundi

IT-sektoris pole tööõnnetused probleem

REIN VOLT

I

T

AQ LASERTOOL OÜ TEGEVJUHT

ööõnnetuskindlustus on tootmisettevõtetele hästi omane. AQ Lasertool on kogu Eestis toimetamise aja kindlustanud oma töötajaid vabatahtlikult tööõnnetuste vastu. Meie kindlustus on 24-tunnine ja kehtib ka kodus ning puhkehetkedel. Kulu kindlustusele ei ole suur, arvestades ettevõtte käibenumbreid, kuid see on vajalik. Elu on näidanud, et võib-olla kakskolm taotlust kuus tuleb meil ikka esitada. Samas tuleb öelda, et pigem juhtub õnnetusi olmetegevuste juures rohkem kui tööpostil. Töö juures on lihtsalt reeglid karmimad kui kodus.

ANDRES AAVIK FLOWIT TEGEVJUHT

T-ettevõttena ei ole me teemasse väga süvenenud. Meie sektoris ei ole tööõnnetused probleem, kuid see on normaalne, et inimesed on kindlustatud, isegi kui nad ei tee väga ohtlikku tööd. Hetkel ei kujuta siiski ette, kuidas see kõik reaalselt toimima hakkab. Meil on üks peaaegu tööõnnetuse laadne asi juhtunud 11 aas-

ta jooksul: inimene kukkus täiesti nõuetele vastava trepi peal. Mõned ettevõtted reklaamivad juba värvates välja, et pakuvad elukindlustust. Reaalselt on see siiski õnnetusjuhtumi kindlustus. Ma arvan, et see ei oleks probleem ka teistel IT-ettevõtetel. Esialgu on ehk lihtsalt raske õigustada seda kulu, sest IT-s on siiski kõige turvalisem töökeskkond üldse.

Kindlustus vabatahtlikult sõlmitud KAIDO KAABEL

M

AARSPAK OÜ TEGEVJUHT

eil on see kindlustus vabatahtlikult juba pikka aega olemas. Mulle tegelikult ei meeldi üldse kohustusli-

kud asjad ja see võiks ka olla edasi vabatahtlik. Ettevõttes seda vaja ei ole veel olnud, aga ta on igaks juhuks taustal ikkagi olemas. Teeme kõik selleks, et ohutus oleks tagatud ja õnnetusi ei tekiks.

Laserlõikus 7 päeva nädalas!!! CNC treimine/freesimine.


Eesti haridus- ja äridelegatsioon Georgias Batumis kohaliku finants- ja ettevõtlusministriga.

Masinatööstuse eksport vajab järjepidevat turgutamist TIINA LELUMEES TEHNOLOOGIA ARENDUSKESKUS IMECC OÜ

TRIIN PLOOMPUU EESTI MASINATÖÖSTUSE LIIT MTÜ

T

eenimatult vähest avaliku sektori toetust ja tähelepanu saanud masina- ja metallitööstussektor on läbi aastate olnud Eesti ekspordi juhtveduriks. Majandusharu tulemused on olulise tähtsusega nii riigikassa kui heaolu kasvatamisel. Samas avalikud tegevused ettevõtjate ergutamiseks ja abistamiseks on jäänud tagasihoidlikuks. Aastal 2015 alustas tehnoloogia arenduskeskuse IMECC eestvedamisel ekspordiprojekt CLUSME (Chances and challenges of cluster-based marketing in mechatronics), mille eesmärgiks sai sektori ettevõtete abistamine eksportimisel kolmandatesse riikidesse. Abitegevustena alustati turule sisenemise potentsiaali ja koostöövõimaluste analüüsimisega ning ettevõtete ja haridusasutuste kok-

18

kuviimisega, et hoogustada Eesti ja Soome ettevõtete kasvuplaanide elluviimist. Sihtriikideks valiti suure potentsiaaliga turud väljaspool EL-i, et pakkuda täiendavaid võimalusi tiheda konkurentsiga lähiturgude kõrvale. Sõelale jäid turud, kus projektis osalevatel partneritel oli varasemast olemas mõningane kontaktvõrgustik või usaldusväärsed partnerid, kuna tegemist on valdavalt keerukate ja teistsuguse ärikultuuriga riikidega. Sihtturgudeks said Usbekistan, Georgia, Lõuna-Aafrika Vabariik, Mehhiko ja Austraalia. Tegevustest kasvas välja ka kaasnevate sektorite ekspordi arendamise projekt. Usbekistani ja Lõuna-Aafrika Vabariigi kontaktvõrgustiku arendamisel sai selgeks, et neis riikides on puudus ka meie ettevõtetele vajalikest oskustöölistest. Valmis toodete ja teenustega turule sisenemine on üks asi, kuid järelteeninduse pakkumine või tütarettevõtte loomine seab siinsele ettevõtjale koheselt mit-

meid piiranguid. Nii sai kaasatud ka Eesti ja Soome ülikoolid ja kutseõppeasutused, et pakkuda sihtriikidele võimalusi oma haridusprogrammide täiendamiseks ning innovatsiooni ja arendustegevuste teadmiste vahetamiseks. Süsteemne ja järjepidev töö Suur osa Eesti eksportivatest ettevõtetest toodavad allhankena kvaliteetseid tooteid mainekatele kaubamärkidele. Ettevaatlikud ollakse aga omatoodete arendamisega, mis aitaks otse tarbijatele suunatud müügi osa suurendada. Selleks vajavad ettevõtjad senisest enam avalikke toetavaid teenuseid, millega iga ettevõtja eraldiseisvalt ei peaks piiratud ressursside juures pead murdma. Selliste abitegevustena pakub CLUSME projekt infot ja teadmisi näiteks järgmistele küsimustele vastuste leidmisel: Milline sihtturgudest oleks ettevõttele mõistlik valik Millise unikaalsusega tooteid või teenuseid sinna müüa või hoopis allhanget sisse osta


Kui palju ressursse võiks kuluda turule sisenemiseks (keeleoskus, turundusmaterjalid, ärikultuurist tulenevate tõkete ületamine, võimalikud investeeringud jm) Milliste riskidega peab ettevõtja arvestama Kuidas leida õiged partnerid. Kas ja kes meie koostööpartneritest on kohal ja valmis aitama oma teadmiste ja kogemustega Ajaperspektiivi seadmine esimeste tulemuste saavutamiseks Ekspordi kasvatamine nõuab eeltööd, korralikult läbimõeldud plaani, järjepidevaid pingutusi ja kannatlikkust. Väga palju oleme projekti käigus puutunud kokku mõtteviisiga, et ekspordiga alustamine hakkab toimuma peale paari telefonikõnet või külaskäiku. Tegelikkuses võib esimestest kontaktidest lepinguteni kuluda isegi aastaid. Kuid seejuures on lõpp-

tulemus väärt iga kulutatud päeva ja loodud usalduslik partnerlus on oluliseks arenguhüppeks. Vaadakem Euroopast väljapoole Eesti ettevõtete potentsiaal Kesk-Aasia turgudel on kahtlemata suur. Eesti riigi maine on tänu meie ettevõtjate ja ekspertide tegevusele hea, samuti hinnatakse meid sarnase ajaloolise tausta ja vene keele oskuse tõttu ning eelistatakse seepärast mõnele Keskvõi Lõuna-Euroopa riigile. Samas ei saa salata, et neis riikides on sageli kõrgetasemelised poliitikute ja äridelegatsioonide visiidid ainuvõimalikuks lahenduseks turule sisenemisel. Siin on avaliku sektori tugi väga oluline. Samamoodi ollakse huvitatud Eesti edulugudest innovaatiliste masinaehituslahenduste, e-õppe ja IT valdkondades Lõuna-Aafrika

UUED G-SEERIA ELEKTRITÕSTUKID

Vabariigis. Koostöövalmidus on hea ning loodud kohalik kontaktvõrgustik toimiv ja abivalmis. Selge on see, et meie ettevõtete uute turgude tunnetus ja teadmised on tagasihoidlikud võrreldes näiteks Soome või Rootsiga. Seetõttu peame ise püüdma teha tõhusamat koostööd. Kuna eksport on väga lai ja pidevat tähelepanu nõudev teema, siis kindlasti jätkame sel suunal nii erialaliitude kui teadus-arendusasutuste poolt uute tegevustega. Kel soovi CLUSME-ga seonduvatest tegevustest ja ka uute algatuste kohta rohkem teada, on palutud kontakteeruma artikli autoritega. Projekti CLUSME juhtpartneriks oli IMECC OÜ. Partneriteks Eestis: Eesti Masinatööstuse Liit MTÜ ja MTÜ Mehhatroonika Assosatsioon, Soomest: Machine Technology Center Turku ja Hermia Group.

UUS KVALITEET, SOODSAIM HIND EESTIS

www.tostukikeskus.ee info@tostukikeskus.ee

tel 600 6106, 507 2343 faks 601 1260

Saku vald, Jälgimäe


Julgus proovida ja oskus leida klientidega ühine keel on Threod Systemsi viinud edukalt välisturgudele. Foto: Scanpix/Andres Putting

Lennukad unistused said teoks

Threod Systems on vanuselt üsna nooruke, kuid jõudnud teha üsna palju. Ettevõte toodab mehitamata lennumasinaid, mis täna kuuluvad juba vaikimisi moodsa riigikaitse masinaparki. 20

TEKST: KADRI TAMM

Mehitamata lennumasinate loogika on lihtne: mida kiiremini info otsustajani liigub, seda suuremad on võimalused vastast edestada. Kui binokliga näeb inimene mõnesaja meetri kaugusele, siis UAVdega võib katta sadu kilomeetreid. Ka Threod Systemsi üks põhitoode on UAV, millest õhk kriisipiirkondades sõna otseses mõttes paks on. Võidab see, kelle masinat pole kerge alla tuua, ning mis on vastupidav ja täidab hästi oma ülesande. Unistusest edasi Threod Systems on üsna tüüpiline start-up, mis sai alguse unistusest: unistusest midagi suurt ise


ära teha. „Sisuliselt panustati esimesed kolm aastat tootearendusse, esimese müügini jõuti aastal 2015,“ selgitab ettevõtte tegevjuht Villiko Nurmoja, et ühelt poolt nähti küll ärilist võimalust, ennekõike aga olid olemas väga head insenerid, keda teema huvitas. „Meil olid head eeldused, lennuvahendite ja tarkvara loomine ei olnud ületamatu takistus,“ selgitab Nurmoja, et tehnoloogia on väga kallis ja seda on ka väga keeruline arendada. „See paneb inimesed pingutama ja ka raskesse seisu: arendada mitu aastat kallist valdkonda nii, et midagi müüdud oleks, on nii ettevõtte püsimajäämise kui inimeste motivatsiooni hoidmisel äärmiselt keeruline. Kuid see unistus kandis need aastad üle.“ Nurmoja möönab, et kui tagantjärgi mõelda, millised olid esimesed tooted, siis täna ei julge neid näidatagi. „Oli unistus, kuhu pürgida. Ja kui algul tehti tiku ja traadiga, siis täna on kasutuses moodsad vahendid. Kõik käibki sammsammult ja trepist üles,“ kirjeldab Nurmoja. Kas esimene klient oli alustades silme ees? „Alustav ettevõte ei teagi, kuhu ta suudab välja jõuda. Sageli ei suudeta mõelda, kes on klient, milline on toode ning millist probleemi lahendatakse. Tavaliselt hakatakse midagi õhinaga tegema ja vaadatakse, kas see lahendab ka mingi probleemi ära. Meilgi oli seda teadmist vähe, kuid ilmselt oli juhus hea,“ sedastab Nurmoja. Seega ei olnud NATO Kosovo missioonini jõudmine teadlik müügitegevus, kuid läbi hea juhuse ja võimaluse ning võimekuse pakkuda kiiresti lahendust sai Threod Systems hoo sisse. „Panime nädalaga prototüübi staadiumis lennuki kokku ja tarnisime selle kliendini, seda ei suuda paljud. Sealt edasi hakkasid meie tooted oma nime ja nägu oman-

dama ja end ka maailma kontekstis näitama.“ Eelisteks väiksus ja paindlikkus? Palju räägitakse Eesti väiksusest ja paindlikkusest kui meie eelistest välisturgudel. Nurmoja sõnul on väiksusega omad mured. „Väiksena suudadki teha väikseid asju. Aga unistama peab loomulikult suurelt,“ on ta kindel. „Kaitsetööstus on suurte korporatsioonide pärusmaa, kus töötajate arvu mõõdetakse sadades või tuhandetes. Samas on väiksuses teistpidi oma fenomen: meie arendustsükkel on kindlasti kiirem ja väiksemate muudatuste juhtimine pisikeses kollektiivis on väga lihtne võrreldes suurtega. Samuti kõik näevad ja saavad käega katsuda, mida nad teevad, mis aitab hoida motivatsiooni. Suurtes ettevõtetes teed ühte juppi ja ei saa aru, kuhu see läheb. See kindlasti mängib rolli.“ Väärtus hoia majas Threod Systems on võtnud selge suuna, et väärtusahela mõistes olulisi asju hoitakse oma majas. „Ettevõtte jaoks on oluline määratleda, mis väärtusi sa lood ise ja mida võiks väljast sisse osta. Threod Systemsi lennumasinate disain, autopiloot, optilised sensorid ja tarkvara valmivad kohapeal. Seega hoitakse väärtusahelat täielikult enda kontrolli all: ilma ei saaks kontrollida ei tootmisprotsesse, rahavoogusid ega tarneaegasid,“ selgitab Nurmoja. See on andnud täna turul tegutsedes ka olulise konkurentsieelise ilma milleta oleks äris püsida väga keeruline. „Kui komponendid sisse osta, oleksime lihtsakoelised süsteemiintegraatorid: ostame kokku, paneme kokku ja müüme teatud koefitsiendiga maha,“ selgitab Nurmoja. „Loomulikult saab osta autopiloodi või optilised sensorid sisse ja neid mugandada, aga sel

juhul ei ole toode meie nägu. Kõik osad peavad omavahel ühilduma ja peaksime hakkama seda teise ettevõtte lahendusega mugandama.“ Eestist välja Villiko Nurmoja tõdeb, et positsioneerimine käib äriga kaasas esimesest päevast. „Eestis ega ka teistes riikides iga päev mehitamata lennumasinat ei osteta,“ selgitab Nurmoja, et Threod Systemsi turg on sisuliselt kõik maailma riigid ja lisab, et eraldi tuleb vaadata regioone, kus on nõudlus, sobivad kliendid ja hinnata, kas suudetakse ka kliendi probleem ära lahendada. „30–40% kõikidest mehitamata lennusüsteemidest toodetakse ja ostetakse täna USA-s. Selge on see, et sinna turule me ei lähe, sest see on täis ja nad kasutavad enda tooteid.“ Seega tuleb läbi mõelda välistavad asjaolud, mis lükkavad mõned turud kas kõrvale või madalama prioriteedi peale. „Järgi jäävad riigid, kes ei suuda osta kõige kallimaid asju, kuid tahavad head asja. Samuti ei osta nad suuri koguseid, mis tekitaks meile tarnestressi,“ selgitab Nurmoja, et Threod Systems on valmis ka kohandama oma toodet vastavalt kliendi soovidele, mida suured ei tee. Aafrikast Aasiani Täna jookseb mõtteline piir mööda kaarti Ida-Euroopast Vahemereni ja sealt edasi Araabia ja Kagu-Aasia maadeni, töös on projektid 15 riigis. „Öelda, et prioriteet on ühe või teise riigi peal, seda ei saa. Kogu aeg tuleb hinnata tööjaotust ja keskenduda projektidele, mille osas kliendi motivatsioon on tõusnud.“ Threod Systems toodab NATO klass 1 UAV-sid, mis on alla 150 kg kaaluvad lennuvahendid, multirootorid on rühma ja kompanii kasutada, elektrimootoriga lennukid on pataljoni ja lahingugrupi kasu-

21


tuses, stream-klassi lennukid, mis lendavad üle 100 km distantse, on brigaadidele suunatud. „Igal tasandil on omad probleemid, mida tuleb lahendada. Seega peab iga toode kõnetama otsest tarbijat, kes otsustab lahingukäigu üle: mida kiiremini saadakse info kätte ja suudetakse läbi töötada, seda suuremad on eelised vastase ees,“ kirjeldab Nurmoja klassikalist oodasilmust, kus võidu saavutab pool, kes suudab kiiremini läbida otsustustsükli vaatlusest tegutsemiseni. Kuidas kliendini ikkagi jõuda? „Usaldus on tugev argument. Samas peab ka toode lahendama probleemi ja olema kvaliteetne,“ otsib Nurmoja tasakaalu. Kui rääkida tehinguni jõudmise ajast, siis ollakse Nurmoja sõnul rahul, kui jõutakse müügifaasi 2 aastaga. „Riik ei otsusta selliseid asju uisapäisa. Kui riik leiab, et tal

on vaja mingi kategooria mehitamata lennuvahendit, tehakse turu-uuringuid ja kaardistatakse, milliseid selle kategooria tooteid on saada. Kui turu kaardistamine on läbi tehtud, siis tark klient teeb hinnauuringud ja palub ettevõtetel tutvustada oma tehnoloogiaid ja lisada hinnainfo ning tarneajad. Selle põhjal tehakse otsus,“ tutvustab Nurmoja protsessi. Harvad pole ka juhused, kus hanke spetsifikatsioon kirjutatakse selliselt, et ka tulevikuprobleemid saaksid lahendatud. „Vaadatakse, kes suudaksid seda teha, kuid hanke võidab siiski see, kes võimalikult odavalt ja hästi töö ära teeb.“ Koostöö oluline Nurmoja sõnul on valdkonna keerukust ja mastaape arvestades eluliselt vajalik sarnaste ettevõtete koostöö. Ka riigina oleme noo-

red, mistõttu ettevõtetel pole ette näidata pikka kogemust ja portfooliot tehtud töödest: „Üksi midagi sellises olukorras teha, eriti suurte vastu, on väga keeruline. Probleemid lähevad aina keerulisemaks ja eeldavad mitmete süsteemide koostoimimist.“ Seega on hädavajalik teha koostöös tooteid paremaks ja anda neile suurem lisandväärtus. Lisaks on väikesel ettevõttel raske näidata usalduskrediiti, käibenumbrite ja kogemuse osas. „Usalduskrediit tähendab ka seda, et teed koostööd, suudad integreerida erinevaid tooteid, teha kahest-kolmest tootest uue. Kahe väikse ettevõtte vahel on selline koostöö lihtne. Suurel gigantettevõttel on teinekord aga oma ettevõtte seeski erinevaid tooteid väga keeruline kombineerida,“ selgitab Nurmoja. Eestis tehakse koostööd nii Milremi kui

KONKURENTSIVÕIME UUED DIMENSIOONID

KALTENBACH TERASTE SAAGIMISE JA TÖÖTLEMISE SÜSTEEMID.

EAGLE FIIBERLASER

6G

AKIRA-SEIKI TÖÖTLEMISKESKUSED

CMA FREESIMINE, PUURIMINE JA KEERMESTAMINE

VOSSI BALTICS OÜ LÕÕTSA 4, 2ND FLOOR (OFFICE NR 243) 11415 TALLINN, ESTONIA +372 528 5075

CRIPPA TORUPAINUTUS NING TORUOTSTE VORMIMISSEADMED

ESTONIA LITHUANIA LATVIA FINLAND

VOSSI.FI


Defendeciga, et ühiselt välisturgudel kliente püüda. Tehnoloogia areneb Tehnoloogia areneb peadpööritava kiirusega: täna hästitoimivad ettevõtted ei pruugi 5 aasta pärast elus olla. „Alustavad ettevõtted on sageli nagu usinad orienteerujad: jooksed liiga kiiresti ja kaardilt välja teinekord. Tuleb olla realistlik ja saada aru, mis turul 3 ja 1 aasta pärast toimuda võib, ja vastavalt sellele oma eesmärgid seada,“ innustab Nurmoja. Tulevikutehnoloogiate kohta tehakse palju uuringuid, mis on ka avalikult kättesaadavad. „Pigem tekibki küsimus, kas ettevõttel on piisavalt kastist välja mõtlemist, et suuta tehnoloogia enda jaoks tööle panna. Kui õige ots käes, tekib järgmine küsimus, kuidas toodet arendada ja tootmisse viia,“ tõdeb

Threod Systems Asutatud 2012 Töötajaid 40 2017 käive 3,4 milj eurot Asukoht Viimsi Tooted: mehitamata õhusõidukid, elektro-optilised sensorsüsteemid, autopiloot, muud mehitamata õhusõidukite alamsüsteemid Eksporditud 12 erinevasse riiki

Nurmoja, et spetsialiste, kes neid ahelaid tunneks ja oskaks juurutada, ei ole Eestis palju. „Nii ongi palju neid, kes toodavad komponente, vähe neid, kes väärtusahelas tervikut loovad.“ „Kõige olulisem Eesti ettevõtte jaoks on julgus. Maailm on samasugune igal pool, hea suhte baasilt on võimalik oma äri arendada küll,“ julgustab Nurmoja proo-

vima. „Piir ei ole enam raudne eesriie, mille taha pidama jääda. Sihtturge ja oskust müüa ei saa õppida siin, vaid asju tuleb teha.“ Väljakutseid, nagu ikka, peab vaatama ennekõike enda seest: „Kas on õiged inimesed, kas saad aru, mida sa teed ja kas toode kellegi probleemid ära lahendab. See on valideerimise küsimus, mis on väga paljudel ettevõtetel katmata ja kes ei suuda sellele vastata.“ Mõistagi tuleb kõigil silmitsi seista põlvkonnamuutusega. „Varem oli inseneridel sisemine põlemine suurem midagi ära teha. Täna pigem küsitakse, kus ma istuma hakkan ja palju mulle palka makstakse, töö sisu, ja kuhu sellega jõuda, on teisejärguline,“ tõdeb Nurmoja, et häid insenere on vähe, ja Threod Systemsi edu pant on olnud õnn leida väga head inimesed.

Laserlõikus Laua suurus 2000 x 4000 mm

LÕIKUS PAINUTUS KEEVITUS VÄRVIMINE KOOSTE Torm Metall OÜ Sepa 15c, Tartu +372 520 6456 info@torm.ee

torm.ee

Vesilõikus Laua suurus 2000 x 4000 mm ja paksus kuni 200 mm Lehtmetalli painutus Pikkus kuni 4100 mm, 250 tonni Lasermarkeerimine Detaili mõõdud 680 x 500 x 700 mm Torude ja profiilide laserlõikus Ümartoru maks. 152 mm ja nelikanttoru maks. 120 x 120 mm

Servaümardus ja pinnaviimistlus Seadme töölaius 1350 mm MIG/MAG ja TIG keevitus Alumiinium, roostevaba teras ja süsinikteras Haavelpritsimine automaatkambris Detaili mõõdud kuni h = 2000 mm, d = 1500 mm Pulbervärvimine Ahju mõõdud 2500 x 2500 x 5000 mm Toodete konstrueerimine Ühildub SolidWorksi, Solid Edge’i ja teiste levinud CADsüsteemidega.


Mida ütleb statistika Tööstustel töökäsi napib. Kutseõpe seondub lihtsa ja raske tööga, kuigi täna koolitatakse kutsekoolides pigem hinnatud ITteadmistega spetsialiste. Oleks vaid enam neid, kes selles vallas oma tulevikku näeksid. Teemat kommenteerib haridusja teadusministeeriumi kutsehariduse osakonna juhataja Teet Tiko. TEKST: STEN SANG

Teet Tiko sõnul on üldiseks kutsehariduse trendiks viimastel aastatel olnud see, et üha enam on kasvanud täiskasvanud õppijate huvi kutseõppe vastu. „Kahjuks tööstusega seotud erialade vastu on täiskasvanute huvi olnud selgelt väiksem kui muude valdkondade puhul. Täiskasvanud õppijate osakaal tööstusega seotud valdkondades on vaid 22%, samas kui kutseõppes tervikuna on see 37%,“ möönab Tiko. Teiseks oluliseks arengusuunaks on töökohapõhise õppe laiendamine ehk koostöös tööandjatega töötajate koolitamine. „Igal aastal õpib tööstusega seotud erialadel ca 300 õpilast töökohapõhises õppes, aga kindlasti on ka siin kasvuruumi.“

Vaja oskuslikku turundust Palju on räägitud, et tööstusega seotud erialasid on süsteemsemalt vaja tutvustada. „Tööstusega seotud valdkonnad ei ole õpilaste seas populaarsed ning nende tutvustamine vajab suuremat tähelepanu,“ möönab ka Tiko. Ühe algatusena on Tiko sõnul SA Innove kokku kutsunud eraldi elektrienergia, energeetika, elektroonika ja automaatika valdkonna tööandjate ja koolide ümarlaua, et otsida ühiselt võimalusi, kuidas selle valdkonna erialasid noortele tutvustada. Üldise probleemkohana on joonistunud välja hoiakud ja teadlikkus kutseharidusest – kutseharidus tundub ühelt poolt noortele tupikteena, teisalt ei väärtustata ühiskonnas kutseharidust ega ka inimesi, kes oskustööd teevad. Algatus kutsub üles leidma ühiseid sõnumeid, et ergutada noori neid erialasid õppima, tuua välja kutseoskustega inimeste väärtu-

24

sed tööturul ja teistpidi rõhutada, milliseid väärtuseid kutseoskustega inimesed ise loovad. Kavas on panna paika tegevuskava, kuidas tuua koolide õppeprogrammidesse enam valdkonnapõhist lähenemist, töötada välja noori kaasavad videomaterjalid ja saada ülevaade huvihariduse võimalustest. Väljalangevuse vähendamine Probleemiks on ka suur väljalangevus. „Täna pööravad koolid palju tähelepanu oma tugisüsteemide arendamisele. 2018. aastal eraldati esmakordselt kutseõppeasutustele täiendavalt kutsekeskhariduse õppijatele tugiteenuste osutamiseks 1,1 miljonit eurot, tegelikud kulud tugiteenuste korraldamisel koolides on aga tunduvalt suuremad,“ selgitab Tiko. Üldise trendina on Tiko sõnul koolide tegevused olnud tulemuslikud ning katkestajate osakaal kutsekeskhariduses on vähenenud. See tähendab, et ka lõpetajate osakaal paraneb. „Sisseastujatele, kes alustasid õpinguid alates 01.09.2017, on kutseeksami sooritamine kohustuslik kõigil erialadel, kus seda korraldatakse. Seega on nüüdsest tegemist õpingute lõpetamise tingimusega, mitte õpilaste jaoks vaba valikuga.“

22%

on täiskasvanud õppijate osakaal tööstusvaldkondades.


kutseõppe kohta?

2017/2018 sügisel kutsekoolides tööstusega Tootmistehased: seotud erialadel sisseastujad vajalikus mahus Tehnika, tootmise ja ehituse õppevaldkond töökäsi pole võtta Elektrienergia ja energeetika............................................................................ 327 Elektroonika ja automaatika............................................................................. 422 Keemiatehnoloogia ja -protsessid...................................................................... 60 Mehaanika ja metallitöö................................................................................... 529 Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika.............................................. 805

Õpingud katkestanute statistika õppekavarühm Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika

13/14

14/15

15/16

16/17

202

203

202

262

Mehaanika ja metallitöö

172

195

188

185

Elektroonika ja automaatika

108

150

110

105

Elektrienergia ja energeetika

105

75

82

91

17

25

15

8

604

648

597

651

Keemiatehnoloogia ja -protsessid KOKKU

Allikas: haridussilm.ee. 2017/18. õ-a sisseastujate katkestamise kohta veel infot ei ole.

Õppevaldkond: tehnika, tootmine ja ehitus Õppetöö katkestajate osakaal kutsehariduses kokku, % 2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

2017

18,5

20,5

20,4

20,7

21,9

20,8

19,3

21,1

Kutseeksami edukalt sooritanute osakaal lõpetajatest, % 2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

2017

34,4

44,6

243,7

46,5

44,7

48,2

40,3

48,6

Kas tööstusega seotud erialade täituvus on piisav ja õppekohad täidetakse? 2017 täidetud õppekohad Ehitus ja tsiviilrajatised Elektrienergia ja energeetika Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika Keemiatehnoloogia ja -protsessid Mehaanika ja metallitöö Elektroonika ja automaatika

%

2235

1891

85

665

560

84

2075

1825

88

80

53

66

1075

892

83

995

930

93

T

artus tegutsev betoonelementide tootja OÜ TMB Element kasutab renditööliste abi. „Kui arvestada vakantsete töökohtade hulka ka renditöölistega hõivatud kohad, siis on hetkel vakantseid töökohti 13 ja neist 11 on praegu hõivatud renditöölistega,” kinnitab müügi- ja turundusjuht Mai Mitt. Ettevõtte töötajate koguarv on 181, neist tootmises on 140 inimest. Kutseharidusega on 30–35% tootmistöölistest. Mai Mitt leiab, et kutsekoolidest ei tule piisavalt peale töökäsi. „Seda on hästi näha renditööliste osakaalu tõusu järgi ettevõttes. Ettevõtte seisukohast on parem, kui töötajateks on head alalised oskustöölised, mitte palgata neid rendifirmade kaudu,” kinnitab turundusjuht. Eelkõige on TMB Elemendil puudus just kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse eriala lõpetanutest. Ka Tartu jalatsitootja Samelin AS-i tegevdirektor Leida Kikka kinnitusel on firmas hetkel vakantseid töökohti 15. Töötajate koguarv on 97 ja neist otse tootmises on 80 töötajat. „15 töötajat on tööstusalase kutseharidusega. Erialadest on esindatud õmblejad, juurdelõikajad, insenerid, jalatsitehnoloogid ja palju teisi,” sõnab Kikka. Ta lisab, et jalatsitootmise eriala kuskil Eestis ei õpetatagi. „Kindlasti ei suuda kutsekoolid vajalikul määral töökäsi koolitada, sest paljud erialad kutsekoolides koolitavad töötuid. Pean silmas rekreatsioonikorraldust ja ärijuhtimist,” nendib jalatsitehase tegevdirektor. Samelin AS vajab enim jalatsitootmisspetsialiste. 25


KOMMENTAARID KUTSEKOOLIDELT: Erialad jäävad avamata, valik puudub KAREN SUKIASYAN IDA-VIRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS,

E

ARENDUSOSAKONNA PEASPETSIALIST

elmisel õppeaastal alustas õpinguid tehnika, tootmise ja ehituse õppevaldkonnas erinevatel erialadel 502 õpilast. Õppeaasta jooksul katkestas õpingud 24%. Tööstusega seotud erialade täituvus pole piisav ja õppekohad jäävad täitmata. Näiteks 2018/2019. õppeaastal jäi avamata soovijate vähesuse tõttu automaatik 441 neljanda taseme kutseõppe esmaõpe (kutsekeskharidusõpe). 2018. aasta kevadel osales IdaVirumaa Kutsehariduskeskuses kutseksamil 716 lõpetajat, neist positiivselt sooritas selle 602, s.o 84%, eksam ebaõnnestus 114 lõ-

petajal, s.o 16%. Tööstusega seotud erialadel osales eksamil 318 lõpetajat, neist positiivselt sooritas 276 lõpetajat, s.o 87%. KAIRE METS TARTU KUTSEHARIDUSKESKUS,

A

KOMMUNIKATSIOONIJUHT

astal 2017. asus tööstuserialasid (metallitööpingid, keevitus, elekter, mehhatroonika) õppima kokku 92 õpilast. Neist 64 on jätkukursusel, st väljalangevus 30,4%. Tööstusega seotud erialadele reeglina ei laeku piisavalt sooviavaldusi, mis tähendab, et reaalset konkurentsi ei ole ja õppekoha saavad kõik soovijad. Kutseeksamite edukus väljendades protsentuaalselt on Tartu

Kutsehariduskeskuses järgmine: keevituse ja metallitöö erialadel 100%, mehhatroonika erialal 72%, elektrikud (keskhariduse baasil) 84% ja elektrikud (põhihariduse baasil) 60%. KAIU ZERNAND VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKEKUS,

T

ÕPPETALITUSE TÖÖTAJA

ööstusega seotud erialadel sisseastujaid oli 2017. aasta sügisel 103, neist välja langes 15 õpilast. Tööstusega seotud erialade täituvus ei ole piisav ja õppekohad täidetakse ligi 80%. 2018. aasta kevadel tegi Võrumaa Kutsehariduskeskuses kutseeksami 64 lõpetajat, nendest 21 tööstusega seotud erialadel.

Tööstusega seotud õppekavade täituvus on „piiri peal“

Iga aastaga muutuvad tehnilised erialad noorte seas vähem atraktiivseks. HELEN PÄRK TALLINNA POLÜTEHNIKUM, ÕPPEALADIREKTOR

26

T

ööstusega on meil seotud automaatiku ja trükitehnoloogia erialad. Esimese kursuse vaates ei saa rääkida väljalangejatest: valiti kas vale eriala, mille puhul kandideeritakse uuesti teisele erialale meie juurde või teise kutseõppeasutusse või saadakse positiivne vastus gümnaasiumist. Täiskasvanud õppijad (keskharidusega) leiavad tasuva töö, saavad positiivse vastuse ülikoolidest. On ka neid, kes katkestavad perekondlikel põhjustel, jäävad lapsehoolduspuhkusele või lähevad kaitseväkke. Põhihariduse baasil õppivad automaatikud on suhteliselt erialakindlad, esimesel aastal on eeltoodud põhjustel lahkunud 17%. Põhija keskkooli baasil õppivate trükitehnoloogide seas on olukord pisut keerukam ja sealne väljalangevus on 27%. Eriala nõuab väga suurt täpsust ja soovi seda õppida.

Samas mõlema eriala lõpetajad jätkavad valdavalt tööd õpitud erialal. Tööstusega seotud õppekavade täituvus on „piiri peal“ – kooli vaates küll õpperühmad täituvad, kuid iga aastaga muutuvad tehnilised erialad noorte seas vähem atraktiivseks. Tööstusega seotud erialade kõik lõpetajad tegid 2018. aasta kevadel kutseeksami ning said ka positiivse tulemuse (automaatikud 27/27, trükitehnoloogias 28/28). Nimelt juba viimased 4–5 aastat oleme kooli lõpueksami ühendanud kutseeksamiga ning seega eksami sooritamine on kooli lõpetamiseks vajalik. Trükitehnoloogia lõpetajatel oli tänavu võimalus teha ka teine kutseeksam (digitaalse trükiseadme operaator, tase 4) oma erialase kutseeksami (kas ofset-trükkal, tase 4 või trükiettevalmistaja, tase 4) kõrvale, seda võimalust kasutas 18 õpilast 27st.


FERRESTO LASER •

Tule tn 33 76505 Saue, Harjumaa

Tooted Eestist Põhja-Ameerikani • alates 2006. aastast!


METALLILÕIKUSTEENUSED

• LEHTMATERJALI LASERLÕIKUS • TORUMATERJALI LASERLÕIKUS • PLASMALÕIKUS • VESILÕIKUS • GAASILÕIKUS • PAINUTAMINE


Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.