TööstusEST november 2020 by Meediapilt OÜ

number

STUSEST

TÖ Ö S T U S VA L D KO N N A A J A K I R I N O V E M B E R 2020

Konkurentsivõime uued dimensioonid!

20kW 6G

EAGLE FIIBERLASER

Maailma kiireimad fiiberlaser lõikemasinad 20 kW laserresonaatoriga, 6G kiirendusega (max positsioneerimine 350 m/min, lõikamine 150 m/min) ning 9 sekundiga lauavahetus.

CRIPPA TORUPAINUTUS NING TORUOTSTE VORMIMISSEADMED Täiselektrilised CNC torupainutusseadmed max Ø 225 mm ning kõrgtehnoloogilised lahendused toruotste- ning hüdrovormimisele.

KALTENBACH TERASE SAAGIMISE JA TÖÖTLEMISE SÜSTEEMID Kõrgeima tootlikkusega lint- ja ketassaed, profiilide ja lehtmaterjali töötlemiskeskused, haaveldus- ja värvimisliinid.

AKIRA-SEIKI TÖÖTLEMISKESKUSED Lai valik tõhusaid usaldusväärseid seadmeid erinevate võimalustega ning atraktiivse hinnaga.

CMA FREESIMISE, PUURIMISE JA KEERMESTAMISE SEADMED Kulutõhus freesimine, puurimine (kuni Ø 60 mm) ja keermestamine (kuni M45) ka suurtele ja pikkadele detailidele (max töölaud 4x20 m).

Vossi Baltics OÜ Lõõtsa 4, teine korrus (kab 243) 11415 TALLINN, EESTI +372 528 5075, sales@vossi.fi

ESTONIA LITHUANIA LATVIA FINLAND

vossi.fi

Sisu:

TööstusEST Väljaandja: OÜ Meediapilt Koduleht: www.toostusest.ee Toimetus: Meediapilt OÜ, e-post: toimetus@meediapilt.ee, Toimetaja: Heli Lehtsaar-Karma e-post: heli@meediapilt.ee Reklaami müük: Ellen Ostrat, e-post: ellen@meediapilt.ee, telefon +372 5668 8515 Anneli Ostrat, e-post: anneli@meediapilt.ee, telefon +372 5804 3467 Kujundus: Eve Rammo, e-post: kujundus@meediapilt.ee

Tööstusliidud: Tallinki hinnatõus tekitab küsimusi ärieetikast lk 4 Rohelepe: üht-teist on selge, rohkem aga on selgusetut lk 6–10

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada ja toimetada. Ajakirjas avaldatud artiklid ja fotod on autoriõigusega kaitstud, levitamiseks vajalik OÜ Meediapilt nõusolek. Kaebuste korral ajakirja sisu osas võib pöörduda pressinõukogusse (meil: pn@eall.ee).

Tehnikaerialade õppimine muutus tänavu populaarsemaks lk 12–17 BLRT tütarfirma ehitas Norra naftafirmale laadimispoi lk 18–19 Elcogeni kütuseelemendid on leidnud Aasias tänuliku klientuuri lk 20–24

ISSN 2382-9540

Kuidas luua paremad võimalused tootmisjääkide taaskasutamiseks? lk 26–28 Suurtööstused said oma tahtmise: valitsus küsib Euroopast luba taastuvenergia tasu vähendamiseks lk 30–31 Revolutsioon aruandluses ja raamatupidamises lk 32–34

Tööstusteemad veebis:

www.toostusest.ee

TALLINN Tähnase tee 2/4 Peetri alevik, Rae vald tel. 601 4594

TARTU Turu põik 4/1 tel. 733 9811 PÄRNU Savi 20/1 tel. 444 0010

… ja veereb jälle

www.varson.ee

Soome eksport, tööstus ja Tallink ärieetika seisukohast vaadates

i ole kellelegi saladuseks, et Soome on Eesti jaoks number üks eksporditurg, juba aastakümneid. Tallink kui peamine logistikapartner teavitas ühel päeval oma kliente, et nad on alates 1. oktoobrist 2020 läinud üle uuele hinnakirjale, mis tõi kaasa Soome ja Eesti vaheliste veohindade äkilise kasvu u 15–50% ulatuses. Praeguses koroonaviirusest põhjustatud olukorras on tööstus, mis annab 70% Eesti ekspordist, pidanud toime tulema mitmete väljakutsetega, nagu kvalifitseeritud tööjõu puudus, riikide oma turu kaitsmine, oma klientide ja eksporditurgude hoidmine jne. Kusjuures ärgem unustagem, et tööstus ei katkestanud muutunud tingimustes tööd ja täitis riigi ootused maksumaksjana. Paljud teised sektorid on olnud suurte probleemide ees ja riik on neid aidanud, kaasa arvatud Tallinkit. Veohindade tõusu maksab kinni eksportiv tootja Teavituse hinnatõusu kohta said esmalt logistikaettevõtted, kes omakorda teavitasid Eesti tootjaid ja tootjad omakorda Soome kliente. Loomulikult ei meeldi Soome klientidele ootamatu ja paindumatu hinnatõus. Eriti olukorras, kus pigem kaubeldakse hindu alla, et

konkurentsivõimet säilitada ja olla ka keerulistes oludes vastutulelik. Äkki siis otsida Soomest tootjaid, sest eestlastega tuleb pidevalt hinna suhtes läbirääkimisi pidada? Kes logistika hinnatõusu kinni maksab? Eks ikka Eesti eksportiv tootja. Kui me räägime Soome ja Eesti vahelisest kaupade liikumisest ja selle hinnast, mille kujundajaks on ühe ettevõtte otsus, siis on vägagi loomulik, et analüüsime Tallinki juhtumit ärieetilisest vaatepunktist lähtudes. Kui eesmärgiks on kasu, siis tekib küsimus, kas kasutoov tegevus ja kasutatavad vahendid on õiglased? Teisisõnu – kas riigiabi saanud ettevõttel on õiglane tõsta hindu, mis mõjutab omakorda Eesti sissetulekut ekspordi näol meie peamisel sihtturul. Tallink andis umbmäärase vastuse Tallink on andnud teada, et hinnatõus on ajutine, võimaldamaks ettevõttel jätkata eelnevas mahus väljumiste opereerimist ja seeläbi kaubaveovõimekuse tagamist.

Kui me räägime Soome ja Eesti vahelisest kaupade liikumisest ja selle hinnast, mille kujundajaks on ühe ettevõtte otsus, siis on vägagi loomulik, et analüüsime Tallinki juhtumit ärieetilisest vaatepunktist lähtudes.

Paraku puuduvad täpsemad selgitused, mida see ajutisus võiks tähendada. Jah, oleme sunnitud otsima Tallinkile teisi, sobivamaid ja ehk ka odavamaid alternatiive. On tooteid, mis on ajakriitilised ja peavad olema kindlal kellaajal ehitusplatsil või mõnes tootmisettevõttes. Toome näite: Eesti ehitus elementide tootjad sõlmivad tavapäraselt lepinguid ehitusobjektide kaupa. Ühe ehitusobjekti tarne kestab mitu kuud ja ühe tarne kestel hinda muuta ei saa. Seega jääb hinnatõus elemenditootja kanda. Peame palju hoolsamalt jälgima, et me ise suudaks oma lepinguid klientide ees täita. Oleme tõstatanud küsimuse ka valitsuse tasemel, kuidas hoida selles olukorras Soome eksporti. Tuleb läbi mõelda, kas peaks hoopis toetama tööstusettevõtteid või kas riigiabi andes oleks võinud mõneks ajaks kokku leppida hinnarahu? Oleme mures, sest me saame aru, et erasektoris on kõigil keerulised ajad. ALLA KIRJUTANUD:

TRIIN PLOOMPUU EESTI MASINATÖÖSTUSE LIIT MTÜ, ESINDAB 120 LIIKMESETTEVÕTET

ENNO REBANE EESTI EHITUSMATERJALIDE TOOTJATE LIIT, ESINDAB 64 LIIKMESETTEVÕTET

ARNO KOLK EESTI ELEKTROONIKATÖÖSTUSE LIIT, ESINDAB 70 LIIKMESETTEVÕTET

TOOMAS ORUTAR EESTI LOGISTIKA JA EKSPEDEERIMISE ASSOTSIATSIOON, ESINDAB 51 LIIKMESETTEVÕTET

Põhjamaade parimad talvesaapad on: • Ainulaadse TractionPro tallaga • Libisemiskindlad jääl ja lumel • Pehmed ja soojad ka -25°C • BOA rullikkinnitusega

• Mugavad kasutada • Vastupidavad

#Sievi Baltic www.sievi.com/ee

Küsi Sievi tooteid meie professionaalse edasimüüja käest

Eesti Energia regulaatorsuhete osakonna juht Andres Tropp leiab, et praegu on roheleppe tegelikust mõjust vara rääkida.

ROHELEPE

Põlevkivitööstusel võimalused ka kliimaneutraalses Euroopas

Me teame küll, milline on lõplik eesmärk, kuid seni teame veel väga vähe, kuidas Euroopa Liit eesmärgini jõuda kavatseb. Andres Tropp

Foto: Scanpix/Liis Treial/Äripäev

Euroopa roheline kokku lepe ei tähenda küll põlevkivitööstuse lõp pu Ida-Virumaal, kuid selle tööstusharu sisu peab muutuma. Kui uusi lahendusi ei leita, mõju tab see ligikaudu 40 000 inimese elu ja 4% meie sisemajanduse kogutoo dangust. TANEL RAIG AJAKIRJANIK

Ligi aasta tagasi esitles Euroopa Komisjon Euroopa rohelist kokkulepet (rohelepe). See on tegevuskava, mille järgi saab Euroopast 2050. aastaks kliimaneutraalne maailmajagu. Eesti valitsus võttis kokkuleppe seisukohad omaks. Kõigile on aga selge, et Eestis jääb leppele jalgu Ida-Virumaa põlevkivitööstus. Probleemiga tuli tegelema hakata kohe, sest vastasel juhul ähvardab Ida-Virumaad sotsiaalmajanduslik kollaps. Rahandusministeerium tellis uuringu, mille eesmärk on välja selgitada, keda otseselt või kaudselt rohelepe mõjutab. Uuringut tegev Praxis ei soovinud enne uuringu lõppu teemat kommenteerida, kuid riigihalduse minister Jaak Aab avaldas, et uuringu vahearuande järgi saavad roheleppest otseselt pihta neli põlevkivisektoriga seotud suurettevõtet: Eesti Energia, Viru Keemia Grupp, Kiviõli Keemiatööstus, Kunda Nordic Tsement ja nende tütarettevõtete töötajad. Põlevkivisektori töötajaid on ligi 4800. Majandusja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu asekantsler Viljar Lubi lisas, et arengud põlevkiviga mõjutavad väga oluliselt ka teisi piirkonna ettevõtjaid. Põlevkivitööstusega on otse või kaudselt seotud ligi 40 000 inimest. Fossiilkütuste järele on nõudlust ka tulevikus Viru Keemia Grupp (VKG) on üks neljast ettevõttest, kes kuulub uuringu järgi ohustatute hulka. VKG põhitegevus on põlevkiviõlide tootmine laevakütuste turu-

le. Ettevõtte juhatuse esimees Ahti Asmann väga palju tuleviku üle ei muretse. Asmann teab, et prognooside kohaselt kasvab meretranspordi maht aastani 2040 järjepidevalt. „Isegi alternatiivsete kütuste osakaalu kasvades traditsioonilise fossiilkütuse kasutamine lähima kümne aasta jooksul kindlasti ei kahane,“ oli Asmann tulevikus kindel. Asmann möönis, et VKG lähtub turunõudlusest. Tema kinnitusel on aga praegu nende kaup maailmaturul väga nõutud ja kiireid muutusi näha ei ole. Esiteks puudub tööstuslikus mahus alternatiiv ookeanilaevade traditsioonilisele kütusele ja puudub ka vastav infrastruktuur. Teiseks eeldab uute kütuseliikide kasutuselevõtt laevade ümberehitamist või uute soetamist. Kõik need protsessid on pika ajalised ja äärmiselt investeeringumahukad. Samas on Asmann kindel, et rohelepe hakkab mõjutama põlevkivi väärindamist. Süsinikumaksu mõjutusvahendina kasutades sunnitakse ettevõtteid oma tegevust muutma või lõpetama. „Rohelepe toob kindlasti kaasa süsinikumaksu koormuse kasvu,“ nentis Asmann. Tema ütlusel on aga rohelepe praegu vaid poliitiline ambitsioon ilma selge tegevuskavata, mistõttu on peaaegu võimatu hinnata selle laiemat mõju õlitööstusele. „Konkreetne mõju sõltub poliitilistest otsustest ja vastuseid nendele küsimustele saavad anda poliitikakujundajad,“ ütles Asmann. Ka teine ohustatud ettevõte, Eesti Energia, on seisukohal, et ro7

heleppe tekst on veel liiga üldine, mille põhjal ei saa kaugemale ulatuvaid järeldusi teha. „Rohelepe oli Euroopa Komisjoni kommunikatsioonipaber, mitte juriidiline dokument,“ ütles Eesti Energia regulaatorsuhete osakonna juht Andres Tropp. Tema andmetel esitab komisjon juriidilise dokumendi ettepanekud alles järgmise aasta juunis, millele järgnevad läbirääkimised liikmesriikide ja Euroopa Parlamendiga. „Täna on vara rääkida roheleppe tegelikust mõjust. Me teame küll, milline on lõplik eesmärk, kuid seni teame veel väga vähe, kuidas Euroopa Liit eesmärgini jõuda kavatseb,“ ütles Tropp. Ta on kindel, et Eesti Energia on tulevikuski erinevate elektrilahenduste pakkuja ja elektri roll kasvab, kuna paljud tööstuslikud protsessid elektrifitseeritakse. Tropp nõustus, et põlevkivist elektri tootmine lõpeb, ja juba enne aastat 2050, kuid põlevkivikeemia osas pilt nii selge ei ole. „Mõnele võib tulla üllatusena, et kuigi naftatoodete tarbimine Euroopa Liidus on määratud 2050. aastaks kordades vähenema, jätkub selle import ka pärast 2050. aastat, kuna seda kasutatakse toormaterjalina keemiatööstuses,“ teatas Tropp. Ahti Asmann leidis siiski, et juba praegu on selge, et roheleppega suureneb oluliselt riigi sekkumine majandusse ja see mõjutab oluliselt ettevõtluskeskkonda ning sotsiaalmajanduslikku olukorda. Tema sõnul vajavad Eestis roheleppega seoses maandamist kaks olulist riski. Esiteks tuleb leida asendus põlevkivitööstuses toodetavale lisandväärtusele, mis on ligi 4% SKP-st. Teiseks tuleb vältida IdaVirumaa elanike sotsiaalmajandusliku olukorra halvenemist. Roheleppe riskidega juba tegeletakse Riik on nende riskide lahendamisega aktiivselt tegelema asu-

Arvatavasti on aastaks 2050 olemas ja kasutusel tehnoloogiad, mis võimaldavad põlevkivi energiakandjana kasutada ka ilma CO2 välisõhku emiteerimata. Jaak Aab

nud. Kohe, kui valitsus suvel teatas, et võtab omaks Euroopa rohelise kokkuleppe seisukohad, pandi kokku ka Ida-Virumaa õiglase ülemineku protsessi juhtkomisjon. Ida-Virumaa õiglase ülemineku juhtkomisjoni juht, riigihalduse minister Jaak Aab tunnistas, et kindlasti ei saa uusi töökohti olema samas mahus või sama profiiliga, nagu on praegused. Seega on oluline tegeleda nii töötajate ümberõppe ja kvalifikatsiooni tõstmisega kui ka uute töökohtade loomise soodustamisega. Nende küsimuste lahendamise kavaga juhtkomisjon Aabi kinnitusel tegelebki. Komisjoni vastutus on üsna suur. Ida-Virumaa majanduse ümberkujundamise ebaõnnestumise tagajärjed oleksid kohalikele inimestele ja maakonnale rängad. Samuti juhtkomisjoni kuuluv Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu õiglase ülemineku platvormi koordinaator Hardi Murula selgitas, et põlevkivisektoris töötab ligi 5000 inimest ja sektorist sõltub 14 000 leibkonna sissetulek. Sektoriga kaudselt seotud töökohti on ettevõtetes lisaks u 10 000. Põlevkivisektori teeb eriliseks ka seal töötavate inimeste keskmine palk, mis on üle 1700 euro kuus, samal ajal kui maakonnas tervikuna jääb keskmine palk alla 1000 euro. Kui põlevkivisektor tegevuse lõpetab ja asemele midagi samaväärset ei teki, võib töö kaotada ligikaudu 10 000 inimest. „Tulemuseks on väljaränne ja maakonna elanike arv väheneb 40 000 inimese võrra,“ selgitas Murula. Nii musta stsenaariumit keegi siiski tõenäoliseks ei pea. Rohelepe ei tähenda iseenesest põlevkivitööstuse lõppemist. „Eesmärk ei ole ju kaevandamise ja tootmise lõpetamine, vaid kasvuhoonegaaside, eelkõige CO2 emissiooni vähendamine,“ ütles Murula. Tema kinnitusel on juba praegu olemas tehnoloogiad, mis võimalda-

vad põlevkivi kasutamisel tekkiva CO2 kokku koguda ja puhastada. Lahendamist vajab vaid küsimus, kuidas muuta see majanduslikult tasuvaks ja mida teha kokku kogutud süsihappegaasiga. Sama meelt on Viljar Lubi, kelle ütlusel ei tähenda kliimaneutraalsus nullheidet, vaid süsinikuheite ja süsiniku sidumise tasakaalu. Tema sõnul on kaugemas perspektiivis võimalikud uudsed süsiniku sidumise tehnoloogiad, mis praegu veel tasuvad ega efektiivsed ei ole: „See on olemasolevatele ettevõtjatele suur väljakutse, millega tuleb võimalikult kiiresti tegelema hakata, et konkurentsis püsida.“ Jaak Aab panustab samuti innovatsioonile. „Arvatavasti on aastaks 2050 olemas ja kasutusel tehnoloogiad, mis võimaldavad põlevkivi energiakandjana kasutada ka ilma CO2 välisõhku emiteerimata,“ lootis Aab. Põlevkivi jääb tema sõnul endiselt oluliseks tooraineks kõrge lisandväärtusega keemiatööstuses. Seetõttu on põlevkivi kaevandamise ja töötlemise kompetentsid vajalikud ka juhul, kui põlevkivi kasutamine energeetikas järk-järgult väheneb. Ida-Virumaa vajab uusi töökohti ka mujal kui tööstuses Kõik see ei kata siiski roheleppe eesmärkide tõttu põlevkivisektoris kaduma minevaid töökohti. Aabi sõnul on oodatav tööjõu ülejääk siiski suurem ja arvestades ka praegust Ida-Virumaa suurt tööpuudust, peab riik tegelema uute töökohtade loomisega ja mitte ainult tööstussektoris. Aabi kinnitusel on riik juba praegu alustanud Ida-Virumaa programmi tööstusinvesteeringute toetusmeetme abil investeeringute Ida-Virumaale toomist. „Ida-Virumaa õiglase ülemineku kava koostamise protsessis peavad selguma ka täiendavad võimalused, kuidas seda protsessi kiirendada,“ lubas Aab.

Samuti soovitakse leida parimad võimalused, kuidas toetada olemasolevaid ettevõtteid tegevuste ümberprofileerimisel, laiendamisel ja mitmekesistamisel. Miljonite jagamise kava alles mõeldakse Esimene raha Ida-Virumaa õiglase ülemineku programmi jaoks on juba olemas. EL-ist on oodata 340 miljonit eurot. Sellest üksi on aga vähe. „See summa ei ole kindlasti piisav. Tegelikult on vaja mitu korda rohkem raha,“ ütles Andres Tropp, hinnates muutuste ulatust, mida roheleppe raames peab IdaVirumaal läbi viima. „Kuna roheleppe kohaselt ei tohi fossiilkütustest sõltuvad piirkonnad üleminekust ülemääraselt kannatada, siis peaks Eesti taotlema Euroopa Liidult probleemide lahendamiseks täiendavaid rahalisi vahendeid,“ oli Tropp seisukohal. Ahti Asmann on nõus, et praegu välja pakutud 340 miljonit eurot ei ole kindlasti piisav, et tekitada võrdväärne alternatiiv põlevkivitootmise 1,5 miljardi euro suurusele ärile. Ta möönis, et edu võib loota vaid siis, kui kogu 340 miljonit eurot suunata uute tööstus investeeringute meelitamiseks IdaVirumaale. Samas tunnistas ta, et pole ses osas eriti optimistlik, kuna viimased kümme aastat pole Eestit investoritele atraktiivsemaks muudetud või on seda tehtud erilise tulemuseta. Hardi Murula leidis, et lisaks Euroopast saadavale toetusele tuleb ära kasutada ka laenuvõimalused avalikule ja erasektorile. Kui suudetakse vahendeid kaasata põhimõttel 1/3 toetus, 1/3 laen ja 1/3 omaosalus, siis on Murula hinnangul võimalik Ida-Virumaa üleminekule kaasa aidata umbes miljardi euro suuruste investeeringutega. Jaak Aab täiendas, et lisaks õig-

lase ülemineku fondi 340 miljonile eurole ja laenurahale on võimalik kasutada toetusmeetmeid ka teistest struktuurifondidest ja EL-i taaskäivitamise rahastust. Õiglase ülemineku fondi rahasumma on küll teada, kuid veel pole otsustatud, millistel tingimustel raha jagatakse. Praegu teadaolevalt liigituvad toetatavad tegevused Aabi sõnul peamiselt kahte gruppi: tegevused, mis säilitavad ja loovad töökohti läbi mitmekesise ja nutika ettevõtluse arendamise, ning elukeskkonna parandamisse panustavad tegevused. Aab ütles, et huvipooltelt on kokku kogutud hulk ettepanekuid, mille analüüsimine juba toimub. Samas konkreetsed toetusmeetmed, millest rahastust taotleda, töötatakse välja pärast rakenduskava heakskiitmist Euroopa Komisjoni poolt. Eeldatavalt jõutakse selleni järgmise aasta septembris. Roheleppe teele ettejäävad ettevõtted on kindlad, et nende tegevus jätkub ka oludes, kus Euroopa võtab suuna kliimaneutraalsuse poole. Ärevust tekitab teadmatus, kuidas seatud kliimaeesmärkideni kavatsetakse jõuda. „Arvestades, et kavas ei ole vähem ega rohkem, kui täieliku revolutsiooni kavandamine meie ühiskonnakorralduses, siis ei ole kellelgi põhjust päris rahulik olla,“ hoiatas Andres Tropp. „Samas on ka kindel, et tulevik pakub uusi võimalusi ja me peame olema võimalikult tublid, et neid võimalusi hästi ära kasutada.“

340

mln eurot on esialgu EL-ilt oodata õiglase ülemineku toetamiseks Ida-Virumaal. 9

Majanduslikult tasuv innovatsioon peab kliimaeesmärkidega sammu pidama

ttevõtted hoiatavad, et investeeringuid kliimasõbralikesse tehnoloogiatesse ei tohi muuta tasuvaks toetuste abil. Kliimaeesmärkidele peab järele jõudma innovatsioon, mis muudaks keskkonnasõbraliku tootmise äriliselt atraktiivseks. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu asekantsler Viljar Lubi ütles, et põlevkivi ressursina ei kao kuhugi ning selle keskkonnasõbralikum väärindamine on ettevõtete üks võimalik tulevikusuund. „Olemasolev tööstus omab suurt oskusteavet ja ressurssi, mida saab uute tehnoloogiate abil edasi arendada,“ pakkus ta. Ta usub, et tulevikus on võimalikud uudsed süsiniku sidumise tehnoloogiad, mis

praegu ei ole veel efektiivsed ega tasuvad. Toetused pole lahendus Ettevõtjad just tasuvuses näevadki probleemi. Eesti Energia regulaatorsuhete osakonna juhi Andres Tropi kinnitusel ei soosi tänane turuolukord Balti riikides turupõhiseid investeeringuid keskkonnasõbralikematesse tehnoloogiatesse. Vajalikud on toetused. Eesti ja Euroopa Liit on erinevate fondide näol valmis neid toetusi jagama, kuid Tropi ütlusel pole pikaajaline toetustel põhinev tegevus paraku jätkusuutlik. „Pikemaajalisem jätkusuutlikkus ja rahvusvaheline konkurentsivõime on teemad, mida roheleppega kavandatavate muudatuste

Küsimus: Millised võiksid olla paljuräägitud innovaatilised lahendused, mis aitaksid põlevkiviga seotud Ida-Virumaa ettevõtetel hakkama saada roheleppes seatud eesmärkidega? HARDI MURULA IDA-VIRUMAA OMAVALITSUSTE LIIDU ÕIGLASE ÜLEMINEKU PLATVORMI KOORDINAATOR

raegu on kõige keerulisemas seisus elektritootmine, mis ei suuda CO2 kvoodi kõrge hinna tõttu turul konkureerida. Samas on ka õli tootmise tulevik ebaselge, sest praegu rafineerimise sektorile tasuta antav CO2 kvootide poliitika on uuendamisel. Praeguste teadmiste juures on võimalik põlevkivi kasutamisel tekkiv CO2 kokku koguda ja puhastada. Lahendamist vajavad küsimused, kas see on majanduslikult tasuv ja mida teha kokku ko-

gutud süsihappegaasiga. Kui tasuvust on võimalik toetustega muuta, siis kasutamine vajab täpsemaid lahendusi. Üks võimalus on kasutada seda taimekasvatuse katmikaladel ja sünteetilise kütuse tootmises. Võimalus on ka põlevkivi õlitootmise väärtusahela pikendamine metanooli, bensiini ja teiste keemiatoodete osakaalu suurendamise abil. Samuti on katsetamisel põlevkivist karboksüülhapete tootmine. Ka põlevkiviettevõtted ise otsivad võimalusi, kuidas olemasolevaid ressursse (tootmisüksused, oskustega inimesed, kapital) kasutada teistes valdkondades.

puhul peab teravalt silmas pidama. Kui me forsseerime muutuste kiirust nii, et innovatsioon ei jõua sellele järgi, siis on meil reaalne oht kaotada töökohti Euroopas riikidele, kus on valitud tasakaalukam arengutee,“ hoiatab ta. Vaja on vaba konkurentsi Viru Keemia Grupi juhatuse esimees Ahti Asmann kinnitas, et nemad on investeerimisest huvitatud, kuid ainult ärivaldkondadesse, kus esineb loomulik nõudlus ja toimib vaba konkurents. „Riiklike regulatsioonidega tekitatud, poliitilistest otsustest sõltuv ja dotatsioonidega toetatud nõudlus ei ole pikemas perspektiivis jätkusuutlik ning on seetõttu erakapitalile vähem atraktiivne,“ ütles Asmann.

Kommentaar Ida-Virumaal ei lõpe töö otsa, sest Eestis on tööjõupuudus ANDRES TROPP EESTI ENERGIA REGULAATORSUHETE OSAKONNA JUHT

uletame meelde, et Eesti majanduses on tööjõu, eriti oskustööjõu puudus. Seoses elanikkonna vananemisega tööjõu puuduse probleem pigem süveneb. Seega, kui töötus ajutiselt isegi suureneb, siis pole veel põhjust arvata, et töö Ida-Virumaal otsa lõpeb. Õiglase ülemineku fondist on uute töökohtade loomiseks meile ka rahalist toetust oodata. Nüüd peab vaid lootma, et suudame seda raha võimalikult efektiivselt kasutada.

TESTI OMA

ETTEVÕTTE DIGIKÜPSUST Ettevõtte digiküpsuse test on kasulik tööriist digitaliseerimisega alustavatele väikeettevõtetele. Mõõda ettevõtte digiküpsust ja saa esimesed kiired soovitused digiteekonna alustamiseks: www.diginnotool.eu/kodu Ammuta lisainspiratsiooni teiste edulugudest: www.itl.ee/ikt-sektori-edulood

TTÜ Virumaa kolledži telemaatika ja arukate süsteemide erialal õpitakse arendama asjade interneti täislahendusi hoonetes, tööstuses ning avalikus ruumis. Foto: Virumaa kolledž

Ida-Viru tuleviku tuum: teadus, haridus ja innovatsioon 12

Koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga on Kohtla-Järvel juba 61 aastat antud tehnilist kõrgharidust ja koolitatud spetsialiste tööstus ettevõtetele. Kolledži vilistlased on toonud kaasa põlvkondade vahetuse paljudes Ida-Virumaa tööstus ettevõtetes. Spetsialistide täiend- ja ümberõpe on võimaldanud töötavatel spetsialistidel täiendada oma teadmisi ja oskusi tööprotsessi katkestamata.

Euroopa Komisjoni algata tud roheline kokkulepe on seadnud ambitsioonikad eesmärgid, kuid loonud ka uued võimalused nii ette võtetele kui ka teadus- ja haridusasutustele. IdaVirumaast, suurimast tööstuspiirkonnast Harju maa järel, räägitakse viimasel ajal üha rohkem. MARE ROOSILEHT TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI VIRUMAA KOLLEDŽI DIREKTOR

Tahetakse uusi õppesuundi ja erialasid Õiglase ülemineku kontekstis on Ida-Virumaa tuleviku tuumaks teadus, haridus ja innovatsioon. Rahandusministeeriumi korraldatud Ida-Viru elanike arvamuskorje tulemustest selgub, et maakonna elanike üks ootusi on kvaliteetse ja mitmekesise hariduse pakkumine, sh erinevad õppesuunad ja uued erialad. Kohtumistel on toonitatud vajadust regionaalsete kolledžite valdkondade laiendamiseks. Arutelu all on võimalused CO2 kinnipüüdmiseks ja kasutamiseks, mis omakorda nõuab nutikaid lahendusi ja spetsialiste. Tähelepanu on pööratud olemasolevate ja tekkivate jäätmete taaskasutamise korraldamisele ringmajanduses, kaasnevate mõjude hindamisele uute maavarade kasutuselevõtmisel ning ettevõtlikkuse suurendamisele. Läbiv teema on digioskuste arendamine ja tarkade süsteemide rakendamine nii tööstuses kui ka avalikus ruumis. Nõudlus on olemas, tuleb tagada piisav pakkumine. Tuge ja uusi võimalusi vajavad eelkõige põlevkivitööstuses töötavad inimesed oma oskuste arendamiseks ning uute sihtide seadmiseks. Näiteks on TTÜ Virumaa kolledžis suurenenud nõudlus magistriõppekavade järele. Töötavate inimeste jaoks on aktuaalne vajadus nanokraadide (mõned kuud

kestev intensiivne õpe – toim) või üheaastaste magistriõppekavade järele – neid tuleks kiiremas korras hakata ette valmistama. Praegu on üheaastane kava TTÜ-s vaid ITteaduskonnas. Enam ei minda õppima kraadi pärast, vaid koguma nn haridustükke personaalse õpiraja jaoks, et olla tööturul konkurentsivõimeline. Õppekavade arendamine käib koostöös ettevõtjatega Virumaa kolledž on pidevalt arendanud oma õppekavasid koostöös ettevõtete spetsialistidega. Nii on infotehnoloogia õppekavasse „Telemaatika ja arukad süsteemid“ toodud sisse andmeteaduse, masinnägemise, pilveteenuste ning pilve- ja digitehnoloogiatega seotud õppeained. Nende teadmiste jõulisem edasiarendamine toimub äriinfotehnoloogia magistriõppekava andmeanalüüsi ja arukate süsteemide peaerialal. Eespool nimetatud õppekaval toimub õppetöö alles teist aastat, kuid juba on õppuritel olnud võimalik saadud teadmisi rakendada töökohal. Näiteks võimaldas õpitu luua masinõppe algoritmide abil ennustusmudeli, mis prognoosib elektrijaama turbiini probleemi tekkimist ning võimaldab seda ennetada. Esimeste lõpetajate magistritööd võimaldavad praktiliselt lahendada ettevõttes olevaid kitsaskohti, nt automatiseerida aruandlus- ja äriprotsesse või luua monitooringusüsteemi masinapargi seisundi jälgimiseks. Tulevikus on plaanis koostöös ettevõtetega rakendada töökohapõhise õppe mudelit, et viia kokku ettevõtete uurimisprobleemid ja TTÜ akadeemiline kompetents. Tööstusmagistrantuur ja -doktorantuur on Tallinna Tehnikaülikooli, sh Virumaa kolledži suured ülesanded. Tänu eelmisel aastal loodud ra-

kendusliku keemia uurimisrühmale on kolledžisse asunud õppima esimesed doktorandid Indiast ja Iraanist. Doktoritööd on seotud CO2 katalüütiliste reaktsioonidega metall-orgaanilistes võrestruktuurides ja väävli selektiivse fotokatalüütilise oksüdatsiooniga. Virumaa kolledžis, sh põlevkivi kompetentsikeskuses (PKK) on võimekus tegeleda teadus- ja arendustegevuses lisaks põlevkivi temaatikale ka rakenduskeemiaga. Kompetentsikeskus on lähiaastate fookusesse seadnud nii vedelkütuste väärindamise kui ka põlevkivitehnoloogiate kasutamise ringmajanduses. Vedelkütuste jätkuva üleilmse nõudluse valguses on põlevkiviõli kvaliteedi tõstmine Eesti põlevkivitööstuse üks võtmeküsimusi. Samal ajal pöörab põlevkivisektor üha enam tähelepanu ringma-

Enam ei minda õppima kraadi pärast, vaid koguma nn haridustükke personaalse õpiraja jaoks, et olla tööturul konkurentsivõimeline. janduse põhimõtete rakendamisele ja seetõttu tegutseb ka PKK aktiivselt põlevkivitööstuse tehnoloogiate integreerimisel teiste tööstussektoritega. Olulised märksõnad: vesinik ja digitaliseerimine Uuenduskuuri on läbinud kolledži masinaehitus- ja energiatehnoloogia protsesside juhtimise õppekava. Õppekava arendamisel ar-

vestati, et süsinikujälje vähendamise ja rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamise olulisemad märksõnad on vesinik ja digitaliseerimine. Lähtuti ka OSKA raportist ja ettevõtete soovidest pöörata õppekavades rohkem tähelepanu tarkade võrkude rajamise ja kasutamisega seotud teadmistele. Tähtsal kohal on soojusenergeetika ja -tehnikaga seotud ITlahenduste kasutamine, sh nii riistvara- kui ka tarkvaralahendused. Taastuvenergeetikaga seotud ITlahenduste, sensorsüsteemide kasutamine, asjade internetiga seotud lahenduste tundmine, andmete visualiseerimine, suurandmete analüüsi ja andmekaeve oskuste omandmine toimub interdistsiplinaarse õppena koos telemaatika ja arukate süsteemide õppekava tudengitega.

transportkastide lahendused ERITELLIMUSEL FLIGHT CASE KOVRID JA VAHTSISUD PLASTIKUST VEEKINDLAD KOHVRID ALUMII NI UMI ST

T RA NS POR DIKA ST ID

KOMPROMISSITU KVALITEET JA ÜLETAMATU VASTUPIDAVUS

AGES PARTNER OÜ

www.agescase.ee

+372 555 84 333

info@agescase.ee

Regionaalhariduse proovikivid

ähiajal muutuvad reaalsuseks ametid, mis veel hiljuti tundusid ulmelised. Tõsiasi on, et haridus ja tehnoloogia käivad üha enam käsikäes ning enam ei eksisteeri ühte ilma teiseta. Üha enam hinnatakse teadus- ja teadmispõhiseid seisukohti. Ühiskond ootab teadlastelt, et nad oskaksid ette näha, mida toob tulevik Eesti majandusele, tööstusele, IdaVirumaale. Hädavajalik on ühendada regioonis olemasolev haridusvõimekus ning tuua sisse Eesti ja välisriikide ülikoolide kompetentsid. Suurim proovikivi on tehnikavaldkonna õppekavade populaarsuse kasvatamine noorte seas. Kuidas motiveerida noori tulevikuerialadele õppima asuma – see on võtmeküsimus. Miks peaks

70%

TTÜ VIRUMAA KOLLEDŽI ERIALAD

vastanutest tegi valiku huvipakkuva eriala põhjal. värske gümnaasiumilõpetaja asuma õppima Virumaa kolledžisse? Selle õppeaasta sisseastujate seas tehtud küsitlus näitas, et 70% vastanutest tegi valiku huvipakkuva eriala põhjal ja vaid 48% kodulähedase õpikoha järgi. Muutust noorte valikutes näitab fakt, et varem märkis kodulähedase õppimisvõimaluse esmaseks valikuks ligi 80% sisseastujatest.

UUED G-SEERIA ELEKTRITÕSTUKID Li-Ion akudega

Hea teada

Rakenduskõrgharidusõpe Keemiatehnoloogia Telemaatika ja arukad süsteemid (IT, peaeriala: telemaatika tarkvara) Masinaehitus- ja energiatehnoloogia protsesside juhtimine (peaerialad: energiatehnika; masinaehitustehnoloogia) Magistriõpe Kütuste keemia ja tehnoloogia Äriinfotehnoloogia (peaeriala: andmeanalüüs ja arukad süsteemid) Doktoriõpe Vastavalt väljakuulutatud teemadele, valdkond: rakenduskeemia

UUS KVALITEET, SOODSAIM HIND EESTIS

www.tostukikeskus.ee info@tostukikeskus.ee

tel 600 6106, 507 2343 faks 601 1260

Saku vald, Jälgimäe

Erialaliitude kampaaniad kannavad vilja HELI LEHTSAAR-KARMA TÖÖSTUSESTI TOIMETAJA

rükiliit on alates 2016. aastast korraldanud nn õppima meelitamise kampaaniat koos Tallinna Polütehnikumiga – tegemist on ainsa kooliga Eestis, kus trükierialasid õpetatakse. Tänavu tehti 15. maist kuni 15. juulini välikampaaniat, mille eesmärk oli anda sõnum põhikooli- ja gümnaasiumilõpetajatele, et paljude teiste erialade seas on võimalik õppima asuda trükitehnoloogia erialale Tallinna Polütehnikumis. „Laiem eesmärk on teha nähtavaks trükitööstus kui kaasaegne ja perspektiivikas tööstusharu. Kampaaniat toetas ka liidu loodud kaubamärk ja veeb tulejatryki.ee,

Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liidu tegevjuht Katre Savi.

kus on rohkem infot õppimisvõimaluste ja hilisemate karjäärivõimaluste kohta,“ lisas Eesti Trükija Pakenditööstuse Liidu tegevjuht Katre Savi. Tema hinnangul olid ühest küljest tulemused head: kooli sisse astuvad õpilased olid plakateid märganud. „Teisest küljest oleme jät-

kuvalt probleemi ees, et põhikooli- ja gümnaasiumilõpetajad ei tea, mida edasi õppida ning enamasti ei osata trükitööstuse kui võimaluse peale mõelda. Valdavalt ei teata, kui tehnoloogiliseks, digitaalseks ja automatiseerituks on muutunud tänapäevane trükitööstus ja millised inimesed seal igapäevaselt tegutsevad,“ mainis Savi. Seetõttu pakutaksegi koolidele võimalust tulla trüki- ja pakenditööstuse ettevõtetesse külla, et näha, millised on moodsad trükikojad ning kui palju erinevaid töid ja ameteid on rakendatud ühe trükise sünniks. „Oleme valmis minema koolidesse, et tutvustada trükitööstust ja Tallinna Polütehnikumi, kui võimalikku valikut karjääriteel,“ lisas Katre Savi.

HOONE VAJUB, TÕSTAME PAIKA! VÕTA ÜHENDUST MEIE SPETSIALISTIDEGA GEOLIFT teostab geotehnilisi inseneritöid, mille abil saab betoonpõrandat ja vundamenti tõsta või loodida ning pinnast stabiliseerida. Meie pakutava tehnoloogiaga pole vaja kaevamist ega lammutamist, tööd tehakse puhtalt ja kiiresti. Sobitame töid viisil, mis ei häiri kliendi tavapärast elurütmi. Meie meeskonnas on oma ala spetsialistid, kellel on rohkem kui kümneaastane kogemus

ehituses, mis hõlmab sealhulgas geoloogiat, geotehnikat ja materjaliteadust. Meeskonna liikmed täiendavad ennast pidevalt, et tagada klientidele ajas kestev parim lahendus.

Kui vajate konsultatsiooni ära vajunud maja, hoone, betoonpõranda, vundamendi, betoonist kõnnitee, lennuvälja, platsi või asfalttee osas, siis pöörduge meie spetsialistide poole.

Polimaris OÜ info@geolift.eu

Little tricks for the big ﬁx

www.geolift.ee tel: 529 5240

Kampaanias tippjuhid, mitte modellid

esti Elektroonikatööstuse Liit korraldas tänavu esmakordselt kampaania, kus kutsuti noori üles õppima elektroonikaerialasid. Kolm nädalat kestnud kampaanias kasutati erinevaid kanaleid: plakatid neljas linnas, spetsiaalne veebileht www.elektroonik.ee, kajastused sotsiaalmeedias, pressiteade jms. Kampaanias esinesid nii Incapi juht Otto Pukk kui ka Krakuli juht Jaan Hendrik Murumets. „Kampaanias kasutasime teadlikult reaalseid elektroonikatööstuse tippjuhte, mitte fotomodelle, et kinnitada noortele: nad on tõepoolest reaalsetesse ettevõtetesse oodatud, et üheskoos põnevaid asju teha ja maailma parandada,“ selgitas Eesti

507

inimest peaks aasta lõpuks olema läbinud programmi “Vali IT”. Elektroonikatööstuse Liidu tegevjuht Arno Kolk. Kampaania tulemusel alustas sel sügisel TalTechi riistvara ja programmeerimise erialal bakalaureuseõpinguid eelmise aastaga võrreldes kolm korda rohkem tudengeid. Sa muti oli Ta l l i n n a Polütehnikumis rekordiline avalduste arv elektroonika erialadel ja üle mitme aasta avati seal taas

elektroonikaseadmete tehniku eriala 28 huvilisega. IT-valdkonnas alustati juba neli aastat tagasi programmiga „Vali IT“, mille raames pakutud neljakuulise ümberõppekoolituse eesmärk on suurendada Eestis ITspetsialistide arvu, andes koolituse lõpetajatele tarkvaraarendaja algoskused. Euroopa Sotsiaalfondi toetusskeemist „Digitaalse kirjaoskuse suurendamine“ rahastatud koolitusprogramm kestis tänavu septembrini. Septembrikuu seisuga oli programmi alustanud 497 inimest, kellest koolituse läbis 440. Selle aasta lõpuks on prognoositud lõpetajate arv 507. Praktika-alast koostööd on tehtud 154 ettevõttega.

Keeruline töö tõi auhinna ja uusi tellimusi BLRT Grupi tütarettevõte Marketex Offshore Constructions ehitas mullu Norra firmale avamerel naftasaadusi pumpava ujuvsüsteemi ehk laadimispoi, mille eest saadi tänavu Eesti Masinatööstuse Liidult aasta teo tiitel. HELI LEHTSAAR-KARMA TÖÖSTUSESTI TOIMETAJA

Laadimispoi paigaldati meres asuva naftamaardla kohale. 34 meetri pikkuse, 24 meetri laiuse ja 24,4 meetri kõrguse ujuvsüsteemi abil saab tankeritesse pumbata suures koguses naftat ilmastikuoludest sõltumata. 1100 tonni kaaluva poi ehitustöödega alustati jaanuaris 2019 ja lõpetati poi saatmisega kliendile sama aasta detsembris. Naftasaadusi pumpav ujuvsüsteem on avamere naftamaardlale paigaldatud, aga koroonaviirusest tingitud olukorra tõttu on poi kasutuselevõtu kuupäev edasi lükatud. Ajakirja TööstusEST küsimustele vastas Ruslan Diduhh, Marketex Offshore Constructionsi juhatuse liige. BLRT kodulehel on öeldud, et poi ehitamise tellimus saadi karmis konkurentsis. Kui palju on Euroopas ettevõtteid, kellele sarnane töö jõukohane on? Miks klient Marketex Offshore Constructionsi kasuks otsustas? Juba üle 12 aasta teeme tihedat koostööd oma partneritega naftaja gaasitootmise sektoris. Nende aastate jooksul on ellu viidud palju projekte. Lisaks on meil koostöökogemus teiste Norra ettevõte-

Ujuvsüsteem on ühenduslüliks avamere puuraugu kollektori veealuste ühenduste ning nafta tootmise, ladustamise ja mahalaadimise ujuvrajatise vahel. Foto: BLRT

tega, seega tunneme Norra turgu, nimelt avamere naftaja gaasitootmist ning tuuleenergeetika valdkonda, piisavalt hästi. Meie konkurendid olid Hollandi ja Poola firmad. Kuna avamere naftaja gaasitootmise valdkonnas kehtivad karmid nõuded, eelnesid lepingu saamisele arvukad auditid, mis puudutasid kõiki tegevusvaldkondi, sealhulgas finantsküsimusi, üldist olukorda riigis ja linnas, korporatiivset kultuuri, tööohutust ja kvaliteedisüsteeme. Eriti ranged nõudmised olid kehtestatud kõrgustes töötamisele. Otsustavad argumendid meie kasuks olid nii töökvaliteet kui ka tähtajad. Selliste naftapumpamiseks mõeldud süsteemide ehitamine avamerel kestab tavaliselt kuni kaks aastat, kuid meie pakkusime oluliselt lühemat tähtaega, 11 kuud. Poi ehitustöödega alusta-

sime jaanuaris 2019 ja lõpetasime poi saatmisega kliendile 15. detsembril 2019. Marketex Offshore Constructions ehitas sellise süsteemi Euroopas esmakordselt. Kas vajalik kompetents oli ettevõttes olemas või pidite spetsialiste värbama? Laadimispoi ehitamiseks vajalik kompetents oli meil just seetõttu, et oleme pikka aega tegutsenud avamere naftaja gaasitootmise turul. Projekti viisid ellu Marketex Offshore Construction, muud kontserni tütarettevõtted ja teised Euroopa partnerid. Meie valmistasime projekti raames poi tarindi. Tööd toimusid nii tsehhis kui ka välitingimustes – spetsiaalselt ujuvsüsteemile meisterdatud varikatte all, mistõttu sai keevitustööd teha mistahes ajal, ilmast hoolimata.

Kui keevitamisega jõuti ühele poole, toimetati metallkonstruktsioon värvimiskambrisse. Baltic Prematori spetsialistid värvisid tarindit kolm nädalat, tööle anti 20-aastane garantii. Pärast seda tegelesid Marketex Offshore Constructionsi, BLRT Era ja BLRT Rekato töötajad poolteist kuud poi seadmestuse paigaldamisega: paika said pandud vintsid, päikesepaneelid, sealhulgas Hollandis valmistatud turrel (süsteem, mis võimaldab pumbata naftat tormi tingimustes) kaaluga 250 tonni, tehti kõik elektri- ja hüdraulikatööd. Seejärel testiti kõiki süsteeme. Ainulaadne ja kõige raskem operatsioon oli 1100 tonni kaaluva poi teisaldamine ja laevale laadimine. See kestis kuus tundi. Laadimispoi vedu aitasid korraldada meie partnerid Sarens NV ja Havator OY.

Säärase projekti edukas elluviimine soodustab keerukate ja suuremahuliste projektide saamist. Mil moel võiks laadimispoi edukas valmimine aidata kaasa BLRT jaoks uute turusegmentide ja klientide leidmisele? Kas uusi uksi on juba avanenud? Säärase projekti edukas elluviimine mõjutab väga tõsiselt firma mainet, järgnevat tagasisidet ning ühtlasi soodustab keerukate ja suuremahuliste projektide saamist, annab kindlustunde kõigile töötajatele. Juba 2020. aastal on Marketex Offshore Constructions

lõpetamas 3550-tonnise kogukaaluga raudtee-jalakäijate silla valmistamise projekti Stockholmi kesklinnas, tänavu augustis läbisid selle esimesed rongid. Jalakäijate osa toimetatakse Stockholmi 2020. aasta detsembris. Muidugi mõjutab koroonaviirusest tingitud olukord maailmamajandust, põhjustades majanduslanguse, kuid saame jätkuvalt klientide päringuid ja sõlmime lepinguid avamere naftaja gaasitootmise, tuuleenergeetika ning ka suurte tööstusprojektide elluviimiseks. Pärast poi ehitusprojekti elluviimist ja merepõhja nafta tootmiseks vajalike seadmete valmistamist otsustasime ehitada uued kooste- ja mehaanikatsehhid ning seda tüüpi seadmete valmistamiseks vajaliku kahest eraldi puhastamiseks ja värvimiseks mõeldud plokkidest koosneva värvimiskambri.

Koristus- ja puhastust UUS: TARTU OSAKOND Tähe 106b • • • •

komponendist terviklahenduseni hüdraulikavoolikute seeriatootmine komponentide müük hooldus ja remont

Tallinn: 505 7205 Pärnu: 502 7600 Tartu: 525 8487 hyd@radius.ee | www.radius.ee

Maailm nõuab Elcogeni kütuseelemente Tänavusel ettevõtluse auhinna konkursil Aasta Uuendaja 2020 tiitli pälvinud AS Elcogen pole tege likult uus sähvatus innovaatiliste ettevõtete seas, sest kütuseelementide arendamisega on tegeletud juba pea 20 aastat. AIN ALVELA AJAKIRJANIK

Eks nende auhindadega ole paljuski nii, nagu uute tehnoloogiate rakenduslikule tasemele jõudmisega – kulub palju aastaid uuringuid ja katsetusi, enne kui mingi uus asi reaalselt tootmisse – või auhinnani – jõuab. Nii on ka Elcogen aastaid tegelenud tahkeoksiid kütuseelementide – mitmekihiliste kõrgtehnoloogiliste keraamiliste plaatide tootmisega. Ja nagu sageli juhtub – rätsep ise on alasti. Elcogeni kütuseelemendid on üle maailma kõrges hinnas, aga Eestis ei tööta neist veel ainsatki. „Eesti ei saa enam kunagi kütuseelementide ega neis vesiniku kütusena kasutamise ning rakenduslike projektide teostamise teerajajaks, see rong on ammu läinud,” nendib AS-i Elcogen juhataja Enn Õunpuu. Tõsi, kütuseelementide mass tootmisega alustas Elcogen tõesti alles hiljuti ja edaspidiseks 20

tootmisma htude kasvata miseks sai ettevõte mullu Euroopa Investeerimispangalt 12 miljonit eurot laenu. Viis aastat vältava investeerimisprogrammi tulemusel on plaanis jõuda mitmesaja miljoni euro suuruse müügituluni. Kütuseelement vajab gaasilist kütust Keraamilistest plaatidest koosnev kütuseelement on sisuliselt protsessor, milles kütus, olgu see siis vesinik või mingi muu gaas, muundatakse elektrokeemilise protsessi tagajärjel elektriks. Kui sellesse protsessorisse juhtida teatud kindlal töötemperatuuril kütus ja õhk, pannakse hapnikuioonid liikuma läbi elektrolüüdi, kusjuures keemilise reaktsiooni tasakaalustamiseks peavad elektronid neile teiselt poolt vastu liikuma. Kui elektronid liiguvad, siis ongi see juba elektrivool. Nõnda hakkab reaktsioon tööle ja kütuseelement asub elektrit tootma. Põlemist ei toimu, mistõt-

Hea on see, et võime neid plaate ja elemente südamerahuga ka hiinlastele müüa. Nad võivad neid lahti muukida, aga nad ei saa aru, kuidas see tehtud on. Enn Õunpuu

Elcogeni juhi Enn Õunpuu hinnangul saab kütuseelementide põhise energiatootmisega piltlikult öeldes paugupealt lõpetada süsiniku ja muude kahjulike heitmete emiteerimise ning pöörata maailma nn rohelise energiakasutuse poole. Õunpuu hoiab käes Elcogenis toodetavat komposiitplaati, millest toodetakse 1 ja 3 kW võimsusega kütuseelemente. Foto: Ain Alvela

tu on ka saasteainete emissioon olematu, kusjuures kütusest saab sellise tehnoloogia abil kätte kuni 75% suuruse elektrilise kasuteguri. Seda on paar-kolm korda rohkem, kui mistahes traditsiooniline elektritootmise tehnoloogia võimaldab. Kütuseelementidel põhinev energiatootmine päästaks palju Enn Õunpuu usub, et energianäljas vaevleva ja samal ajal sü-

sinikuheitmete ning keskkonna saaste vastu võidelda püüdva maailma võiks päästa kütuseelementidel põhinev energiatootmine, mis on kõigi seni kasutusel olnud meetmetega võrreldes kordades tõhusam ja sisuliselt olematu heitmete emissiooniga. Õigemini on ta kindel, et see juhtub ka globaalselt varem või hiljem niikuinii, sest edumeelsemates riikides juba ollaksegi kahe jalaga kindlalt sellel rajal.

Tehnoloogia areneb tormiliselt ja see avaldub paljudel elualadel. Näiteks kui praegu toodab Toyota aastas umbes 5000 elektriauto mudelit Mirai, mille kütuseelemendis kasutatakse vesinikku, siis on kindel, et ükski selline auto müügiplatsile vedelema ei jää. Nõudlus on suur ja ilmselt viie aasta pärast toodetakse aastas juba 100 000 sellist autot. Või näiteks Saksa rongitootja Alstom, mis on saanud kümneid tellimusi nende välja arenda21

tud ja tänaseks ka tootmisse juurutatud vesinikurongidele. Ka hinnad langevad. Juba praegu maksab keskmise varustusega H2-auto sama palju kui Tesla keskmine mudel, 50 000–80 000 eurot. Ja nii ei ole ka Elcogenil tellimustest puudus, Enn Õunpuu sõnul jagub neid vähemalt järgmiseks viieks aastaks. Sel põhjusel on peagi plaanis alustada Ülemiste tehnoloogialinnakusse uue, senisest 50 korda rohkem toota võimaldava tehase ehitamist, mis peaks valmima aastal 2022. Õunpuu ütleb, et avalikkuses seostatakse kütuseelemente üldiselt vesinikuga, mis on saanud justkui kogu kütuseelementide baasil toimuva elektritootmise sünonüümiks. Ent ta kinnitab, et tegelikult on vesinik vaid üks kütuseelementides kasutatavatest kütustest. Sama hästi võib kasutada surugaasi CNG, vedelgaasi LPG või atmosfäärirõhul –162 °C veeldatud maagaasi LNG, aga isegi ka tavalist, 50–60% metaanisisaldusega biogaasi. Ükskõik millist kütust kasutada, igal juhul annab kütuseelement palju kordi efektiivsema kasuteguri, kui oleks võimalik saada nende kütuste põletamisel. Just põletamine on kogu kurja juur, sest senised energiatootmise viisid ongi enamjaolt seotud kütuste põletamisega ning selle tulemusel keskkonnale ja inimese tervisele kahjuliku CO2, lämmastikoksiidi ja peenosakeste emissiooni tekitamisega. Saladus peitub keraamilises segus Elcogeni tahkeoksiid-kütuseelementide plaatide tooraine on erinevate oksiidide (näiteks NiO ja ZrO2) pulbrid ning orgaanilised sideained ja lahustid, millest segatakse kokku õige koostisega pastad. Neist vormitakse õhukesed, erineva poorsusega kihtidest koosnevad komposiitplaadid, lükatak-

Kütuseelementide komponentide tootmine toimub kontrollitud keskkonnas, pressifotograaf ise tehasesse pildistama ei pääse.

Komposiitplaatide tootmisseadmete soetamiseks ja uue tehase ehitamiseks sai Elcogen Euroopa Investeerimispangalt 12 miljonit eurot laenu. Fotod: Elcogen

se ahju ja n-ö küpsetatakse valmis. Üldjoontes on tootmisprotsess analoogne mistahes keraamilise toote valmistamisega. Võluvits peitub pasta koostises, mis annab ahjus just õige struktuursuse ja poorsusega plaadi. Sealjuures koosneb alla poole millimeetri paksune plaat seitsmest erinevast kihist, millest õhemad on 2–3 µm paksused. Kõik kihid on erineva struktuuri ja poorsusega ning kõik tuleb üheskoos valmis küpsetada. Tulemuseks peab saama ideaalselt siledad plaadid. Loomulikult on need retseptid

Elcogeni hästi hoitud saladus, sest just nendel põhineb ettevõtte unikaalsus ja äriedu. „Hea on see, et võime neid plaate ja elemente südamerahuga ka hiinlastele müüa. Nad võivad neid lahti muukida ja teha mida iganes – nad näevad ikkagi ainult lõpptulemust, ent ei saa aru, kuidas see tehtud on,” märgib Õunpuu rahulolevalt. „Me küpsetame plaate kusagil 1500 kraadi juures ja kõik algained põlevad sellel temperatuuril jäägitult välja. Nii ei saa keegi Elcogeni kütuseelementide plaate lihtlabaselt kopeerida.”

Aastaid proovimist ja katsetamist

lles viimastel aastatel on Elcogen jõudnud lõpptarbija juures kasutatavate kütuseelementide tootmise ja turustamiseni. Enne seda kulus aastaid õige koostisega segude ja nende vajaliku koostoime saavutamisele. See oli üsna nüri töö, mis seisnes lõpututes katsetamistes ja tulemuste kontrollimises. Näiteks ühe uuest segust valmistatud elemendi kestvuse proovilepanekuks läheb vähemalt aasta, et saada sotti, kuidas plaat erinevates töötingimustes vastu peab, kuidas muutuvad selle struktuurilised omadused ja sellega seoses võime elektrokeemilises protsessis efektiivselt toimida. Üks selline element, keraamiline komposiitplaat, toodab umbes 25–30 W energeetilist võimsust. Sellest on ilmselgelt vähe, et mingit arvestatavat süsteemi käitada. Suurema võimsuse saavutamiseks koostatakse Elcogenis nn kütuseelemendi patareid, milles komposiitplaadid on laotud vaheldumisi elektrit juhtivate metallist plaatidega. Plaatide vahel on sooned, gaas ehk kütus juhitakse patareisse sisse, kus toimub elektritootmine. Patareist välja läheb veeaur. Koostöö ülikoolidega kandis vilja „Meie kütuseelement on sada protsenti Eesti leiutis. Aastal 2001 hakkasime koostöös ülikoolidega seda välja arendama, kusjuures esimene eesmärk oli saada elemendi töötemperatuur madalamaks ja koos sellega ka kordades elementide hinda alandada,” kirjeldab Õunpuu. „Toona oli tahkeoksiidkütuseelement ehitatud nii, et vajas toimimiseks 850–900 kraadi. Sellisel temperatuuril pole aga näiteks tavalisi metallplaate võimalik kasutada. Elcogeni praegused plaadid toimivad töötemperatuuril 650 ºC. Selleni jõudmiseks kulus aastaid töötamist materjaliteaduste vallas, elektroodide struktuuri parandamist jmt.”

2022

peaks Ülemiste tehnoloogia linnakus valmima Elcogeni uus, senisest 50 korda rohkem toota võimaldav tehas.

Messe Düsseldorf GmbH esindus Eestis Saksa-Balti Kaubanduskoda Eestis, Lätis, Leedus / AHK Service OÜ Suurtüki 4b _ 10133 Tallinn _ Eesti tel. +372 6276 946 _ e-post: elo.saari@ahk-balt.org www.ahk-balt.org _ www.messe-duesseldorf.de

Kütuseelementide põhiklientuur asub Aasia riikides

raegu on Elcogeni klientide seas rohkelt Jaapani ja Lõuna-Korea ettevõtteid, kellele kütuseelemendi patareisid müüakse ja kes toodavad nendest lõpptarbijale suunatud süsteeme. Praegu on näiteks Jaapanis Enn Õunpuu teada juba rohkem kui 300 000 kütuseelemendil töötavat seadet n-ö laiatarbelises kasutuses. Nii varustatakse nendega terveid kortermaju ja tehaseid, aga ka üksikuid majapidamisi. Põhilise kütusena kasutatakse sealmail maagaasi. Droon, mis töötab Elcogeni kütuseelemendiga Hiljaaegu ehitas üks Jaapani firma Elcogeni kütuseelemendil töötava drooni, kasutades toiteks LPG-d. Valdavalt on aga Elcogeni patareid mõeldud statsionaarseks elektritootmiseks. Nii näiteks valmistatakse elcoStrack-patareidest koostatud tööstuslikke süsteeme, mille võimsus ulatub 50–100 kilovatini. Võimsuse lage elemente kombineerides põhimõtteliselt pole. Elektriautode kasutegurit saaks suurendada Seejuures ei eelda kütuseelementide kasutuselevõtmine korraga tohutut taristute ümberehitust, seda saab teha järk-järgult, näiteks viies akuautode laadimispunktide elektrivarustuse üle kütuseelementidele. See kergitaks akutoitel sõidukite kütusetarbe kogu ahela kasuteguri, mis praegu on kõigest 25–30% kandis, tunduvalt kõrgemaks ja see muudaks akusõidukid

Elcogeni toodang – kõrgtehnoloogiline, teatud kindla mikropoorsusega keraamiline plaat, mille pinna ühel pool on anood, teisel katood. Et asi töötaks nii nagu vaja, peab väga täpselt paigas olema selle keraamilise materjali koostis, millest plaate tehakse. Ilmneb, et see on vähemalt sama salajane, kui Coca-Cola retsept. Foto: Elcogen

ka tegelikult „roheliseks”. Praegu on nad seda paraku vaid näiliselt. Sellest, et Elcogeni kütuseelement on geniaalne leiutis, millel ees avar tulevik, annab tunnistust ka see, et seda nn patareid saab tööle panna ka n-ö tagurpidi. See tähendab, et kui on saadaval näiteks roheline päikese- või tuule elekter ja vesi, saab sisuliselt ühe nupuvajutusega süsteemi elektri tootmiselt ümber lülitada ning panna kütuseelemendi vesinikku tootma. Elcogenil on praegu tootmises kaks kütuseelemendi patarei n-ö standardlahendust – need on ühe ja kolme kilovatise võimsusega patareid, millel peal kaubamärk elcoStrack ja kiri Made in Estonia.

Hea teada Tahkeoksiid kütuseelemendi patarei elcoStack E3000 Nimivõimsus 3000 W. Maksimaalne pinge 141 V. Minimaalne pinge 81 V. Nimivoolutugevus 30 A. Nominaalne töötemperatuur 650 ºC. Maksimaalne töörõhk 50 mbar(g). Mõõdud 19 x 23 x 28 cm. Kaal 33 kg. Allikas: Elcogen

Tootmisjääkide väärindamiseks tuleb jäätmeseadust lihtsustada MAYRI TIIDO ACCELERATEESTONIA MATERJALIVOO PROJEKTI EESTVEDAJA

esti on Euroopa Liidu liikmena võtnud mitmeid jäätmete taaskasutusse suunamisega seotud kohustusi. Praegu kehtiv jäätmete ringlussevõtu protsess ja dokumentatsioon on aga nii mahukas ja aeganõudev, et nullib ettevõtete motivatsiooni otsida tootmisjääkide ringlusesse suunamise võimalusi. Samas aitaks ringlusse suunamine märkimisväärselt kaasa materjalide taaskasutamisele. Riiklike keskkonnakohustuste täitmise toetamiseks ja tootmistes tekkivate jääkmaterjalide ringlusse suunamise lihtsamaks tegemiseks tuleks kõigepealt muuta jäätmeseadust. Euroopa Liidu liikmesriigina peame juba praegu suutma taaskasutada vähemalt 70% ehitus- ja lammutusjäätmetest, aastaks 2025 koguma eraldi tekstiilijäätmed ning aastast 2030 ei tohiks enam prügilatesse ladestada jäätmeid, mida on võimalik ringlusse

võtta või teisel viisil materjali või energiana taaskasutada. Ringmajanduse mõistes võib neid pidada elementaarseteks tegevusteks, kuid praegu valmistab nendegi saavutamine mitmetele liikmesriikidele, sh Eestile raskusi. Näiteks on Eestis prügilatesse ladestavate jäätmete hulk hoopiski kasvanud ja alles 2018. aastal vaikselt langema hakanud. Kõik eelnevad eesmärgid ja suunad näitavad, et oluliselt rohkem ja paremini tuleb ära kasutada ressursse, mis praegu jäätmetena üle jäävad. Selle soodustamiseks on vaja parandada mitmeid olemasolevaid protsesse ja luua toetavaid süsteeme. Kohanesime olukorraga The Circularity Gap Report 2020 toob välja seitse peamist tegevussuunda ringmajandusele üleminekul. Viies neist ütleb: jäätmed kui ressurss – jäätmevoogude kasutamine teisese toorme hankimiseks ning jäätmete suunamine korduvkasutusse ja ringlusesse võttu. Praegu on ühes tootmises tekkiva-

te jäätmevoogude kasutamine teisese toormena kui mitte olematu, siis võrdlemisi keeruline protsess. Mullu septembris käivitati riiklikus innovatsiooniprogrammis AccelerateEstonia materjalivoo projekt, mille eesmärk oli kaardistada ja digitaliseerida Eesti ettevõtete tootmisjäägid, muuta info soovijatele avalikult kättesaadavaks ja luua paremad võimalused tootmisjääkide laialdaseks kasutuselevõtuks. Üheksa kuu jooksul uuriti u 140 Eesti ettevõttes tekkivaid materjalijääke ja nende edasist saatust. Selgus, et Eestis puudub ühtne süsteem, mille kaudu saaks ettevõtjad infot, kellel milliseid jääke ja millises koguses tekib ning kuidas neid materjale edasi kasutatakse. Algselt oli meie plaan kaardistada ja digitaliseerida Eesti ettevõtete tootmisjäägid, muuta info soovijatele avalikult kättesaadavaks ja luua seeläbi paremad võimalused tootmisjääkide laialdaseks kasutuselevõtuks. Üsna kiiresti saabus tõehetk – ühe ettevõtte

3 head näidet mujalt maailmast Austin Materials Marketplace (AMM) on USA platvorm ettevõtetele, et leida jäätmetele ja tootmise kõrvalsaadustele uusi võimalusi korduvkasutuseks ja ringlussevõtuks. Praeguseks on nad päästnud 1274 kuupmeetrit materjale ladestamisest ja loonud rahalist väärtust 465 000 dollarit. Platvormil on registreerunud üle 2000 ettevõtte. AMM alustas ideega leida väljundeid tööstusjäätmetele. Nüüd on materjalipakkujad hakanud ka ise huvi tundma materjalide saamise vastu, et suurendada oma toodetes ümbertöödeldud materjalide hulka. Tegemist on mittetulundusühinguga, mida rahastab avalik sektor. https://austinmaterialsmarketplace.org. Enso on Belgias üle aasta tegutsenud ettevõte. Nad pakuvad jäätmete tekitajale täislahendust: otsivad jäätmetele tahtja, korraldavad paberimajanduse ja logistika. Keskenduvad peamiselt paekivile, klaaskiule ja liivale. https://www.enso-value.com. Excess Materials Exchange on Hollandis tegutsev idufirma, mis otsib oma klientide jääkmaterjalidele kõige kõrgema väärtusega väljundi. Nende platvormil saab ettevõte luua oma jääkmaterjalidele digiprofiilid, millega füüsilised materjalid seotakse QR- ja vöötkoodide alusel ning kogutud teabe alusel leitakse materjalile sobilik väärindamise viis ja innovatsioonipartner. Ettevõtetele pakutakse ka nende tootmisprotsesside ja jäätmevoo kaardistamise teenust. https://excessmaterialsexchange.com.

Eestis puudub ühtne süsteem, mille kaudu saaks ettevõtjad infot, kellel milliseid jääke ja millises koguses tekib ning kuidas neid materjale edasi kasutatakse. tootmisjääkide üleandmine teisele toormeks on eelkõige aeganõudva bürokraatliku protsessi tõttu ülimalt ebamugav, mis nullib ettevõtete motivatsiooni tootmisjääkide ringlusesse suunamise võimaluste otsimiseks. Samal ajal tunnevad ettevõtted tootmisjääkide tekitajatena üha enam huvi selle vastu, mis jääkidest edasi saab. Jääkide saatuse läbipaistvust nõuavad ka kliendid. Lisaks on turul suur ja järjest

kasvav hulk väiketootjaid, näiteks disainereid ja käsitöölisi, kes otsivad jääkmaterjale, millest enda tooteid luua. Ettevõtjate ja riigi koostöö Elame ajal, mil toormaterjalide hind on muutuv, saastajaid maksustatakse järjest enam ning otsitakse jätkusuutlikke tootmismudeleid. Seega saab kõigist jääkmaterjalidest potentsiaalne ressurss kellegi teise jaoks. Seda probleemi ei saa erasektor lahendada üksinda, sest jäätmete väärindamine on tugevalt seotud riiklike protsessidega. Materjalivoo koostööplatvormi loomine ja rakendamine ei tähenda tingimata avaliku sektori kohustuste ja koormuse suurenemist. Seadusest tulenevalt peab riik juba praegu teatud jäätmete protsesse korraldama ja lähtuvalt kaalutlusõigusest ei saa ta neid erasektorile hallata anda. Platvormi peamine eesmärk on eemaldada turutakistused protsesside optimeerimise ja keskse andmebaasi loomise abil.

Innovaatiline lahendus Üks võimalik lahendus oleks tootmisjääkide tekitajaid ja teisese tooraine huvilisi kokku viiva koostööplatvormi loomine. Selline platvorm aitaks nii Eestis kui ka mujal lahendada järgmisi jäätmete väärindamisel eesseisvaid takistusi: Ligipääs infole. Turul on infosulg ja ettevõtjatel puudub võimalus leida ammendavat infot taaskasutamiseks/ringlussevõtuks sobiva materjali hulga ja omaduste kohta. Liigne bürokraatia. Jääkmaterjalide ringlusesse võtmise protseduurid on riiklikult reguleeritud keeruliste jäätmelubade ja registreeringute protsessidega. Aeglane protsess. Praegu võib protsess jääkmaterjalist loodava toote ideest, materjali leidmisest, lubade saamisest kuni reaalse tootmiseni jõudmiseni võtta aega kuus kuud kuni aasta.

Mis probleemi materjalivoo projekt lahendab?

ccelerateEstonia materjalivoo projekti eesmärk on kaardistada ja digitaliseerida Eesti ettevõtete tootmisjäägid, muuta info soovijatele avalikult kättesaadavaks ja luua seeläbi paremad võimalused tootmisjääkide laialdaseks kasutuselevõtuks. Praegu peab ettevõte, kes soovib luua tooteid teisesest toorainest (näiteks plastijääkidest/jäätmetest torude tootmine), taotlema keskkonnaametilt jäätmeloa. Taotlusel tuleb välja tuua, mis mahus jäätmeid aastas käideldakse, mis otstarbel neid kasutatakse, samuti tuleb tootmisvõimekus tootmise/ ringlussevõtu maksimummääras ette ära tõendada. Keskkonnaameti juhend vastavate taotluste tegemiseks on 32 lehekülje pikkune. Keskkonnaamet

Selliselt võiks ideaalis toimida tootmisjääkide kasutuselevõtt.

vaatab jäätmeloa taotluse üle keskmiselt 21 päeva jooksul, millele järgneb kas jäätmeloa taotluse menetlusse võtmine või lisainformatsiooni saamiseni menetluse algatamise edasilükkamine. Peale jäätmeloa menetlusse võtmist on keskkonnaametil aega 90

Kommentaar:

Materjalivoog võib olla abiks ARNO KOLK EESTI ELEKTROONIKATÖÖSTUSE LIIDU TEGEVJUHT

lektroonikatööstuses tekib tootmisprotsessi käigus jäätmeid vähe. Enamikul meie sektori ettevõtetel on ISO 14000 sertifikaat ning jäätmete hulga vähendamise, nende sorteerimise ja ümbertöötlusega tegeletakse pidevalt. Suurim jäätmete allikas on kasutatud elektroonika, mis on mingil põhjusel kasutusest kõrvaldatud. Mõnevõrra suunatakse seda taaskasutusse, vajadusel läbi remondifirmade, aga suur osa sellest läheb ümbertöötlusse. Materjalivoog võib olla abiks, eriti väiksematele ettevõtetele, kes selle kaudu võivad saada endale vajalikku materjali ning vabaneda jääkidest või liigsest materjalist.

päeva loa väljastamise või loa väljastamisest keeldumise otsuse tegemiseks. Seaduses ei tehta seejuures vahet, kas tegemist on elementaarse tootmisprotsessiga, mille osas puudub vajadus tõendada kasutatavate materjalide n-ö tootekõlblikkust, või mitte.

Uus idee Eesti edulooks

oostöös keskkonnaministeeriumiga on materjalivoo projekti eestvedajad algatanud õigusloome muudatuste vajalikkuse analüüsi, et lihtsustada ja automatiseerida riiklikku jäätmelubade ja aruandluse protsessi. Keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma sõnas, et Eesti edulugu võiks olla selles, et me väärindame ühte ressurssi mitu korda. „Tootmisjääkide puhul räägime füüsilisest asjast, mille me oleme jäätmeks defineerinud ja artiklis käsitletud probleem on osalt olemas just seetõttu. Jäätmete käitlemine on rangemalt reguleeritud suurte riskide tõttu,“ selgitas Kaupo Heinma tagamaid. Tema sõnul võiks materjalivoo platvormi mõte olla selles, et võimalikult palju kogu protsessist, kus ühe ettevõtte tootmisjäägid saavad teise ettevõtte toormeks, oleks automaatselt reguleeritud ja isetoimiv. „Praegu ei ole veel selge, milline saab seejuures olema era- ja riigisektori roll, kuid algus on tehtud,“ võttis Kaupo Heinma teema kokku.

Suurtarbijaile terendab soodsam energiahind KRISTINA TRAKS

Estonian Celli juhatuse liige Siiri Lahe sõnas, et tööstused ei küsi mitte abiraha, vaid konkurentsivõimelist maksukeskkonda. „COVID-19-järgses keskkonnas on soodsa maksukeskkonna vajadus teravalt esile tõusnud. Praeguses olukorras on konkurentsivõime säilitamiseks eriti oluline hoida tootmiskulud kontrolli all. Meil lihtsalt ei ole võimalik maksta 2,5 miljonit eurot taastuvenergia maksu, mida konkurentriikides energiamahukale tööstusele kas üldse või sellises määras ei eksisteeri,“ ütles ta. Energ i a m a hu k u selt ong i Estonian Cell Eestis esikohal, tarbides 2,5 protsenti kogu Eestis tarbitavast elektrist. Estonian Celli otsestest tootmiskuludest moodustab energiakulu üle kolmandiku.

AJAKIRJANIK

aastuvenergia tasud Eesti suurtööstustele võivad kõige varem väheneda aastast 2023, sest muudatus liigitub riigiabiks ning selle ellu viimiseks on vaja Euroopa Komisjoni luba. Viimase taotlemisega on Eesti valitsus juba algust teinud. Oktoobris tegid Eesti energia mahukad tööstusettevõtted valitsusele ühispöördumise, paludes kehtestada taastuvenergia tasule maksulagi 15 protsendi tasemel tavamäärast. Põhjuseks asjaolu, et suured energiamaksud seavad meie ettevõtted võrreldes piiritaguste konkurentidega ebavõrdsesse olukorda. Suurettevõtete pöördumisega ühinesid Estonian Cell AS, Viru Keemia Grupp AS, Repo Vabrikud AS, Kunda Nordic Tsement AS ning Horizon Tselluloosi ja Paberi AS. „Meie jaoks on see väga oluline teema, sest kuulume Eestis suuremate elektritarbijate hulka. Viimastel aastatel oleme taastuv energia tasu maksnud 350 000– 650 000 eurot aastas,“ ütles AS-i Kunda Nordic Tsement juht Meelis Einstein. „Madalam taastuvenergia tasu annaks meile parema konkurentsipositsiooni, mis pikas perspektiivis tagab jätkusuutlikkuse. Eestis on elektrienergia palju kallim, kui Soomes, Rootsis ja Norras. Näiteks Soomes ei ole minu teada taastuvenergia tasu üldse.“ Mitte abiraha, vaid sõbralikum maksukeskkond Einsteini sõnul saab aina enam arusaadavaks, et omavahel ei kon-

Kunda Nordic Tsemendi juht Meelis Einstein nendib, et taastuvenergia tasu vähendamine soodustaks Eesti tööstussektori investeeringuid, sest liiga kõrgete kulude korral ettevõtted investeerima ei kipu. Foto: Enno Rebane

kureeri mitte ainult ettevõtted, vaid ka riigid oma majanduskeskkondadega. Kellel see on atraktiivsem, saab endale investeeringud ja maksutulu. „Energiamahukas tööstuses tehakse otsuseid n-ö pika vinnaga ja kui kulud on kõrged ning positiivset muutust näha ei ole, siis ei investeerita. Kui mujal on tootmine odavam, kolitakse sinna. Kui me tahame, et Eestis tööstus kestaks, on vaja tegutseda. Seda enam, et nagu teada oleme saanud, võtab tasu alandamise rakendamine aega, kuna on vaja Brüsseli kooskõlastust.“

Tasu vähendamine parandaks Eesti konkurentsivõimet Lahe sõnul ei tohiks energiamahukatele ettevõtetele taastuv energia tasu vähendamisse suhtuda kui kitsale ringile erandi tegemisse, vaid see otsus parandaks Eesti ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimet laiemalt. Ta selgitas, et Euroopa Liidus on juba aastast 2014 riigiabi suuniste tasemel tõdetud, et taastuvenergia tootmise finantseerimine elektrienergia tarbimiselt tasutava maksuna võib negatiivselt mõjutada ennekõike tööstussektorit. Seetõttu on EL-i riigiabi suunistega võimaldatud alandada taastuv energia tasumäärasid ennekõike ekspordile suunatud tööstussektoritele, et tagada nende ettevõtete konkurentsivõime rahvusvahelistel turgudel.

Aeg maksulangetuseks küps

Hea teada

M Säästa ja täiusta ajandus- ja taristuminis- ma 12-aastaseks ja toetusskeeter Taavi Aas selgitas, et mist välja kukkuma. „Seetõttu on riigiabi lubamist käsit- just nüüd elektrienergia lõpphinlevad suunised võimaldavad ta- na konkurentsivõime suurendasu vähendamist teatud sektorite- miseks mõistlik vähendada taasle. „Oleme tasu vähendamise ehi- tuvenergia tasu tööstussektoritanud üles nendes suunistes too- le kiiremini kui kodutarbijale. See dud näpunäidete järgi, seega on ta- annab võidu lõpphinnas nii kodusu muutmine meie hinnangul riigi- kui tööstustarbijale. Kui me olekabi reeglitega kooskõlas,“ ütles ta. sime sellise muudatuse varem ellu säästapeab kuni 47,5% „Meie... hinnangut nüüd kinni- viinud, oleks pidanud rakendama tama ka Euroopa Komisjon. Sellist kompensatsioonimehhanisme või tasude eristamist on Euroopa kandma niigi kasvavat kulu teisLiidus ennegi tehtud, kuid iga tele tarbijatele,“ ütleb Aas. kaasus on väga unikaalne olnud.“ Taastuvenergia tasude diferentAasa sõnul ei tooks muuda- seerimise eelnõu on kavas valittus kaasa täiendavaid kulutusi. susele esitada 2021. aasta jaanuaNimelt hakkab taastuvenergia ta- ris. Pärast riigiabi loa saamist ja su järgnevatel aastatel langema, riigikogus menetlemist rakendub kuna selle aluseks olevad taastuv muudatus tõenäoliselt 2023. aas... säästa 48% kaalult ja energia projektid hakkavad saata algusest.

märkimisväärselt palju paigaldusaega

Eleringi andmeil tarbisid 20 Eesti suurimat elektritarbijat möödunud aastal energiat kokku umbes 1,4 teravatt-tundi, mille eest maksid taastuvenergia tasu umbes 16 miljonit eurot. See summa moodustas veidi alla viiendiku kogu tarbijatelt kogutud taastuvenergia tasude summast. Sellel aastal kulub taastuvenergia toetusteks 90 miljonit eurot. Tarbijatelt kogutava taastuvenergia tasuga toetatakse taastuvenergia tootjaid.

... säästa kuni 58,58%

mln eurot maksid mullu Eesti 20 suurimat elektritarbijat taastuvenergia tasu.

Tavaline terasest kaablikett

YE.42 hübriidkaablikett

Kulutõhus robootika: modulaarne ... soodne alates

alates

€3970

... säästa delta robotitega

€3538

... säästa robolink -iga ®

igus OÜ Lõõtsa 4a 11415 Tallinn tel +372 667 5600 info@igus.ee

alates

€1899

Kolmeteljeline lineaarne robot

... säästa drylin lineaarsete robotitega ®

Titelbild) Save now and improve 277x325N_CC.indd 1

plastics for longer life

20.10.20 12:36

Revolutsioon aruandluses Eesti IKT klastri eestvedamisel töötatakse juba mõnda aega reaalajamajanduse projekti Internet of Business kallal, mille eesmärk on automatiseerida avaliku ja erasektori majandustehingud ning aruandlus. HELI LEHTSAAR-KARMA TÖÖSTUSESTI TOIMETAJA

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi reaalajamajanduse valdkonna juht Sirli Heinsoo nentis, et Euroopa ja sh Eesti on liikumas aina enam andmepõhise majanduse suunas. „See tähendab ettevõtja ja riigi vahelises suhtluses praeguselt aruandepõhiselt infovahetuselt andmepõhisele infovahetusele liikumist, et lihtsustada ettevõtja aruandluskohustust ja vähendada andmete esitamisega kaasnevat koormust. Eesti avalik sektor on juba vaikselt andmepõhise aruandluse suunas liikumas eesotsas maksu- ja tolliameti ning statistikaametiga. Nendele lisandub lähiaastatel kindlasti ka järgmisi asutusi,“ kirjeldas Sirli Heinsoo. Ettevõtted peavad kaasa tulema Teisisõnu on avalik sektor aina enam valmis vastu võtma infot nn andmepõhises versioonis masinloetaval ja automatiseeritud kujul. Küll aga on Heinsoo sõnul, kes tegutseb ka Internet of Business projektijuhina Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidus, vähe neid ettevõtteid, kes esitavad riigile andmeid ülalnimetatud kujul – enamasti on tegemist suurettevõtetega. „Selleks, et kaasata ka väikseid ja mikroettevõtteid, peab teenus toimima efektiivselt, kasutajale mugavalt ja mõistliku hinnaga,“ rõhutas Heinsoo. Tema sõnul Internet of Business projekt just seda lahendust pakubki. Nimelt loob

Toimiv reaalajamajandus annab kasu nii kodanikele, ettevõtetele kui ka riigile.

Selleks, et kaasata ka väikseid ja mikroettevõtteid, peab teenus toimima efektiivselt, kasutajale mugavalt ja mõistliku hinnaga. Sirli Heinsoo TietoEVRY projekti raames koostöös teiste partneritega praegu MyCompanyData (MCD) teenust, mille idee on majandustehingute ja muude andmete edastamine ühtse standardi põhiselt. Teenuse esimene versioon valmib 2021. aasta jaanuariks, mil arendatakse välja liides statistika ametile andmete esitamiseks. Tulevikus saavad ettevõtjad kogu erinevatele riigiasutustele vajaliku

aruandluse esitada MCD-teenuse kaudu. Samuti saavad selle kaudu omavahel „suhelda“ eraettevõtete majandustarkvarad. Uus MyCompanyData teenus MCD on andmehoidla- ja andmevahetusteenust võimaldav tarkvara, mida võib kasutada nii raamatupidamisteenuse pakkuja, andmevahetuse operaator kui ka tarkvarateenuseid pakkuv ettevõte, et erinevate osapoolte vahel andmeid vahetada. Osapoolteks võivad olla nii ettevõtted kui ka avalik sektor ja andmed esitatakse XBRL GL taksonoomia raamistikuga ettenähtud standardi kohaselt XMLvormingus. Sama XBRL GL standardil tuginevat andmete vastuvõtmise lahendust juurutavad statistikaamet ning maksu- ja tolliamet Aruandlus 3.0 projekti raames.

ja raamatupidamises „Riigiasutustele saab MyCompanyDataService’i (MCDS) tarkvara abil esitada aruandlust üksikandmete tasemel, st mitte agregeeritult, vaid tehingute infona XBRL GL keeles. Eraettevõtete vahel teeb MCDS võimalikuks tehingute info liikumise masinloetaval standardsel kujul. Seega on teenuse abil võimalik liigutada raamatupidamise andmeid ühest ERP-süsteemist teise,” selgitas TietoEVRY analüütik Andres Lille. Ta lisas, et MCDS on liidestatud ka X-teega, nii et riigile esitatav info liigub mööda X-teed, ilma et konkreetne ettevõte peaks ise X-teega liidestatud olema ja sellega seotud kulusid kandma.

Seega on ettevõtetel tulevikus võimalik oma praegu kasutusel olev majandustarkvara MCDS-iga liidestada ja selle tulemusel tekib majandustarkvarale X-tee kaudu andmete edastamise võimekus. „Teine oluline MCDS-i efekt on raamatupidamise andmete liikuvuse tagamine. Kõik majandustarkvarad, mis on liidestunud MCDS-iga, saavad omavahel andmeid vahetada masinloetaval kujul. Samuti on võimalik majandustarkvaradel omavahel tehingute infot liigutada nii, et seda ei peaks korduvalt käsitsi sisestama. Näiteks on võimalik MCDS-i kasutada müügisüsteemi ja raamatupidamise süsteemi liidestamiseks

nii, et tehingud liiguvad elektrooniliselt ja reaalajas raamatupidamisse,“ selgitas Lille. Hea uudis on ka see, et MCDS toetab e-arvete operaatoritega suhtlemist. Andres Lille sõnul on see lahendatud nii, et ettevõte saadab raamatupidamiskande MCDS-i, see kontrollib, kas kirjend vastab e-arve nõuetele ja teavitab vastavusest kasutajat. E-arve operaator pärib MCDS-ist kirjendi andmed, moodustab e-arve standardile vastava e-arve ning saadab selle arve saaja poole teele, sh piiriüleselt. „Võttes kasutusele MCDS-i, vabaneb majandustarkvara e-arvete loomise tegevusest,” võttis Lille teema kokku.

SAMA RAHA EEST

ROHKEM! Juba 25 aastat tegevust Ees�s!

KEEVITUSSEADE QUBOX Qubox´i hind alates: 3200.- eur+km

Tartu: Vasara 52 D, 50113 Pärnu: Tallinna mnt.84 , 80010 Tallinn: Vana-Tartu mnt.18 , Ladu 10

www.cedo.ee Lühinumber 1691

www.hekes.ee info@hekes.ee +372 603 2281

Aruandlus 3.0 vähendab ettevõtja koormust riigiga suhtlemisel

rojekti Internet of Business üks partneritest on OÜ Skriining, kelle klient, Ida-Viru Keskhaigla on projekti Aruandlus 3.0 raames esitanud andmeid statistikaametile otse haigla infosüsteemist. OÜ Skriining majandustarkvara projektijuht Valdek Järvpõld selgitas, et nullbürokraatia algatusest välja kasvanud Aruandlus 3.0 loob riigile vajalike andmete automaatse liikumise lahenduse, kasutades XBRL GL andmeesitusstandardit. „Tegemist on maksu- ja tolliame-

ti, statistikaameti ja Eesti Panga ühisprojektiga, kus andmete automaatsele vastuvõtmisele üleminek toimub mitmes etapis ning esimesena tegeletakse palga- ja tööjõuandmete esitamise koormuse vähendamisega,“ lisas Järvpõld. Eelmise aasta alguses jõudsidki statistikaametisse esmakordselt Aruandlus 3.0 raames IdaViru Keskhaigla palgaandmed, mis edastati otse haigla infosüsteemist. „Igal juhul on vahetult tarkvaras ühe nupu vajutamine lihtsam ja mugavam, kui palgaküsimus-

Küsimus: Milliseid kulusid uus teenus majandustarkvara pakkujatele ja nende klientidele toob? SIRLI HEINSOO MAJANDUSMINISTEERIUMI REAALAJA MAJANDUSE VALDKONNA PROJEKTIJUHT

nternet of Business projekti raames arendatav uus MyCompanyData (MCD) teenus pakub peagi ettevõtetele võimalust omavahel masinloetaval kujul andmeid vahetada ja riigile aruandlust esitada. Selle võimaluse kasutamiseks tuleks ettevõttes praegu kasutatav majandustarkvara MCD-ga liidestada. Tarkvarapakkuja jaoks on üldiselt tegemist ühekordse investeeringuga. Võimalusi on erinevaid ja need tähendavad ka erinevaid kulusid. Näiteks on tarkvarapakkujal võimalik ehitada teenus enda tarkvarasse või luua liidestus mõne teenust pakkuva ettevõttega. Viimase variandi puhul sõltub kulu suurus ka asjaolust, kas tarkvara pakkuval ettevõttel on MCDteenuse pakkujaga juba varasema-

te muude teenuste tarbimiste jaoks (näiteks e-arve vahetus) liidestus loodud või mitte. Internet of Business projekti partnerid on leidnud, et loodav teenus peab olema majandustarkvara kasutavale ettevõtjale lisandväärtus, millega kaasnev kulu peaks sisalduma juba nn kuupaketi hinnas. Kuidas täpselt iga tarkvarapakkuja oma teenuses nimetatud lisandväärtust käsitleb, on konkreetse pakkuja enda otsus. Ettevõtetel on võimalik soovi korral jätkata ka neile praegu tavapäraseks saanud aruandlusega. Ettevõtjat, asutust ega riiki ei lõigata ära seni toiminud lahendustest. Kõiki masinloetavaid andmeid on võimalik ümber töödelda paber- ja PDF-dokumentideks ning vastupidi, selle jaoks on turul teenusepakkujad. Aga mida rohkem on ühiselt andmeid vahetavaid osapooli, seda efektiivsem ja tulusam on lahendus.

tikke täita. Statistikaametiga käib tihe koostöö nii sisuliste kui ka tehniliste probleemide lahendamisel. Ida-Viru Keskhaigla personalile oli positiivne uudis ka see, et enam ei ole vaja eraldi esitada täiendavat „Palgalõhe“ küsitlust, kuna Aruandlus 3.0 raames esitatavad andmed olid piisavad,“ jagas Järvpõld kogemust. Tema sõnul tasub ettevõttel, kes samuti tahab Aruandlus 3.0 võimalustest osa saada, valida kasutamiseks tarkvara, mis on liitunud Aruandlus 3.0-ga.

Hea teada Reaalajamajandus tähendab, et eraisikud, äriühingud ja avalik sektor saavad majandustehingute andmeid vahetada digitaalsel kujul ja automaatselt. Tehingud toimuvad reaalajas või minimaalse viitega. Reaalajamajanduse projekti Internet of Business praeguses faasis võetakse kasutusele XBRL GL standard majandustehingu info standardiseerimiseks. Lisaks töötatakse välja teenus MyCompanyData. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi algatusel on koostöös era- ja avaliku sektori ekspertidega välja töötatud reaalajamajanduse visioon ja tööplaan 2020–2027. Tegeletud on ka Euroopa e-arve standardi teemaga. Eestis on avalikus sektoris e-arvetele üle mindud, erasektori teenusepakkujad on kasutusele võtnud ühtse Euroopa e-arve standardi ja loonud ühendused rahvusvahelise andmevahetuse võrgustikuga PEPPOL. Selle kaudu saavad Eesti ettevõtted ja avaliku sektori asutustel vastu võtta ning saata e-arveid riikidesse, kus on samuti selle võrgustikuga liitunud e-arve operaatoreid.

KEEVITUS

PAINUTAMINE LASERLÕIKUS KEERMESTAMINE

2020. a.

Tööjoonised saata

Ferresto Laser tooted Eestist Põhja-Ameerikani alates 2006. aastast! toote nr

KEEVITUS

865.050

seeria

LIHVIMINE

www.ferresto.ee

laser@ferresto.ee

Uusaru 20, Saue, 76505 Harju maakond 512 1988

KEERMESTAMINE

PAINUTAMINE

LASERLÕIKUS

KEEVITUS

KEERMESTAMINE

LIHVIMINE

KEEVITUS

PAINUTAMINE

LASERLÕIKUS

METALLILÕIKUSTEENUSED UUE 12 KW LASERIGA LÕIKAME MATERJALE KUNI 30 MM PAKSUSENI

• LEHTMATERJALI LASERLÕIKUS •LEHTMATERJALI TORUMATERJALILASERLÕIKUS LASERLÕIKUS

TORUMATERJALI LASERLÕIKUS •PLASMALÕIKUS PLASMALÕIKUS •VESILÕIKUS VESILÕIKUS GAASILÕIKUS •LIHVIMINE GAASILÕIKUS •PAINUTAMINE PAINUTAMINE