„On omamoodi sümboolne, et tähistame just praeguse ennenägematu globaalse raputuse ajal IKT-sektori eestkõneleja ITL-i juubelit,“ ütleb Eesti ITLi president Andre Krull.
„Praeguse epideemia peatamise käigus näeme, et Eesti riigil ja haridussüsteemil on võimalik praktiliselt muutusteta toimida ka isolatsiooni- ja kaugtöö tingimustes tänu laiaulatuslikule elektroonilise identideedi-, e-teenuste ja e-õppe platvormide kasutamisele ning toimivale seadusruumile. Meie senist digiühiskonda on aidanud ehitada riigiga partnerluses just IT-ettevõtted koos telekom-ettevõtetega – koos suudame peatada ka pandeemia.“
Jüri Jõema, kes on ITL-i tegevjuhina olnud ametis pea 15 aastat, selgitab, et 20 aastat tagasi ühinesid arvutifirmade assotsiatsioon ning telekommunikatsiooni ettevõtete liit, asutamisprotsessis osales 40 firmat. ITL-i 99 liikme seas on lisaks ettevõtetele ka ülikoolid, kutsekoolid, koolitajad, advokaadibürood, pangad. Jõema sõnul on ettevõtete spetsialistid panustanud tuhandeid tunde ühiskondlikku tegevusse.
„ITL on toiminud ja toimib edaspidigi jätkusuutlikuna mitte ainult ühiste ärihuvide nimel, vaid ka seetõttu, et oleme toetanud erinevaid protsesse ühiskonna arengus. Kümme aastat tagasi algatasime Eesti IKT klastri mudeli, mis aitas meil läheneda teistele majandussektoritele ja mõelda suuremalt kõigi meie ettevõtete ekspordi võimaluste tõstmisele. Näiteks e-Estonia bränd sai alguse meie ettevõtete initsiatiivist. IKT valdkonna tänane populaarsus noorte hulgas pole tekkinud iseenesest, selle koostööprojektiga alustasime 2007. aastal. Riigi üleminek e-arvetele sai eelmisel aastal viimaks teoks tänu ITL-i pikaajalisele tööle,“ loetleb Jüri Jõema. „Tänu ekspertide panustamisele elame kõik täna dünaamiliselt muutuvas, hetkel küll kriisiolukorras viibivas, kuid siiski paremas Eestis. Asi pole tehnoloogias ega sidevõrkudes, asi on inimestes ning õigel ajal tehtud julgetes otsustes, mis on mõjutanud kogu Eesti käekäiku.“
Täna moodustab ITL-i kuuluvate ettevõtete käive üle 67% Eesti IKT-sektori kogukäibest. IKT-sektori lisandväärtuse osakaal kogu majandusest on jõudsalt suurenenud. „Eelmisel aastal oli meie sektor ekspordi- ja majanduskasvu peamine vedaja,“ ütleb Andre Krull. „Selleks, et Eesti ärikeskkond oleks parim meie innovaatilistele ettevõtetele ja atraktiivne välispartneritele, tuleb koostööd riigi ja IT-sektori vahel veelgi tihendada. Uusi infoühiskonna konkurentsieeliseid on võimalik luua ainult nii, kui julgelt tänaseid teenuseid uuendame ja lihtsustame ning järjest enam automatiseerime menetlusi läbi olemasolevate andmete ärakasutamise ning masinõppe.“
