Kuidas toota rohkem, kulutades samas vähem raha ja ressursse? Kuidas väiksema materjalikuluga luua suuremat väärtust? Kas ühest tooraineühikust on võimalik saada rohkem tulu? Euroopa Liidu struktuuritoetuste meede „Ettevõtete ressursitõhusus“ annab tööstusettevõtetele selleks võimaluse.
Iga ettevõte on teadlik oma tootmise pudelikaeladest. Ressursikasutuse analüüs ehk ressursiaudit annab ettevõttele detailse ülevaate, palju tootmises kulub energiat, tooret jm ressursse ning millised tegurid mõjutavad ressursside tarbimist.
Edasi on võimalik järjestada lahendused, mis annaksid ettevõttele võimalikult suure säästu ning saada ühest tooraineühikust võimalikult palju tulu. Et investeeringud oleksid läbi mõeldud, on auditi tegemine ka eeldus, et asuda taotlema rahastust investeeringuteks.
Kõigepealt analüüsi, siis investeeri
Pärast sobilike lahenduste väljavalimist on ettevõttel võimalik nende elluviimiseks taotleda investeeringutoetust. Lahendused peaksid aitama vältida tootmisseisakuid, vähendama praagi ning tootmiseks kasutatava energia ja toormaterjali hulka. Vähem tähtis pole ka see, et lahendused oleksid nutikad ning annaksid parema stardipositsiooni välisturgudel.
Nii on võimalik saada toetust tootmisseadmete uuendamiseks, tootmisprotsesside ja -liinide automatiseerimiseks, tootmises tekkivate jäätmete ringlusesse suunamiseks toorainena või energiatootmisse, jääksoojuse ärakasutamiseks. Suure kulude kokkuhoiu võib saavutada ka lihtsamate asjadega – näiteks uuendatud valgustussüsteemiga.
Mida senini on tehtud?
Ressursiauditid: toetatud on 132 auditit, millest 129 on lõpetatud. Investeeringud: toetatud 112 ressursitõhususe projekti kogusummas 59 miljonit eurot (projektide kogumaksumuseks 173 miljonit eurot), millest 42 on lõpetatud. Toetatud on ettevõtteid mäe-, toidu-, tekstiili-, rõiva-, puidu-, paberi- ja tselluloosi-, trüki-, keemia-, plasti-, mineraalsete materjalide tootmise, metalli-, elektroonika-, sõidukite/haagiste-, mööblitööstuses.
Toetuste taotlemine toimub läbi struktuuritoetuse e-keskkonna: http://etoetus.struktuurifondid.ee
Vaata lisainfot: http://ringmajandus.envir.ee
Millele on võimalik raha taotleda?
Investeeringutoetused – voor on avatud kõikidele mäe- ja töötleva tööstuse ettevõtetele:
- Mäetööstus (EMTAK B)
- Toiduainetööstus (C10 ja C11)
- Tekstiilitootmine (C13), rõivatootmine (jC14) ning nahatöötlemine ja nahktoodete tootmine (C15)
- Puidutööstus (C16), paberi- ja tselluloositööstus (C17), trükindus ja salvestiste paljundus (C18) ning mööblitootmine (C31)
- Koksi ja puhastatud naftatoodete tootmine (C19), kemikaalide ja keemiatoodete tootmine (C20), põhifarmaatsiatoodete ja ravimpreparaatide tootmine (C21) ning kummi- ja plasttoodete tootmine (C22)
- Mineraalsete materjalide töötlemine (C23)
- Metallitööstus (C24), metalltoodete tootmine (C25), arvutite, elektroonika-ja optikaseadmete tootmine (C26), elektriseadmete tootmine (C27), mujal liigitamata masinate ja seadmete tootmine (C28), mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmine (C29), muude transpordivahendite tootmine (C30), muu tootmine (mündid, väärisesemed, juveeltooted, muusikariistad, sporditarbed, mängud) (C32) ning masinate ja seadmete remont ja paigaldus (C33).
Taotlusvoor väikeprojektidele avatakse jooksva vooruna suvel 2020. Investeeringute kogumaht 7 miljonit eurot. Toetus on maksimaalselt 50% projekti kuludest ja 200 000 eurot projekti kohta.
Ressursitõhususe meede pakkus tuge: mobiilne tootmisliin
Alates 1959. aastast tegutsev Paekivitoodete Tehase OÜ on Eesti suurim paekivikillustiku tootja, andes ca 25% kohaliku turu mahust. Tänu koostööle ülikoolidega ning rahvusvahelistele kontaktidele on tehas järjepidevalt otsinud innovaatilisi lahendusi ning neid juurutanud.
Paekivitoodete Tehase OÜ sai Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) ettevõtete ressursitõhususe meetmest toetust projekti „Paekivitoodete Tehase OÜ ressursitõhususe investeering“ elluviimiseks.
„Oleme oma sektoris varemgi olnud innovatsiooni osas suunanäitajad: CDE paesõelmete pesemisliin, Fraccaroli&Balzan filterpress, Haver Hydroclean pesuseade, Benninghoven sidumata segude liin, CAB paesõelmete pesemisliin,” loetleb ettevõtte tegevjuht Kuldar Õunapuu varasemaid saavutusi. „Need on Eesti mõistes suured investeeringud.”
Nüüd saadi KIK-i ressursitõhususe meetmest tuge investeeringuks uude tootmisliini, milles on ühendatud rootorpurusti ja sõelur/sorteer: maavara laetakse ekskavaatoriga laadimispunkrisse, peale purustamist liigub materjal sorteeri ning sõelutakse. Uus liin on mobiilne ning ressursitõhusam, samuti ka kaugjälgitav.
Varem hõlmas protsess paekivi lõhkamist või piikamist, misjärel saadud mäemass laeti ekskavaatoriga ning transporditi veokitega purustisse. Investeeringu tulemusel kadus autotranspordi etapp.
Lisaks on kolme statsionaarse purusti asemel võimalik sama töö teha ära ühe mobiilse purustiga, mida saab kasutada nii ettevõtte Väo kui ka Maardu karjääris. „Ainuüksi CO2 aastane kokkuhoid on 400 000 kg – siia lisanduvad veel ärajäänud kallurveod. Investeeringu tulemusel vähenes ka kulu kütusele ning elektrile, samuti pole vaja nii palju tööjõudu. Vanal liinil töötas 15 inimest, uuel teevad sama töö ära kolm inimest,“ osutab Õunapuu. „Vahe on tuntav.“
Oluline ressursiaudit
Toetuse taotlemise eelduseks on ressursiauditi läbiviimine, siin valis Paekivitoodete Tehase OÜ abiliseks konsultatsiooniettevõte Civitta. „Alguses oli meil kahtlusi, kas kõrvalseisjad suudavad meie protsesse hinnata teadmata meie tootmise spetsiifikat, ent audititegijad olid pädevad ja nõuanded igati asjakohased,“ kiidab Õunapuu.
Audit juhtis tähelepanu nii mõnelegi aspektile mehhanismide kasutuse ja inimfaktori osas, kus saaks tootmist optimaalsemaks muuta. „Igapäevaselt ettevõttes töötades võib juhtuda, et ei võeta piisavalt aega enese analüüsimiseks. Ka mulle oli üllatuseks, et potentsiaalne kokkuhoid kujunes nii suureks. Igapäevatööd tehes ei torka sellised võimalused silmagi,“ tunnistab Õunapuu.
Projekti läbiviimiseks asuti konsulteerima ja plaane koostama 2017. aastal, auditi tegemiseks kulus poolteist kuud, dokumentatsiooni ja taotluse vormistamiseks veel paar kuud, seejärel asus KIK taotlust menetlema.
„Kokkuvõttes läks nii, et juba 2018. aasta jaanipäevaks saime tarnijale lepingu saata ning mullu saime seadmed kätte,“ tutvustab Õunapuu ajaraame.
Mõistlik meede
Projekti maksumus on 1 166 000 eurot, millest toetuse summa moodustab 408 100 eurot. „Meetmega võib rahul olla, see on mõistlik. Siin ei külvata lennukilt raha, vaid antakse ettevõtetele õng. Toetusraha on abiks investeerimisotsuse tegemisel, kusjuures suure ettevõttena panustame ise 2/3 vajaminevast summast,” täpsustab Õunapuu.
Investeeringu tasuvusajaks on ettevõte arvestanud maksimaalselt 7–10 aastat. „Jõuame ilmselt tunduvalt kiiremini, need on konservatiivsed prognoosid,” lausub Õunapuu.
PANE TÄHELE
- Projekti eesmärk on suurendada Paekivitoodete Tehase OÜ tootmisprotsessi ressursitõhusust ühe kaevandatava maavara ühiku kohta (tonn) nii kütuse tarbimise ja elektri tarbimise vähendamisega kui ka maavara efektiivsema kasutamisega, saavutades ressursikasutuse paranemise 17,9%.
- Uude tootmisliini tehtava investeeringu tulemusena on võimalik kaevandatavast materjalist saada väiksema ressursikuluga rohkem ja parema kvaliteediga lõpptoodangut.
- Antud investeerimisprojekti tulemusena väheneb tootmisprotsessis kulu kütusele (1152 → 623 m³/aastas) ning elektrikulu (3464 → 1196 MWh/aastas).
Artikli ilmumist on finantseeritud Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.
