Aastal 2019 oli Suur-Sõjamäe kandis piirkondi, mis võiksid sobituda pigem tarkovskilikku Stalkeri tsooni kui 21. sajandi Eestisse: mahajäetud tellishooned, vett täis tunnelid, apokalüptiline keskkond, kus aeg oli seiskunud. Sel hetkel sai selgeks, et just siia kerkib Pakendikeskuse uus lao- ja ärihoone ühes kaupluse, esinduskontori, rendipindade ja logistikakeskusega. Muutuste aeg oli käes.
Pakendikeskuse nõukogu liige Lauri Maaring räägib hoone saamislugu kirjeldades, et varasematel aastatel kasutas Pakendikeskus erinevaid laoteenusepakkujaid, ent mahtude kasvades muutus pidev suurematele pindadele kolimine koormavaks, seega otsustati oma logistikakeskuse kasuks. „Lainepappkastid, teibid, pakkekiled, kinnitusvahendid, kontorikaubad, pakkemasinad,“ loetleb ka klassikalisi tooteid, mida hoiustatakse nende logistikakeskuses. Pakendikeskuse kogu tootenimekiri ühe ajakirja veergudele ei mahu, ent arengule suunatud ettevõte töötab pidevalt uute tootegruppidega.
„Viimase aja trend on korduskasutatavad kolimiskastid, mida me välja rendime. Keskkonnasõbralik, ei teki jäätmeid, tugevad kastid on üksteise otsa virnastatavad. Üha rohkem küsitakse ka korduskasutatavaid nõusid ja klaase – see tootegrupp on päris populaarne spaades, hotellides, sünnipäevapidudel,“ kirjeldab Maaring.
Unikaalne projekt: enne riiulid, siis seinad
Guru Projekti arhitekt Radu Randeri sõnutsi loodi peaarhitekt Ivo Rebase skeemi põhjal Pakendikeskuse uue hoone põhiplaan ning seejärel sai töö alata. „Pole just tavaline, et üht hoonet hakatakse projekteerima seest välja. Kasutasime BIM-mudeleid: kõigepealt pandi paika laoriiulite süsteem, nende vahed ja paigutus, läbikäigud ühest laost teise,“ meenutab ta.
Hoonele asukohta otsides arvestati kohe ka sellega, et peagi on vaja juurdeehitust ning hoonemaht kahekordistub. „2021. aastal sai valmis esimene, 10 500 m2 laiuv hoonemaht, laiendusena lisandub peagi 8500 m2 pinda,“ räägib Maaring. Laosektsioonid said tulekaitsenorme arvestades paika, lisaks projekteeriti hoonesse kauplus, büroo ja nn stock-office-tüüpi rendipinnad.
Tellija, ehitaja ja arhitekt tegid head koostööd, suurimaks väljakutseks osutus töötempo. „Kopa saime maasse 11. augustil ja tähtaeg oli järgmise aasta aprilli lõpp. Selles osas oli tegu mu ühe kõige pingelisema objektiga,“ tunnistab ehitaja Eventus Ehituse projektijuht Philip Klaar. „See aeg oli intensiivne kõigile, ka meie jaoks. Siiski sujus töö hästi,“ võtab Lauri Maaring teema kokku.
Suurim häving hoiti ära
2023. aasta maikuus vallutas uudistekanalid uudis suurest tulekahjust Suur-Sõjamäe tänaval asuvas jäätmejaamas.
Pakendikeskuse kaugus Epler-Lorenzi jäätmejaamast vastas nõuetele, siiski levis jäätmejaama ulatuslik tulekahju Pakendikeskuse laohoone jäätmejaama poolsesse tuletõkketsooni. „Hullem sai siiski ära hoitud. Projekteerimise faasis oli meil ajurünnak, kus arutasime, millisest materjalist teha vaheseinad nii, et tulekahju korral ei häviks terve hoone. Tulekahju juhtus, baurocist vaheseinad püsisid ja seetõttu jäi suurem kahju olemata. 10 500 m2 suurusest hoonest hävis vaid 800 m2 suurune kergpaneelist välisseintega laoplokk,“ räägib Radu Rander. „Teisel pool tuletõkkeseina oli ju pabermaterjal, on hämmastav, et sein vastu pidas.“
„Kui vahesein poleks vastu pidanud, siis oleksime kaotanud ka kaks järgmist laotsooni, nii et see oli suur asi,“ lisab Lauri Maaring.
Sellest, kui suur kuumus oli tulekahju ajal hoones, annavad täna aimu näiteks deformeerunud terasfermid.
„Ehituses sai kõik tehtud õigesti ja nagu näha, ka kvaliteetselt,“ nõustub Philip Klaar. „Maja on baurocist seintega jaotatud tuletõkketsoonideks, katusel on villaeraldised. Kokkuvõttes pidas hoone tulekahjule kordades paremini vastu, kui nõuded ette näevad. Seinad, mis projekti järgi oleksid pidanud vastu pidama kaks tundi, suutsid tulele vastu seista poolteist päeva, kuni tulekahju kustutamiseni. Korrektse projekteerimise, ehitamise ja õige materjali olulisus on siin hästi näha. Boonuseks oli ka see, et ehituse ajal saime bauroci seinapaneele kiiresti paigaldada, sõlmlahendused olid tootja poolt juba olemas ning ka hind oli soodne.“
Juurdeehituse ootel
Pakendikeskus laieneb edasi – hetkel on taastamise projekti luba juba olemas ning laienduse osas käib ehitusloa menetlus. Uue hoone arhitektuurne projekt on valmis, eriosade projekti valmimine lõppjärgus.
„Kohe, kui saame ehitusloa kätte, saame alustada hankega. Soovime ehitusega alustada niipea, kui võimalik, sest meil on tõsine ruumipuudus. Hetkel ladustame osa tooteid teiste teenusepakkujate juures, see paraku häirib logistikat,“ tunnistab Lauri Maaring.
Pakendikeskuse laienedes kerkivad viis uut laotsooni, kus jätkatakse olemasoleva hoone loogikaga: sarnased on nii riiulid kui ka tuletõkketsoonid. „Ainuke vahe on see, et fassaadi välisseina ehitame jäätmejaama poolses osas seekord bauroci paneele ja villapaneele kombineerides. Kasutame A-klassi materjale. Niisugune lahendus on tulekindel ja see on ka Päästeameti nõue,“ võtab arhitekt Radu Rander teema kokku.
Hea teada
- Pakendikeskuse ehitus
- Tellija: Pakendikeskus
- Arhitektuur: Guru Projekt (peaarhitekt Ivo Rebane), esinduspinna sisearhitekt Sirle Rebane
- Ehitaja: Eventus Ehitus (projektijuht Philip Klaar) ja Nobe
- Ehituse aeg: 2020 august – 2021 mai
