Kliimaministeerium saatis kooskõlastusringile määruse muudatuse, millega muudab rangemaks seni kehtinud elektrisüsteemi varustuskindluse normi. Väheneb lubatud piirangutundide arv kaheksale tunnile, mis tähendab, et elektrisüsteemi varustuskindlus suureneb ja selle tagamiseks kasvab reservide varu.
Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna energiaturgude valdkonnajuht Karin Maria Lehtmets selgitas, et varustuskindluse norm on mõõdik, millega hinnatakse, kui palju võib olla aastas tunde, kus elektri nõudlus ületab kättesaadava tootmise. Seda mõõdikut kasutatakse ka juhitavate tootmisvõimsuste vajaduse hindamiseks.
„Konkurentsiamet on teinud ettepaneku uuendada lubatud piirangutundide arvu seniselt üheksalt tunnilt kaheksale tunnile. See suurendab elektrisüsteemi töökindlust ja aitab paremini hinnata, mis investeeringuid vajame tulevikus varustuskindluse tagamiseks,“ sõnas Karin Maria Lehtmets.
Põhivõrgu eest vastutav Elering AS koostab igal aastal varustuskindluse analüüsi, kus hinnatakse varustuskindluse normi alusel järgmise kümne aasta varustuskindlust.
„Mida madalam on elektrisüsteemis vastuvõetav piirangutundide näitaja selles normis, seda suurema ülekattega peab tarbimise katmiseks vajalikke elektri tootmisvõimsusi arvestama.“ sõnas Lehtmets.
Mida rangem on varustuskindluse norm, siis seda rohkem peab elektrisüsteemis olema tootmisvõimsusi, millega katta vajadus elektrienergia järele neil üksikutel tundidel, kui nõudlus on väga kõrge. See võib tähendada täiendavate reservidetagamise vajadust olukorras, kus ei ole turul rohkem tootmisvõimsusi pakkuda. Juhul kui turumehhanismide mõjul vajalikke juhitavaid võimsusi ei rajata, tuleb piisava võimsuse tagamiseks rakendada toetusmeetmeid.
Norm muutub vaid tunni võrra
Hinnanguliselt on mõju täiendavale tootmisvõimsusele väike, kuna varustuskindluse norm muutub ainult ühe tunni võrra. 2024. aasta varustuskindluse aruanne avaldatakse käesoleva aasta detsembris. Varustuskindluse analüüsid vaatlevad elektritootmisvõimsuste piisavust nii Eestis kui ka regioonis tervikuna 10 aastat ette, võttes aluseks aruande koostamise ajal olevat teadmist tänase olukorra ja tulevaste energiaturuarengute kohta.
Konkurentsiameti ettepanek põhineb ameti läbiviidud uuringul, mis hindas Eesti elektritarbijate maksevalmidusi tarnepiirangute korral. Ettepanek uuendada piirangutundide arvu tuleneb uuest saamata jäänud energia hinnast (9 206 eurot/MWh), mille amet 2024. aasta aprillis määras Euroopa Liidu elektrienergia siseturu määrusest tulenevalt. Saamata jäänud energia hind on hinnanguline maksimaalne elektrihind, mida tarbijad on nõus maksma elektrikatkestuse ärahoidmise eest. Seda võetakse arvesse varustuskindluse normi arvutuse valemis. Saamata jäänud energia hinna väärtuse hindab Konkurentsiamet ja see ajakohastatakse iga viie aasta tagant või varem, kui täheldatakse olulisi muutusi.
Konkurentsiameti otsus saamata jäänud energiahinna määramise kohta:https://www.konkurentsiamet.ee/media/753/download
Konkurentsiameti uuringu tulemused saamata jäänud energiahinna määramiseks: https://www.konkurentsiamet.ee/media/756/download
