Plastpakendite tootmist ja kasutamist reguleeriv seadusandulus muutub vaat et iga paari kuu tagant, nüüd seab järjekordne eurodirektiiv uued nõuded ühekordsetele plast- ja kilepakenditele, mida aastast 2028 sisuliselt enam valmistoidu müümisel kasutada ei tohi.
Plastitööstused tõdevad, et Euroopa Parlamendi poolt hiljuti vastu võetud pakendite ja pakendijäätmete määrus (Packaging and Packaging Waste Regulation, PPWR) tähistab pakendisektori jaoks pöördelist hetke.
Nii peavad tööstused arvestama, et 2030. aastal jõustuvad reeglid on suunatud pakendijäätmete vähendamisele ja kestlike praktikate edendamisele, nõudes ettevõtetelt oma seniste pakendistrateegiate muutmist ning uutele nõuetele vastavaks kohandamist.
Kuigi PPWR käsitleb kõiki pakendeid, on oluline osa uues määruses pühendatud plasti kasutamisele pakendites, plastpakendite käitlemisele ja nende ringlussevõtmisele.
Sisuliselt puudutab määrus kõiki pakendiringluse osapooli – otseselt pakendite tootjaid, tööstusi, mis kasutavad neid oma toodete pakendamisel, kaubandusettevõtteid, mis turustavad pakendatud tooteid ning tarbijaid, kes pakendatud kaupa ostavad, selle endale koju viivad ning kellest seejärel saab pakendijäätmete valdaja.
Mitmed pakendiliigid lähevad peagi keelu alla
Kõik see toimub ajal, mil statistika näitab hoopis plastpakendite kasutamise pidevat kasvutrendi. Näiteks Euroopas on plastpakendite kasutamine võrreldes kümne aasta taguse ajaga suurenenud 19%.
Ühest küljest näitab see seda, et uute pakendite kasutuselevõttu ei suudeta kuidagi pidurdada, aga see annab tunnistust ka tõsiasjast, et vaatamata püüdlustele ei osata suure hulga pakendijäätmetega ikkagi veel midagi otstarbekat peale põletamise peale hakata.
Eesti kohta käiv statistika ütleb, et aastas tekib meil ca 200 000 tonni pakendijäätmeid.
Isegi kokku pressituna tähendab see tohutut kogust valdavalt erineva koostisega plastijäätmeid, mis kataks kümne meetri kõrguse kihina 1,5 hektari suuruse maa-ala.
Sestap on PPWR suuresti pühendatud plasti osakaalu vähendamisele pakendites ja plastpakendite kasutamise piiramisele.
Nii sätestab määrus, et EL-i riigid peavad rakendama meetmeid, et järjekindlalt vähendada õhukeste plastkandekottide tarbimist, kusjuures vähenemist loetakse järjekindlaks, kui aastane tarbimine ei ületa 40 õhukest plastkandekotti elaniku kohta.
Osad pakendiliigid keelu alla
Mõne plastpakendiliigi kohta aga hakkab 2030. aastast kehtima turule laskmise keeld.
Keelu alla läheb ühekordselt kasutatav pakkekile, termokahanev kile, õhukesed kilekotid jmt, samuti ühekordselt kasutatav toidu ja joogi plastpakend valmistoidu kaasaostmiseks HoReCa-sektoris ning jaekaubanduses ruumides (alused, ühekordselt kasutatavad taldrikud ja topsid, kotid, karbid).
Lisaks ei ole pärast seda tähtaega lubatud eelpakendada alla 1,5 kg värske puu- ja köögivilju. Toitlustusasutustest peavad kaduma ka ühekordselt kasutatavad plastpakendid, mis mõeldud maitseainete, hoidiste, kastmete, kohvi koore, suhkru jm lisandite jaoks. Ja kehtib ka reegel, et kui ühekordselt kasutatavaid pakendeid tarbijale võimaldataksegi, siis ei tohi need olla poodides tasuta saadaval.
Majutussektor peab arvestama, et alates 2030. aastast ei tohi klientidele pakkuda ühekordsetes pakendites olevaid tarbeid – šampooni-, kreemi-, hambapastapudelid ja tuubid, tükiseebi ümbrised jmt.
Juba 12.02.2028 peab valmistoidu müüja võimaldama tarbijatel osta külmi või kuumi jooke ja valmistoite korduskasutussüsteemi kuuluvas korduskasutuspakendis, kusjuures hinnavahet ühekordses pakendis müüdava tootega ei tohi olla.
Alates 2030. aastast tuleb lõppturustajatel müüa 10% toodetest korduskasutuspakendites.
Selle sätte soodustamiseks peaksid lõppturustajad, kelle müügipind on üle 400 m2, püüdlema 2030. aastaks selle poole, et neil oleks müügisaalis eraldatud 10% müügipinnast nii toiduainete kui ka toiduks mittekasutatavate toodete taastäitejaamadele.
Eesti pakenditootja majandab kestlikult
Kõigi toodud nõuete puhul on oluline märkida, et PPWR lubab liikmesriikidel rakendada ka määruses toodutest rangemaid sihtmäärasid, piiranguid ja kohustusi, kui leebemate reeglitega ei õnnestu seatud eesmärke ehk siis jäätmeteket vähendada.
Nagu märgitud, ei mõjuta uus pakendimäärus mitte ainult kaubandust, vaid paneb uued nõuded ka pakendeid tootva tööstuse õlule.
Aastal 2024 Eesti ettevõtlusauhindade konkursil kestlikkuse edendaja tiitli pälvinud Estiko-Plastar kinnitab, et kuigi uus määrus esitab suure väljakutse olemasolevate lahenduste asendamiseks uute ja kestlikumate alternatiividega, leidub selles ka rohkelt võimalusi uuendusmeelseid arenguid ette võtta.
Klientidele pakutakse laia valikut pakendilahendusi, mis vastavad uuesti ringlusesse suunatud materjali kasutamise eesmärkidele ja minimeerivad pakendijäätmeid.
„Lisaks praktilistele näpunäidetele, kuidas oma pakendid uute määrustega kooskõlla viia, pakume jätkusuutlikkuse auditi teenust, mis võimaldab läbi põhjaliku analüüsi hinnata praegu kasutusel olevaid pakendeid ning teha ettepanekuid, mis vastavad uutele PPWR nõuetele,” märgitakse ettevõttest.
„Arvestades toote spetsiifilisi vajadusi ja meie ekspertide teadmisi, saame ühiselt töötada välja tuleviku pakendid, mis vastavad nii seatud eesmärkidele kui ka klientide ootustele.”
Kuigi visalt, plastide ringlussevõtt siiski edeneb
Pakendimajanduse üks oluline osa ka EL-i järjest uuenevate nõuete valguses muutub plastpakendite ringkasutus ehk tarbimisjärgselt ringlusesse võetud (post-consumer recycled – PCR) materjalide roll üha olulisemaks.
Idee seisneb selles, et PCR-materjalid, mis on saadud juba kusagil korra kasutusel olnud plastpakendite ümbertöötlemisel, aitavad vähendada vajadust uute materjalide tootmiseks ning vähendavad samas ka jäätmeteket.
Seejuures eristatakse nende materjalide mehhaanilist ja keemilist ringlusessevõtmist. Mehhaaniline ringlussevõtt hõlmab endast plastijäätmete töötlemist sekundaarseteks toormaterjalideks, muutmata seejuures oluliselt materjali keemilist struktuuri.
Protsess põhineb füüsikalistel mehhanismidel nagu sorteerimine ja purustamine, et muuta kasutatud materjalid tootmisele sobivateks toormaterjalideks. Antud meetodi lihtsus ja kuluefektiivsus on eriti sobiv ühetaoliste materjalide taaskasutamiseks. Samas mehhaaniliselt ringlusesse võetud materjalide puhul on PCR-materjalide kasutamine piiratud toidupakendite valmistamisel.
Keemiline ümbertöötlus lagundab plastijäätmed molekulitasemel. Selline protsess kasutab sageli mitmesuguseid keemilisi reaktsioone, näiteks depolümerisatsiooni või pürolüüsi, et muuta keerukad plaststruktuurid lihtsateks ja mitmekülgseteks keemilisteks ehitusplokkideks.
Neid nn plokke saab seejärel kasutada uute polümeeride või muude toodete tootmiseks, andes hoogu ringmajandusele, kus materjale saab lõputult ringlusesse võtta ja taaskasutada ilma, et materjali kvaliteet sellest kannataks.
Kui neil on ühesugused omadused võrreldes uhiuute, esmasest toormest toodetud materjalidega, sobivad keemilised ümbertöödeldud materjalid ka toidupakendite ning muude tundlike toodete pakendamiseks.
PPWR-i eesmärk ja nõuded
- Pakendite ja pakendijäätmete määrus ehk PPWR on Euroopa Liidu õigusakt, mille eesmärk on ühtlustada EL-i siseturul pakendite ja pakendijäätmetega seotud nõudeid.
- Määrus jõustus 11. veebruaril 2025. aastal, aga seda hakatakse kohaldama alates 12. augustist 2026. Seejärel muutub suures osas kehtetuks senine pakendidirektiiv 94/62/EÜ.
- PPWR peab tagama, et pakendimaterjalis või pakendiosades oleks probleemsete ainete sisaldus ja kontsentratsioon võimalikult väike.
- Uuesti ringlusesse suunatud pakendimaterjalidele kehtestatakse kohustuslik minimaalne taaskasutatud plasti sisaldus – alates 30% tundlike PET-pakendite puhul kuni 10% muude materjalide korral.
- Alates 2030. aastast on EL-is lubatud turustada ainult pakendeid, mis vastavad ringlussevõetavuse tulemusklassile A, B või C:
- klass A: ≥95% ringlussevõetav;
- klass B: ≥80% ringlussevõetav;
- klass C: ≥70% ringlussevõetav.
- Vähendada tuleb pakendi kaalu ja mahtu, et selle kaudu vältida tarbetut pakendamist.
- Pakendid peavad andma teavet oma koostise ning struktuuri kohta, et hõlbustada sortimist ja korduvkasutust.
Allikad: kliimaministeerium, Estiko Plastar
