Järjest sagedasemad drooniintsidendid näitavad selgelt, et õhutõrje- ja droonitõrjevõimekus on nii kaitse- kui ka tsiviilvaldkonna vaates üha olulisem ning nõuab kiireid ja süsteemseid samme. Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liit kinnitab, et kohalikel ettevõtetel on juba välja arendatud lahendused, millega ehitada regiooni kaitsev droonimüür ning mida saaks eksportida ka meie NATO liitlastele.
“Esmaspäeva varahommikul Eesti territooriumil alla kukkunud ründedroon on selge meeldetuletus, et droonid on kujunenud oluliseks julgeolekuprobleemiks, millega peavad arvestama nii Eesti riik kui ka meie liitlased. Eesti elanike turvalisus ning kriitilise taristu kaitse nõuavad kiireid ja süsteemseid samme,” ütleb Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidu (EKTL) tegevjuht Kalev Koidumäe.
Ta kinnitab, et Eesti kaitsetööstusettevõtetel on juba olemas teadmised ja lahendused, millega ollakse valmis andma oma panus piirikaitse ja olukorrateadlikkuse võimekuste suurendamiseks. Paljusid juba olemasolevaid lahendusi kasutatakse igapäevaselt ka Ukrainas nii droonide tuvastamiseks kui ka tõrjeks ning need saab kiiresti kasutusele võtta ka Eesti droonitõrjevõime arendamisel.
„Meie ettevõtetel on juba välja arendatud lahendused, mis uue põlvkonna radarite ja sensorvõrgustike abil suudavad varakult tuvastada droone. Modulaarseid ja kiiresti kasutusele võetavaid tõrjelahendusi luues saab ohtlikke droone neutraliseerida turvaliselt,“ selgitab Defence Estonia klastrijuht Rene Ehasalu. Lisaks on olemas süsteemid, mis on kiiresti integreeritavad riigi kaitsevõrgustikku ja teevad koostööd politsei, kaitseväe ja liitlaste juhtimiskeskustega, tagades kiire ja koordineeritud reageerimise.
Investeeringul droonimüüri on suur väärtus Eesti kaitsele ja majandusele
Kohaliku kaitsetööstuse välja töötatud lahenduste eelis on see, et need on kohandatud meie maastiku, taristu ja ressursside eripäradega ning samas eksporditavad ka NATO liitlastele. Investeering droonimüüri ei ole aga oluline vaid Eesti julgeoleku vaates, vaid Koidumäe sõnul on sel pikaajalisem mõju ka kohalikule majandusele. Lisaks loob see uusi kõrge lisandväärtusega töökohti.
„Vaja on tegutseda kiiresti. Eesti ei pea olema pelgalt drooniohtude pealtvaataja. Koostöös riigiga suudame üles ehitada droonikaitsevõime, mis kaitseb meie inimesi ja asetab Eesti innovatsiooni esiritta,“ kutsub ta riiki üles tegema koostööd kohalike kaitsetööstusettevõtetega.
Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liit loodi 2009. aasta veebruaris ja koondab tänaseks üle 190 ettevõtte, mis hõlmavad kaitsetööstuse kõiki olulisi valdkondi. Liidu eesmärgiks on paremate võimaluste loomine liitu kuuluvate ettevõtete kaitseotstarbeliste tehnoloogiate arendamisel, turundamisel ning olla strateegiline partner Eesti riigile, et selle kaudu tugevdada Eesti kaitsevõimet ja panustada majanduse arengusse.
Lisainfo:
Kalev Koidumäe
Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidu tegevjuht
Rene Ehasalu
Defence Estonia klastrijuht
+372 5810 4676
