Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liidu (EETEL) tegevjuht Kaarel Jänes toob elektrivaldkonnas tegelevate ettevõtete peamiste väljakutsete seas esile spetsialistide järelkasvu ning küllaltki ulatusliku ohutuse jm nõuete eiramise seoses sellega, et turul tegutseb hulgaliselt ebakompetentseid elektritööde tegijaid.
Just järelkasvu eest hoolitsemise pärast ja üldse noortes elektritöö vastu huvi äratamiseks kutsus enam kui 110 liiget koondav EETEL kolme aasta eest ellu elektrivaldkonna noortefestivali Positron. Tänavu toimub siinkandis ainulaadne üritus 17.–18. oktoobril Tallinnas Unibet Arenal ning sinna oodatakse ligi 10 000 osalejat.
Festival on suunatud noortele alates 14. eluaastast. Seal on võimalik osaleda erineva raskusastmega praktilisi oskusi pakkuvates töötubades, kuulata harivaid ettekandeid, panna ennast proovile võistlustel ning tutvuda uusimate saavutustega elektrivaldkonnas. Võimalik on kohtuda spetsialistidega, loomaks toetavaid suhteid oma tulevikukarjääri jaoks. Lisaks kuulub ürituse programmi meelelahutuslik osa – toimuvad elektrishow´d ja kutsevõistlused, esinevad Stefan, Säm ja leiab aset muud huvitavat.
Kutseõpe võtab suuna tehnilistele erialadele
Üle ilma käimas üpris hoogne elektrifitseerimine, sellest räägitakse palju ka meil ning viimastel aastatel on asutud ka tegutsema. Siia alla kuuluvad nii uued elektritootmise lahendused, uuendusmeelne tööstus, elektrivõrkude arendamine, elektritranspordi kiire areng, sõjanduse ja kaitsetööstuse vajadused kui ka vajadus rajada mastaapseid, riike ühendavaid elektrienergia võrke. Mis kõik kokku tähendab, et elektrivaldkond vajab nii nüüd kui tulevikus rohkelt töökäsi, nii ala tundvate oskustööliste kui inseneride näol.
Kaarel Jänes märgib, et elektriala ettevõtete kogukond koosneb väga erineval tegevusalal opereerivatest organisatsioonidest, mis kõik on ühel või teisel moel seotud kas elektrivõrkude, -tarbijapaigaldiste, -seadmete või tootmise projekteerimise, ehitamise või müügiga. EETELi liikmeskonda kuuluvad ka kolm kõrg- ja üheksa kutsekooli, mis Eestis elektriala õpet jagavad. Käimasoleva kutsehariduse reformiga koondatakse elektriõpetus spetsialiseerumistega ühise õppekava alla ning kutsekoolides pikeneb õppeaeg seniselt kolmelt aastalt nelja aastani.
Haridus- ja teadusministeeriumi poolt veetava reformi eesmärk on muuta kutseõpe konkurentsivõimeliseks ja atraktiivseks valikuks rakendusliku keskhariduse omandamisel, mis võimaldab edukalt siseneda tööturule, aga ka jätkata õpinguid kõrgkoolides. Kutseõppe õppekavad seotakse tuleviku tööjõu- ja oskuste prognoosisüsteemiga OSKA, et viia tasakaalu tööjõuvajadus põhikutsealadel ja kutseõppe koolituspakkumine. Kavas on välja töötada kutseõppe uus regulatsioon täiskasvanud õpilastele. Riiklikult on seatud sihiks, et aastal 2035 võiks rakendusliku keskhariduse valida vähemalt 40% põhikoolilõpetajatest.
Reformi pihta on lastud ka kriitikanooli, mis eelkõige väljendavad kahtlustes, kas seni eraldiseisvate õppeasutustena tegutsenud kutsekoolide koondamine ühtse juhtimise alla on ikka otstarbekas ja kas allesjäävad filiaalid või õppekohad suudavad täisväärtuslikult oma eesmärki täita. Igatahes peab aeg näitama, kas reform kujuneb edukaks, arvestades, et sellest sõltub suuresti ka elektrivaldkonna kui majanduse ühe alustala edaspidine areng.
Suured väljakutsed vajavad pädevaid teostajaid
Elektrivaldkonna tulevikutegijate ees seisvat tööpõldu iseloomustades ütleb Kaarel Jänes, et üleüldise elektrifitseerimislaine tulemusel on meil vaja rajada uusi tootmisvõimsusi. Peame arvestama üha keerukamate elektrisüsteemide rajamisega, need vajavad rohkelt investeeringuid, sest ega me praegu ilmselt ei kujuta ettegi, milline näeb meie elektrivõrk või tootmine, tarbimine ja salvestamine välja kümnekonna aasta pärast.
„Ka soojamajandus liigub elektrifitseerimise suunas, samuti transport, hoonete elektripaigaldised jne. See kõik eeldab elektrialase kompetentsi olemasolu väga erinevates niššides,” selgitab Jänes. „Suurte plaanide täitumine võib aga paraku takerduda spetsialistide puudumise taha. Ega elu näitabki kitsaskohad kätte. Pole meil ju ükski energiamajanduse arengukava läinud plaanipäraselt. Selles nähakse ette suuri elektrivaldkonna investeeringuid, aga nende elluviimine eeldab, et tööturul on piisavalt elektriala tundvaid mobiilseid inimesi. Aga meil on tegu olemasolevate süsteemide ülevalhoidmisega, sest töötajaskond vananeb. Näiteks välisvõrkude elektrike vanus ulatub juba üle 50 eluaasta.”
Positiivse poole pealt toob ta välja, et nii kutse- kui kõrghariduses saavutatud tehnika-, sh elektrivaldkonna õpilaste arvu kasv. Samas ei suuda see vähemalt esialgu kompenseerida spetsialistide vajadust, sest Tallinna Tehnikaülikoolis tehtud analüüsi kohaselt vajab elektrivaldkond ees seisvate töödega toimetulemiseks aastas vähemalt 250 vastset kõrgharitud elektriinseneri, kel vähemalt magistriteadmised.
„Ilmselt ei peagi kõike ise tegema. Näiteks algusest lõpuni tuumajaama rajamine ainult Eestis oleva ressursiga ei oleks niimoodi mõeldavgi. Ent see ei tähenda, et saaksime ilma oma spetsialistideta hakkama, sest spetsiifilisi teadmisi ja oskusi läheb vaja ka kõiksugu elektrivaldkonna projektide puhul,” arutleb Kaarel Jänes. „Meil oli siin päikeseparkide rajamise buum ja kuna reeglid on lünklikud, siis on neid suuresti rajanud absoluutselt ilma teadmisteta aktivistid. Nüüd on tagajärjed käes, rohkelt on juhtumeid, kus tehniliselt, konstruktsioonide poolest ja elektriohutuse seisukohast on lahendused rajatud valesti.”
Kuigi Eestis on tegutsemas 1500 elektritöödega tegelevat ettevõtet, on Kaarel Jänese sõnul enamus elektritööde mahust koondunud ikkagi EETEL-i liikmeskonna kätte. Aga turul tegutseva suure hulga seas on kahtlemata ka rohkelt firmasid, kus tegijatel puudub vajalik kompetentsus ja ärieetiline käitumine ning nad saavad tegutseda vaid tänu tellijate ebapiisavale teadlikkusele.
Elektrivaldkonna ettevõtted ootavad tööle multitalente
Jänese sõnul püüab EETEL toetada kutseõppereformi selles suunas, et üle Eesti tekiks elektrivaldkonna baasõpe, mida saab erinevates piirkondades paiknevates kutseõppeasutustes. Ja lisaks baasõppele oleks koolides olemas spetsialiseerumised – elektrivõrgud, ehitistepaigaldised, elektritransport jne. Ta kinnitab, et vastava õppekava väljatöötamine praegu käib ja loodetavasti jõuab see koolides kasutusse järgmisel õppeaastal. Praegu tehakse üle pika aja elektrivaldkonnas OSKA uuringut, viimati korraldati säärane analüüs 2017. aastal.
„Uuringus osalevad paarkümmend elektriala eksperti tõdesid, et peame edaspidi rohkem koolitama valdkonnasiseste teadmistega, aga multidistsiplinaarseid inimesi, kes suudavad suhteliselt väikese ümberõppimisega ühest elektrivaldkonna nišist teisele ümber orienteeruda,” kirjeldab Kaarel Jänes. „Kõik see peaks toimuma nendes piirides, mida tööturg mingil ajahetkel vajab. Kui tulevad uued tehnoloogilised arengud, mida täna ei osata detailselt ette näha, siis suudaksid need valdkonna spetsialistid kohaneda ja oma töö vastavalt kohandada. Väikese ühiskonnana ei saa me endale lubada väga kitsa ampluaaga spetsialiste.”
Ta on seda meelt, et nii elektrivaldkonnas kui ka mujal algab strateegiliste plaanide realiseerumine järelkasvust. Suuri plaane ei saa ellu viia, kui pole teadjaid-oskajaid tegijaid. Sellest lähtepunktist sai alguse ka Positroni noortefestival, mille idee seisneb elukutsevaliku ees seisva noore mõttemaailma lahtiseletamisel ja eesmärgil süstida sinna positiivseid kokkupuuteid elektrivaldkonnaga, et noore inimese otsus langeks tehnikaerialade kasuks. Nii on kohe algusest peale olnud eesmärgiks pakkuda Positronil võimalikult praktilist laadi sisu, mis annab võimaluse käeliste oskuste proovimiseks, aga õhutab ka pead tööle panema ning näitab võimalusi, kuidas elektriteemadega edasi tegeleda, küsimusi esitada ja vastuseid otsida.
„Minu unistus on, et kui noor tuleb Positronile, siis ta läheb justkui elektrivaldkonna lõbustusparki. Saab seal ise nii käte kui muude meeltega kogeda ning väljub positiivsete emotsioonidega. Ja kui ta seisab valikute ees, on tal alati need kogemused kaasas ning abiks valiku langetamisel,” räägib Jänes. „Noor saab festivalilt teadmise – mul on võimalik sellesse maailma siseneda, on huvitav ja elektrimaailmas on võimalik tohutult palju ära teha. Pealegi tuleb arvestada, et see sektor ei vaja ainult elektrikuid või elektriinsenere, ka teiste elukutsete esindajad on oodatud.”
