Eesti plasti- ja kummitööstuse valdkonna ettevõtted seisavad lähiaastail silmitsi olukorraga, kus nii erialase kõrgharidusega spetsialiste kui ka sobiva kutseharidusega oskustöötajaid on keeruline leida, selgub värskest OSKA uuringust.
Plasti- ja kummitööstuse tööjõu- ja oskuste vajadust kujundavad lähiaastatel eeskätt kolm suurt arengusuunda: tootmise kiirenev digitaliseerimine ja automatiseerimine, tugevnev surve keskkonnaeesmärkide täitmisele ning vajadus kõrgema lisandväärtusega toodete arendamise ja pakkumise järele.
Trendidest tulenevalt vajatakse senisest rohkem heade digioskuste ning valdkonnaspetsiifiliste tehnoloogiliste kompetentsidega töötajaid. Samuti on vaja inimesi, kelle oskused võimaldavad tootmise keskkonnajalajälge vähendada, ringmajandust toetavaid materjale kasutusele võtta ja tooteid elutsükli vaates disainida.
„Eesti plasti- ja kummitööstus ei suuda välisturgudel konkureerida massi ja mahuga, vaid innovatsiooniga ja eriliste toodetega,“ selgitas OSKA uuringujuht Riina Tilk kõrgema lisandväärtusega toodete arendamise vajadust. Eesti ettevõtete tugevusena tuuakse esile ka usaldusväärset kvaliteeti, vastutustundlikkust ning paindlikkust.
Selleks, et turu nõudmistele kiirelt reageerida ning täita väiksemamahuliste ja tehnoloogiliselt eripäraste nišitoodete tellimusi, on vaja tehniliselt võimekaid töötajaid, sh tootearenduskogemusega insenere.
Valdkond vajab populariseerimist
Kuigi Eesti ülikoolides õpetatakse materjaliteadust ja -tehnoloogiat kõigil kõrghariduse tasemetel, on plastitehnoloogia kui kitsama eriala õppimise võimalused piiratud. Ainus spetsialiseeritud õppekava on TalTechi ingliskeelne puidu-, plasti- ja tekstiilitehnoloogia õppekava magistriõppes, kuid plasti suuna valivad vaid üksikud Eesti päritolu õppijad. Välisüliõpilastest lõpetanud Eestis enamasti ei rakendu.
OSKA analüütiku Elin-Külliki Kruusmaa sõnul tuleb tööandjatel ja ülikoolil plastitehnoloogia suuna populariseerimiseks seda ühiselt sihipäraselt turundada: „Plastitehnoloogia õppe- ja karjäärivõimalusi on vaja noortele järjepidevalt tutvustada, et kasvatada huvi eriala omandamise vastu.“
Lisaks on vaja pakkuda nii tasemeõppes kui ka täienduskoolituslahenduste ja mikrokvalifikatsioonide kaudu senisest enam võimalusi omandada teadmisi keemia-, materjali- ja rohetehnoloogiatest, ringmajanduse põhimõtetest ning kestliku ja ohutu disaini rakendamisest.
Tehniliste oskustega töötajaid napib
Plasti- ja kummitööstuse põhikutsealade töötajatest 80% (ligi 2700) on oskustöölised. Nii nagu teisteski tööstusvaldkondades kasvab ka plasti- ja kummitööstuses vajadus inimeste järele, kellel on laiapõhjalised tehnilised oskused, eelkõige mehhatroonika, automaatika ja elektroonika vallas. OSKA hinnangul tuleb vastuvõttu nendel erialadel kutseõppes suurendada. Tööjõuvajadust võimendab asjaolu, et ligi 30% valdkonna tootmisseadmete mehaanikutest on kas juba pensioniealised või jõuavad sellesse vanuserühma järgneva kümne aasta jooksul.
Lahendust vajab ka plastitöötluse seadistajate töökohapõhise õppe jätkamise küsimus Hiiumaa Ametikoolis. Kuigi käesoleval sügisel koostöös Tallinna Tehnikakõrgkooliga vastuvõtt üle mitme aasta taas avati, rahastatakse õpet välismeetmest ning varasemalt on plastitöötluse seadistajate õpe meetme rahastusperioodi lõppemise tõttu juba katkenud. Varasemate aastate lõpetanud on jäänud valitud töövaldkonnale väga kindlaks.
Tutvu uuringuga: „Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: plasti- ja kummitööstus“
Loe oskuste ja ametite kohta lähemalt Oskuste Kompassis.
Oskuste ning tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA uuringute koostamist korraldab SA Kutsekoda Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.
