• Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Digitaliseerimine
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Finants
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Kaitsetööstus
    • Kaugküte
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Thermory Loo tehase termohoone. Foto: Marko Kajandu

    Eesti puidueksport 2025: innovaatiline, uusi nišše loov, valmis eriprojektideks

    Kiibikeskuse asutanud konsortsiumi liikmed. Foto: EIS

    Kiibikeskuse käivitamine tähendab olulist sammu Eesti tehnoloogiafirmadele

    Jäätmematerjalide taaskasutusele on suunatud ka Kuusakoski algatatud noorte keskkonnaprogramm Rohejaht, milles tänavu osales üle Eesti enam kui 15 400 inimest. Foto: Vallo Kruuser

    Ringmajandusele üleminek vajab ühist visiooni ja terviklikku ökosüsteemi

    Raul Kirsimäe, Swedbank. Autor: Jake Farra

    Swedbanki tööstusuuring 2025: töötlev tööstus seab kursi kasvule

    Eelmine LIGNA mess toimus 2023. aastal . Foto: www.ligna.de

    LIGNA 2025 fookuses puidutööstus

    Kuni 24. maini saab Keskkonnainvesteeringute Keskusest küsida toetust liigiti kogutud tekstiili-, plasti-, bio- ja pakendijäätmete töötlemiseks. Foto: Pixabay

    Senisest rohkem ettevõtjaid saab toetust jäätmete ringlussevõtuks

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Bauroci blogi
  • Kolleegium
  • Toimetus
TööstusEST
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Digitaliseerimine
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Finants
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Kaitsetööstus
    • Kaugküte
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Thermory Loo tehase termohoone. Foto: Marko Kajandu

    Eesti puidueksport 2025: innovaatiline, uusi nišše loov, valmis eriprojektideks

    Kiibikeskuse asutanud konsortsiumi liikmed. Foto: EIS

    Kiibikeskuse käivitamine tähendab olulist sammu Eesti tehnoloogiafirmadele

    Jäätmematerjalide taaskasutusele on suunatud ka Kuusakoski algatatud noorte keskkonnaprogramm Rohejaht, milles tänavu osales üle Eesti enam kui 15 400 inimest. Foto: Vallo Kruuser

    Ringmajandusele üleminek vajab ühist visiooni ja terviklikku ökosüsteemi

    Raul Kirsimäe, Swedbank. Autor: Jake Farra

    Swedbanki tööstusuuring 2025: töötlev tööstus seab kursi kasvule

    Eelmine LIGNA mess toimus 2023. aastal . Foto: www.ligna.de

    LIGNA 2025 fookuses puidutööstus

    Kuni 24. maini saab Keskkonnainvesteeringute Keskusest küsida toetust liigiti kogutud tekstiili-, plasti-, bio- ja pakendijäätmete töötlemiseks. Foto: Pixabay

    Senisest rohkem ettevõtjaid saab toetust jäätmete ringlussevõtuks

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Bauroci blogi
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Industry50_2025

Digitaliseerida tasub suurelt

autor: ERIK ARU, ajakirja TööstusEST toimetaja
oktoober 2019
Kategooria: IT, TööstusEST oktoober 2019
Viru Keemia Grupp kavatseb digitaliseerimise abil oma tootmise efektiivsust kümne protsendi võrra kasvatada.

Digitaliseerimine muudab VKG töötajate ülesandeid, näiteks saavad nad seadmete järelevalve asemel rohkem hooldusega tegeleda. Foto: Pixabay

VKG kavatseb digitaliseerimise abil oma tootmise efektiivsust kümne protsendi võrra kasvatada. Esialgu.

Igas suuremas tootmisettevõttes on kasutusel suur hulk erinevat tarkvara. Näiteks kliendihaldus toimib ühel, tootmise juhtimine teisel ja raamatupidamine kolmandal platvormil ning kui on päris viltu vedanud, siis leidub veel eraldi tarkvara näiteks personali, laosüsteemi või veel mõne täiendava funktsiooni tarbeks.

Sellisel puhul on arvatagi oluline küsimus, kuidas need kõik üht keelt rääkima panna. Kui kogu tarkvara pärineb ühelt tarnijalt, siis tundub olukord veel suhteliselt lootusrikas. Kui aga mitte, nagu tavaliselt, siis on nii mõnigi ettevõte alla andnud ja tekitanud kõige selle kõrvale veel lisaks ühe hiiglasliku Exceli-faili, mis asjadega vähegi järge aitab hoida.

Keerulisem, aga mitte võimatu

Ent Viru Keemia Grupp on asja korralikumalt ette võtnud. Eri tarnijate lahenduste olemasolu muudab protsessi muidugi keerulisemaks, kuid sugugi mitte võimatuks. „Paned seda nagu Lego kokku,“ ütleb VKG tehnikadirektor Meelis Eldermann, kelle sõnul on põhiliseks küsimuseks see, kuidas IT ja automaatika kokku sobivad.

Nii korraldas ettevõte 2013. aastal on oma infotehnoloogia auditi, et saada ülevaade, mis tarkvara kontserni eri allüksustes kasutusel on ja mil määral see omavahel ühildub. Sellele järgnes arutelu, milline pilt tegelikult võiks olla, ja sai paika kava, kuidas sellele vähemalt läheneda. Kõige üldisemalt öeldes on eesmärgiks muuta finants- ja tootmisprogrammid ühtseks tervikuks. Viimase kuue aastaga on VKG sellele ka märksa lähemale jõudnud. Suuresti tänu sellele pälvis kontsern veebruaris ka suurettevõtete kategoorias Eesti Inseneride Liidu ja EAS-i poolt jagatava „Targa töösturi“ auhinna.

Tootmises leidub tuhandeid parameetreid, mida saab protsessi juhtimisel rakendada. Näiteks jooksevad protsessorisse hulgast anduritest kokku andmed, mis jälgivad mõne masina tööd ja mille põhjal saab otsustada, kas see leiab ikka piisavalt rakendust või on hoopis ülekoormatud, milline on selle hooldusvajadus ning palju muud. Sel moel eri allikatest saadud andmed peavad olema näitajateks, mida saab vajaduse korral rakendada nii, et kõik moodustaks ühe terviku. Selleks tekitab tarkvara erinevatest allikatest ühtse andmepilve, millest saab otsingu abil endale vajaliku välja tuua.

Eestis, muide, on EAS-i andmeil üldse vaid veerand tööstusettevõtteid jõudnud nii kaugele, et on vähemalt 40 protsendi ulatuses oma protsesse digitaliseerinud. Pahatihti lähtuvad ettevõtted digitaliseerimisel vaid hetkel aktuaalsest probleemist või mõnest leidlikust mõttevälgatusest, mitte ei vaata laiemat pilti. „Kõige põhilisem on see, et ei tasu teha väikeseid lahendusi, mis ei anna lisand-väärtust, vaid lihtsalt suurendavad mugavust,“ leiab Eldermann. VKG on eesmärgiks seadnud tootmise kümnendiku võrra efektiivsemaks muutmise.

Oskusteave jääb endale

Kogu VKG digitaliseerimisel kasutatav tarkvara sünnib ettevõtte sees, eesmärgiga hoida oma oskusteave võimalikult enda teada. Arendusega tegeleb VKG-s kaks üksust. Neist üks on 15 töötajaga IT-osakond. Teine aga eraldi ettevõte, Viru RMT, kus on palgal 60 inimest ja mis tegeleb muuhulgas ka tehnoloogiliste protsesside projekteerimise ning automatiseerimisega.

„Pikemas vaates on eesmärgiks iseõppivate algoritmide kaudu viia tootmise juhtimine uuele tasemele,“ räägib Eldermann. Kui praegu peab tõrke korral sekkuma töötaja, et see kõrvaldada, siis viie aasta pärast kavatseb VKG jõuda sinnamaale, kus vähemalt osa probleeme suudaks algoritmid ise lahendada.

Teine oluline tegevussuund on tootmise automatiseerimine. Algab see äriprotsesside auditiga, mis toob välja võimalused, mida saab automatiseerida. Automatiseerimine ei tähenda tingimata töötajate koondamist, nagu tavaliselt arvatakse, pigem lubab see neid paremini rakendada. Nii saab inimene, kes praegu kulutab oma aega järelevaatajana, kuidas masin töötab, tegeleda näiteks hoopis hooldustöödega.

Teenuste pakkumine

Vähemalt tootmise automatiseerimise koha pealt tegeleb VKG ka oma teenuste teistele ettevõtetele pakkumisega. „Meil on head programmeerijad, insenerid, kes oskavad projekte koostada, inimesed, kes oskavad ehitada ja hooldada,“ ütleb Eldermann. Nii on koostööd tehtud Eesti Energia põlevkiviõli tootmisega ja ka Kiviõli Keemiatööstusega.

VKG ise näeb arenguruumi veel küllaga. „Kümme protsenti on kõva eesmärk, tavaliselt aetakse taga protsendi murdosi, aga see pole kindlasti lagi,“ kinnitab Eldermann. Tema hinnangul teevad 20–30 aasta pärast kaevandustes tööd valdavalt robotid. „See kõik põhineb samal 1 ja 0 süsteemil,“ viitab ta. „Paratamatult tehnoloogia jõuab sinna.“

Sildid: digitaliseerimineedukas ettevõtekeemiatööstusVKG
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Kas Eesti tehastes tasub toota?

Järgmine artikkel

Eestis arendatakse ehituskeemia tooteid kogu maailmale

Seotud artiklid

Kiibikeskuse asutanud konsortsiumi liikmed. Foto: EIS
IT

Kiibikeskuse käivitamine tähendab olulist sammu Eesti tehnoloogiafirmadele

09/05/2025
Pildil tootmismasin nimega Battle Beaver. Foto: EIS
Ettevõte

Eestis toodetud masinatega tehakse vormelitele juppe ja revolutsiooni kaitsetööstuses

19/03/2025
Tehisaru võimaldab tööstusel liikuda uuele tasemele. Foto: Shutterstock
IT

Tehisaru võimaldab tööstusel liikuda uuele tasemele

12/03/2025
EL-i vastne määrus ennustab ühekordsetele kile- ja plastpakenditele peatset kadu. Foto: Ain Alvela
Plastitööstus

Euroopa Liit püüab uue määrusega plastpakendi kasutamist välja juurida

12/03/2025
Järgmine artikkel
Krimelte laborid asuvad Eestis, Hispaanias ja Venemaal. Foto: Krimelte

Eestis arendatakse ehituskeemia tooteid kogu maailmale

Värske ajakiri number

TööstusEST mai 2025
TööstusEST märts 2025

Sisuturundus

Tööriistad, mis teevad naabrimehe kadedaks

Tööriistad, mis teevad naabrimehe kadedaks

02/01/2025
Weiheng tööstusaku – lisatulu võimalus ja konkurentsieelis ettevõttele

Tööstusaku – lisatulu võimalus ja konkurentsieelis ettevõttele

16/12/2024
Bauroc RENOVE on mõeldud tellistest või looduskivist välisseinte soojustamiseks seestpoolt juhul, kui maja fassaad tuleb säilitada ja seinte väljastpoolt soojustamine ei ole lubatud. Foto: Bauroc

Ajaloolise maja seestpoolt soojustamiseks on lahendused olemas

27/11/2024
Sievi turvajalanõud Cobra GT Roller. Foto: Sievin Jalkine

Sievi: Eesti turul hinnatakse tööjalatsi kvaliteeti

12/11/2024
Teknos FR Facade'i tulekindel värvisüsteem võimaldab kasutada puitmaterjali ehitistel, kus see senini polnud tuleohutuse tõttu võimalik. Foto: Teknos

Uus tulekindel värvisüsteem lubab kasutada puitu ehitustel, kus see seni polnud võimalik

28/10/2024
urmet

Väljaandja

TööstusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed DIGINNO digitaliseerimine edukas ettevõte Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Energia Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Masinatööstuse Liit Eesti tööstus eksport elektroonika elektroonikatööstus energeetika energia energiakriis energiapoliitika eriolukord Euroopa Liit haridus Ida-Virumaa IT ITL it tööstuses keemiatööstus keskkond kolumn koostöö liitude uudised masinatööstus MKM puidutööstus põlevkivi ringmajandus rohepööre seadus sisuturundus sündmus taastuvenergia TalTech teadus toetus tööjõud tööstus tööstuspoliitika ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Blogid
      • Bauroci blogi
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis tööstuses toimuvaga!

      Küpsised

      TööstusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.