VKG kavatseb digitaliseerimise abil oma tootmise efektiivsust kümne protsendi võrra kasvatada. Esialgu.
Igas suuremas tootmisettevõttes on kasutusel suur hulk erinevat tarkvara. Näiteks kliendihaldus toimib ühel, tootmise juhtimine teisel ja raamatupidamine kolmandal platvormil ning kui on päris viltu vedanud, siis leidub veel eraldi tarkvara näiteks personali, laosüsteemi või veel mõne täiendava funktsiooni tarbeks.
Sellisel puhul on arvatagi oluline küsimus, kuidas need kõik üht keelt rääkima panna. Kui kogu tarkvara pärineb ühelt tarnijalt, siis tundub olukord veel suhteliselt lootusrikas. Kui aga mitte, nagu tavaliselt, siis on nii mõnigi ettevõte alla andnud ja tekitanud kõige selle kõrvale veel lisaks ühe hiiglasliku Exceli-faili, mis asjadega vähegi järge aitab hoida.
Keerulisem, aga mitte võimatu
Ent Viru Keemia Grupp on asja korralikumalt ette võtnud. Eri tarnijate lahenduste olemasolu muudab protsessi muidugi keerulisemaks, kuid sugugi mitte võimatuks. „Paned seda nagu Lego kokku,“ ütleb VKG tehnikadirektor Meelis Eldermann, kelle sõnul on põhiliseks küsimuseks see, kuidas IT ja automaatika kokku sobivad.
Nii korraldas ettevõte 2013. aastal on oma infotehnoloogia auditi, et saada ülevaade, mis tarkvara kontserni eri allüksustes kasutusel on ja mil määral see omavahel ühildub. Sellele järgnes arutelu, milline pilt tegelikult võiks olla, ja sai paika kava, kuidas sellele vähemalt läheneda. Kõige üldisemalt öeldes on eesmärgiks muuta finants- ja tootmisprogrammid ühtseks tervikuks. Viimase kuue aastaga on VKG sellele ka märksa lähemale jõudnud. Suuresti tänu sellele pälvis kontsern veebruaris ka suurettevõtete kategoorias Eesti Inseneride Liidu ja EAS-i poolt jagatava „Targa töösturi“ auhinna.
Tootmises leidub tuhandeid parameetreid, mida saab protsessi juhtimisel rakendada. Näiteks jooksevad protsessorisse hulgast anduritest kokku andmed, mis jälgivad mõne masina tööd ja mille põhjal saab otsustada, kas see leiab ikka piisavalt rakendust või on hoopis ülekoormatud, milline on selle hooldusvajadus ning palju muud. Sel moel eri allikatest saadud andmed peavad olema näitajateks, mida saab vajaduse korral rakendada nii, et kõik moodustaks ühe terviku. Selleks tekitab tarkvara erinevatest allikatest ühtse andmepilve, millest saab otsingu abil endale vajaliku välja tuua.
Eestis, muide, on EAS-i andmeil üldse vaid veerand tööstusettevõtteid jõudnud nii kaugele, et on vähemalt 40 protsendi ulatuses oma protsesse digitaliseerinud. Pahatihti lähtuvad ettevõtted digitaliseerimisel vaid hetkel aktuaalsest probleemist või mõnest leidlikust mõttevälgatusest, mitte ei vaata laiemat pilti. „Kõige põhilisem on see, et ei tasu teha väikeseid lahendusi, mis ei anna lisand-väärtust, vaid lihtsalt suurendavad mugavust,“ leiab Eldermann. VKG on eesmärgiks seadnud tootmise kümnendiku võrra efektiivsemaks muutmise.
Oskusteave jääb endale
Kogu VKG digitaliseerimisel kasutatav tarkvara sünnib ettevõtte sees, eesmärgiga hoida oma oskusteave võimalikult enda teada. Arendusega tegeleb VKG-s kaks üksust. Neist üks on 15 töötajaga IT-osakond. Teine aga eraldi ettevõte, Viru RMT, kus on palgal 60 inimest ja mis tegeleb muuhulgas ka tehnoloogiliste protsesside projekteerimise ning automatiseerimisega.
„Pikemas vaates on eesmärgiks iseõppivate algoritmide kaudu viia tootmise juhtimine uuele tasemele,“ räägib Eldermann. Kui praegu peab tõrke korral sekkuma töötaja, et see kõrvaldada, siis viie aasta pärast kavatseb VKG jõuda sinnamaale, kus vähemalt osa probleeme suudaks algoritmid ise lahendada.
Teine oluline tegevussuund on tootmise automatiseerimine. Algab see äriprotsesside auditiga, mis toob välja võimalused, mida saab automatiseerida. Automatiseerimine ei tähenda tingimata töötajate koondamist, nagu tavaliselt arvatakse, pigem lubab see neid paremini rakendada. Nii saab inimene, kes praegu kulutab oma aega järelevaatajana, kuidas masin töötab, tegeleda näiteks hoopis hooldustöödega.
Teenuste pakkumine
Vähemalt tootmise automatiseerimise koha pealt tegeleb VKG ka oma teenuste teistele ettevõtetele pakkumisega. „Meil on head programmeerijad, insenerid, kes oskavad projekte koostada, inimesed, kes oskavad ehitada ja hooldada,“ ütleb Eldermann. Nii on koostööd tehtud Eesti Energia põlevkiviõli tootmisega ja ka Kiviõli Keemiatööstusega.
VKG ise näeb arenguruumi veel küllaga. „Kümme protsenti on kõva eesmärk, tavaliselt aetakse taga protsendi murdosi, aga see pole kindlasti lagi,“ kinnitab Eldermann. Tema hinnangul teevad 20–30 aasta pärast kaevandustes tööd valdavalt robotid. „See kõik põhineb samal 1 ja 0 süsteemil,“ viitab ta. „Paratamatult tehnoloogia jõuab sinna.“
