UURING: Kuidas naisi ja tüdrukuid IKT valdkonda tuua

Sotsiaalministeeriumis on valminud uuring, millega piloteeriti nn mükse ehk sekkumisi, mis suunaksid tüdrukuid valima õppimiseks ja töötamiseks IKT valdkonda.

Uuring näitas, et tüdrukute huvi IT valdkonna vastu ning võimet ennast seal tegutsemas ette kujutada toetavad valdkonnas tegutsevate naiste lood. „Oluline on edukaid IT valdkonnas tegutsevaid naisi senisest enam esile tõsta. Samuti aitab paljude jaoks avada uusi väljavaateid see, kui seome IT lahti matemaatikast ja loome uue seose IT-st kui keelest,“ ütles sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonna nõunik Helen Biin. Biini sõnul on oluline lisaks tüdrukute ja naiste ees seisvate tõkete väljaselgitamisele loodud sekkumisi ka testida. „Vaid nii saame teada, mil moel saaksime julgustada tüdrukuid ja naisi end IKT valdkonnas proovile panema.“

„Töötasime välja rea sekkumisi. Nendest nelja testisime loomulikus keskkonnas: kaht erialavaliku eelsel perioodil üldhariduskool gümnaasiumiastmes ja kaht hilisemas, tööle värbamise ja edutamise etapis. Lisaks katsetasime online-keskkonnas veel kahte müksu. Üks keskendus mänguasja soetamisel valiku tegemisele, teine puudutas kõrg- või kutsekoolis õppivatele noortele suunatud praktikakuulutust. Seega püüdsime uuringuga katta inimese elukaare erinevaid etappe: (väike)lapseiga, üldhariduskool, kõrg- või kutsehariduse omandamine ning tööturg,“ sõnas Kantar EMORi juhtekspert Heidi Reinson.

Tüdrukute IT huvi toetamisel on üheks võimaluseks lõimida IKT-ga seotud teemasid teiste ainetundidega, mis võimaldab õpilastele tutvustada inspireerivaid naissoost IT valdkonna tegijaid ning kummutada hoiakut, mis seob IKT väga tugevalt matemaatikaga. Uuringu käigus koostati õppematerjalid, mida kasutati gümnaasiumi inglise keele tundides, kuid IKT lõimimist erinevate ainetundidega peaks senisest enam tegema ning alustama sellega juba põhikoolis.

Vaja murda stereotüüpe

Testlio asutaja Kristel Kruustük, keda uuringus osalenud gümnaasiumiõpilased eeskujuna välja tõid, näeb olulise takistusena stereotüüpe. „Käin väga palju koolides rääkimas ja näen, et see on ikkagi vajalik, et neid stereotüüpe murda ja näidata tüdrukutele, et tehnoloogiamaailm on äge ja siin saab väga palju ära teha,“ ütleb Kruustük.

Samuti näitas uuring, et töökuulutuse sõnastuse ja formaadiga katsetamine võib muuta kandideerijate profiili, mõjub naissoost kandidaatidele kutsuvamalt ning aitab tõsta personalijuhtide teadlikkust ja huvi soolise võrdsuse küsimuste vastu. Töökuulutustes tasub katsetada eri lähenemistega töö tähendusrikkuse väljatoomisel, vähendada nõudmiste nimekirja, kirjeldades pigem tööülesandeid ning mängida visuaalse poolega.

Ka juhiks soovitamine toob uuringu järgi naised rohkem pildile, kõnetab naiste suuremat enesekriitilisust ning julgustab naisi juhirolli (kiiremini) vastu võtma. Soovitajaks või julgustajaks võib olla kas otsene ülemus, mentor või mõni muu kolleeg. Oluline on selles protsessis silmas pidada, et ei piirataks teiste kolleegide arenguvõimalusi ning paigas oleksid läbipaistvad edutamisprotsessid.

Mänguasjade ostuotsust on lihtsalt ja tulemuslikult võimalik mõjutada sotsiaalse normiga. Nii suurendas online-katses sildi „Tüdrukute ja poiste lemmik“ lisamine mänguroboti juurde selle ostmise tõenäosust tüdrukule kingituseks, seejuures julgustas sildi lisamine roboti kasuks otsustama eelkõige mehi. „Mänguasjapoes, kus sageli on poistele ja tüdrukutele erinevad sektsioonid, võiksid robotid olla müügil ka nn tüdrukute poolel ning seda võiks esitleda kui kaasaegset nukku. See aitaks väljakujunenud eelistusi muuta,“ ütles Kantar EMORi juhtekspert Heidi Reinson.

Töötati välja müksamised

Tüdrukute ja naiste IT-huvi äratamiseks kasutati käitumisteadustest välja kasvanud müksamist. Müks on tagasihoidlik sekkumine, mis suunab inimeste käitumist ennustatavas suunas, kuid ei piira tema valikuvabadust. St ei keela teatud valikuvariante, ega muuda oluliselt inimese majanduslikku olukorda, mistõttu näiteks rahaline trahv ei ole müks.

Müksude väljatöötamisel lähtuti uuringutes esile kerkinud kitsaskohtadest. Nendeks on tüdrukute madalam enesetõhusus reaalainetes ja sellega seonduv huvipuudus IT vastu, vajadus esile tõsta IKT valdkonna naissoost eeskujusid, sektori töökuulutuste vähene atraktiivsus naistele, naiste liigne enesekriitilisus juhi kohale kandideerimisel ning õpetajate, lapsevanemate, õppejõudude ja tööandjate stereotüüpsed hoiakud IKT valdkonna suhtes.

Nii Eestis kui Euroopas iseloomustab IKT sektorit töökohtade arvu kasv ja sellega kaasnev üha hoogustuv tööjõupuudus. Üheks võimaluseks tööjõupuuduse leevendamiseks on naiste innustamine IT sektoris töötama. Praegu on Eestis IKT-spetsialistide seas naisi vaid 22% ja Euroopa Liidus keskmiselt 19%, seejuures on naiste osakaal viimasel kümnendil kasvanud marginaalselt.