-2.jpg?_t=1789109404 "Tostukikeskus")
Käesolev TööstusESTi number jõuab lugejateni Industry 5.0 konverentsi ajal, mis tänavu toimub üheteistkümnendat korda. Just nii kaua oleme Eestis rääkinud vajadusest digitaliseerida majandusharude üleselt, et püsida konkurentsis ning rühkida aina kõrgema lisandväärtuse poole.
Ehk oleks paslik korra vaadata, mis seis siis meil digitaliseerimisega on ja kas teema on ikka veel aktuaalne.
Infotehnoloogia on kõigis eluvaldkondades ja areneb kõikjal
Faktipõhine kiire hinnang näitab, et võrreldes teiste Euroopa riikidega on meie erasektori digitaliseerituse tase ikka alla EL-i keskmise, DESI-indeksis oleme jätkuvalt kohal nr 15. Näiteks kui Euroopas keskmiselt 33,2% ettevõtetest väärindavad enda andmeid, siis Eestis on sama näitaja 25,6%, samuti jääme maha palju räägitud tehisaru rakendamises erasektoris, kus EL-i keskmine 8% pole ka üldse kiita, kuid Eesti ettevõtete keskmine on veelgi madalam, olles 5,2%.
Seega meie väljakutse Eestis on jätkuvalt see, kuidas üha keerukamas majanduskeskkonnas olla konkurentsivõimeline, mis on meie eelis eristumiseks teistest riikidest.
Koostöö ja järjepidevus on eduka majandamise alused
Viimastel aastatel on tehnoloogia areng olnud tohutu, järjest rohkem räägitakse sellest, et juba on keeruline eristada, mis valdkonna ettevõttega on tegu, kuna tehnoloogia kaudu lahendatakse teise valdkonna keerulisi probleeme. Nii et polegi enam kaugel see tulevik, mida ITL on tunnuslausena kandnud aastaid – „Kõik on IT!“.
Miks siis ikkagi on nii, et ühed ettevõtted on edukamad kui teised? Ma ütleks, et peamine erisus seisneb esmajoones koostöös – konkurentsivõimelisemad on ettevõtted, kes keskenduvad enda põhiärile ja kaasavad vajalikke partnereid, kes oskavad neid toetada efektiivsuse tõstmisel ning paremate äriotsuste tegemisel. Teiseks edu aluseks saab nimetada järjepidevust – olen varemgi siinkirjutajana öelnud, et digitaliseerimine on maraton, mitte sprint. Esimese katsetuse peale ei tohi kohe „jooksutosse põõsasse visata”, vaid tuleb leida endale sobivaim partner, kes aitaks teha tehnoloogilisi valikuid, tagada turvalisust küberruumis, väärindada andmeid või rakendada tehisaru uusimaid saavutusi.
Kolmandaks oluliseks erisuseks konkurentsivõimelistes ettevõtetes on nende inimesed. Tehnoloogiad arenevad metsiku kiirusega, selle kõigega kursis püsimiseks on järjest tähtsamad inimeste teadmised ja oskused. Odav tööjõud ei ole Eesti ettevõtete konkurentsieelis, küll võib selleks olla nutikas töötaja.
Kui lähtume sellest, et tulevikus on kõik ettevõtted sisuliselt tehnoloogiaettevõtted, siis vajame sellega toimetulekuks uutmoodi lähenemist ka väljaõppele. Tööstusettevõtted ei vaja tulevikus ainult metalli- või ehitusinsenere, nad vajavad ka tarkvarainsenere või siis töötajaid, kelles kombineeruvad oskused.
IT-d ja AI-d tasub õppida, sest need on suure tulevikuga alad
Interdistsiplinaarsus ja valdkondade ülene lähenemine õppele muutub järjest olulisemaks. Meie võimekus innovatsiooni luua ja lisandväärtuses tõusta sõltub suurel määral tehnoloogia rakendamise oskustest.
President Alar Karise algatatud TI-hüpe on kindlasti samm selles suunas, kuhu Eestis liikuda tuleb – tulevikus kasvab vajadus tehisaru oskustega tarkvarainseneride järele kindlasti ja IT-d tasub endiselt hoolega õppida.
Üleskutse on tegelikult lihtne – teeme valdkondade vahel koostööd, otsime koos uusi tegutsemisviise, innovatsiooni ja lahendusi. Oluline on siinjuures meeles pidada, et me lihtsalt ei digitaliseeriks seda, kuidas asju täna tehakse, vaid mõtestame ümber kogu protsessi. Tõeline väärtus tekib just seal.
