Kui nelja aasta eest nentis üle 40% ettevõtetest, et neil pole aega, raha ega teadmisi, kuidas tööd digitaliseerida või automatiseerida, siis tänavusest Swedbanki tööstusuuringust selgus, et nüüdseks on kahtlejaid poole vähem.
Swedbanki värske tööstusuuringu andmed näitavad, et tööstusettevõtted on üha julgemad investeerima tehisintellekti (AI) ja robootika lahendustesse. Uuringus osalenud 212 Eesti tööstusettevõttest üle poole kavatseb tänavu investeeringuid suurendada, mullusega võrreldes keskmiselt 10%. Seejuures plaanitakse kogu tööstuse peale keskmiselt 28% investeeringuid suunata automatiseerimisse ja digitaliseerimisse. Keskmise suurusega ettevõtted (käive 10–20 miljonit eurot) ja suured ettevõtted (käive üle 20 miljoni euro) suunavad iga kolmanda investeeritava euro tööprotsesside automaatseks või digitaalseks arendamisse.
„Järgmise kahe aasta jooksul plaanib tehisintellekti rakendamisse investeerida 46% ja tööstusrobotitesse 35% tööstusettevõtteid,“ märkis Swedbanki tööstusosakonna juht Raul Kirsimäe. „Ettevõtted otsivad võimalusi tehnoloogiat ja andmeid targemalt kasutada ning õnneks on selleks üha vähem takistusi. 29% ettevõtteid tunnistas uuringus, et automatiseerimist ja digitaliseerimist ei takista enam miski.“
Vaid mõne aastaga on oluliselt vähenenud mured tasuvusaja, valmisoleku ja kompetentsi pärast. Kui näiteks 2021. aastal pidas investeeringu tasuvusaega takistuseks 42%, siis nüüd vaid 25% ettevõtteid. Kompetentsipuudust tunnetab 38% asemel 24% ettevõtteid. Ajapuudust automatiseerimise ja digitaliseerimisega tegelemiseks kurdab vaid 17% varasema 35% asemel. Rahapuudust tunneb kõigest 16% varasema 30% asemel. Töötajate valmisolekut näeb takistusena ainult 10%, varem aga koguni 22% vastanuid.
„See näitab, et ettevõtted on automatiseerimise ja digitaliseerimise tõsiselt käsile võtnud ning näevad seda konkurentsivõime suurendamise juures praegu kõige olulisema vahendina. Investeeringute elluviimist toetavad paranenud finantseerimistingimused, kuna intressimäärad on märgatavalt langenud,“ lisas Kirsimäe.
Enne investeerimist katseta
Kui 2021. aastal tunnistas pea iga teine ettevõte, et ei teagi, mida üldse saab oma töös digitaliseerida ja automatiseerida, siis praeguseks on ettevõtetel pilt selgem ning kahtlejaid on neljandik. Selleks, et ettevõtjaid tehisintellekti ja robootika kasutusele võtmise juures nõustada ning uute tehnoloogiate rakendamise võimalused praktiliselt läbi mängida, kutsuti 2021. aastal ellu tehisintellekti- ja robootikakeskus AIRE. „Sõlmisime hiljuti AIREga koostööleppe, mille eesmärk on aidata kaasa sellele, et nõustamine ning vajalikud digitaliseerimise ja robotiseerimise investeeringud jõuaksid võimalikult paljude ettevõteteni,“ rääkis Kirsimäe.
„Tehisintellekt ja robootika pole kunagi eesmärk iseeneses,“ tõdes hiljuti „Tööstuse kiirendi“ auhinna võitnud AIRE juht Kirke Maar. „Nende rakendamise mõju ettevõttele võib olla täiendav müügikäive või kulude kokkuhoid. Tehisintellekti ja robotiseerimise otstarbekuse hindamine võimaldab vaadata ettevõtte äriprotsessi lähemalt ning saada teada, kus need aitavad kulusid kokku hoida või võimaldavad tootmismahte suurendada,“ rääkis Maar. Ta lisas, et keskus lähtub oma töös põhimõttest, et enne investeeringu tegemist tuleb lahendust ettevõtte tööprotsessi tingimustes testida – lühidalt test-before-invest.
Vaja on robotiseerimise programmi
Arvestades, et rahvusvaheline konkurents on tihe, tuleb ettevõtetel jälgida plaanitavate investeeringute tasuvust ja arvutada läbi eri stsenaariumid. „Innovatsioon ROI-ta on eksperiment, innovatsioon ROI-ga aga äriotsus, mis muudab ettevõtet,“ sõnas Maar. „Robootika juures on ROI-d lihtsam arvestada, sest ka seadmeid on lihtsam bilansis kajastada. Mis aga puudutab tehisintellekti, siis seal ei ole lihtsaid lahendusi, kuid saame meie ettevõtetele kogemusi jagada ja toeks olla.“
Swedbanki tööstusuuringu andmetel on tööstusettevõtetes praegu automatiseeritud keskmiselt 38% ja digitaliseeritud 48% protsessidest, seejuures paistab puidutööstus silma keskmisest paremate näitajatega, vastavalt 53% ja 59%. 65% ettevõtteid rakendab automaatseid tehnoloogiaid, 58% ettevõtte ressursside planeerimise tarkvara, 56% andureid ja sensoreid, 39% andmeanalüüsi platvorme, 32% tööstusroboteid ning 15% masinõpet ja tehisaru.
Iga teine uuringus osalenud ettevõte hindas, et peamine valdkond, kus riik peaks ettevõtetele toetust pakkuma, on automatiseerimine ja digitaliseerimine. „Eestil on vaja robotiseerimise programmi,“ rääkis Maar. „AIRE tugi on umbes 2 miljonit eurot aastas, aga näeme, et meil on ukse taga veel umbes 50 ettevõtet, kes vajavad uute tehnoloogiate testimiseks abi. Need ei pea olema pilootprojektid, kus tehisintellekt oleks kasutusel kõige kõrgemas mõttes, vaid ettevõtetel oleks näiteks vaja tuge sellega, kuidas valida sobivat robotit ja kuidas robot integreerida tööprotsessi.“
14. korda läbi viidud Swedbanki tööstusuuring on kõige terviklikum valdkonna uuring Eestis. Uuringus osales tänavu 212 Eesti tööstusettevõtet.
