Eesti toidutööstus: kasv tuleb, aga kasum kipub sulama

Eesti toidutööstus kogub uuesti hoogu, selgus Swedbanki iga-aastasest tööstusuuringust. Ettevõtted valmistuvad müügi elavnemiseks, kuigi pinged tootmiskulude ja kasumimarginaalide ümber ei kipu kaduma.

Pärast viimaste aastate langustrendi ootab Eesti toidutööstus sel aastal keskmiselt 4% müügitulu kasvu. „Väga positiivne, et sektor näeb selle trendi muutumist. Müügitulu kasvu prognoosivad suuremal määral väikese ja keskmise suurusega ehk kuni 20 miljoni eurose käibega ettevõtted,“ kommenteeris Swedbanki toidutööstuse sektori juht Oliver Olt.

Käibe kasvu toetab sektori keskmine 2,6% müügimahtude kasvu ootus. „Kasvu oodatakse seejuures nii siseturult kui ka välisturgudelt. Kuigi sektor ekspordib ligikaudu kolmandiku toodangust, siis efektiivsuse ja mahtude kasvuks on vaja kindlasti kasvatada ekspordimahte. Üle poole eksportivatest ettevõtetest otsib uusi turge ning peamiselt vaadatakse Saksamaa, Soome ja Rootsi poole,“ ütles Olt ja lisas, et ekspordis oodatakse ka suuremat riigi tuge.

Hinnasurve sööb kasumit

Nii nagu kogu tööstussektoris laiemalt on ka toidutootjate hinnangul suurim riskitegur endiselt konkurentsivõimelise hinna tagamine. „Kasumimarginaalid sektoris sel aastal oodatavalt vähenevad, kuna kulud kasvavad tuludest kiiremini. Olulise aspektina tuuakse välja, et konkurentsivõimelise omahinna tagamiseks oleks Eestis vaja elektrihinda, mis on võrreldav teiste Euroopa riikide omaga,“ selgitas Olt.

Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhi Sirje Potisepa sõnul ootab sektor pärast kriisiaastaid kasvu pikisilmi, kuid kinnitab Olti sõnu ja uuringust selgunut, et aina kasvavate sisendhindade taustal on endiselt keeruline konkurentsivõimelist omahinda säilitada. „Eesti toidutootjate tulevik ja püsimajäämine peitub tarbijate valikutes, mis aga on poliitiliste valikute küsimus. Selleks et investeerida ja säilida konkurentsivõimelist omahinda, on vaja kasvatada käivet ja kasumit, mis on aga sisendhindade tõttu raske. Aga vaid nii suudame püsida konkurentsis suurte maailma toidutööstusettevõtetega,“ lisas Potisepp.

Investeeringud keskenduvad efektiivsusele ja digitaliseerimisele

Uuringu andmetel plaanib ligi pool toidutööstuse ettevõtetest investeeringuid suurendada. „Keskmiselt kasvavad investeeringud toidutööstuses 1% ja peamiselt tehakse investeeringuid efektiivsuse kasvatamiseks. Ligi pool investeeringuid tegevatest ettevõtetest plaanib järgmise kahe aasta jooksul panustada andmeanalüüsi ja tehisintellekti arendusse, mis aitab nii eksportturgudele laieneda kui ka kasumlikkust parandada,“ selgitas Olt.

Sirje Potisepa sõnul on investeeringute kasv positiivne, kuid murelikuks teeb selle tagasihoidlikkus. „Toidutööstuse sektor vajaks nüüd hädasti seda, et Eesti toodete tarbimine hakkaks kasvama, kuid see ei ole lihtne ülesanne, arvestades, et kui hinnad tõusevad tootjatele, kergitab see ka jaehindu ja sunnib tarbijaid tegema valikuid hinna alusel,“ selgitas Potisepp.

Swedbanki läbi viidud tööstusuuringus osales 212 Eesti tööstusettevõtet, kelle seas oli toiduainetööstuse sektori esindajaid 32. Nende ettevõtete müügitulu on kokku veidi üle miljardi euro ning neis töötab pea 4700 inimest.