• Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Digitaliseerimine
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Finants
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Kaitsetööstus
    • Kaugküte
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Keskkonnatasu kasutatakse keskkonna hoidmiseks, loodusvarade taastamiseks ja kaevandamisega tekitatud kahjude hüvitamiseks. Foto: Shutterstock

    2025. aastal arvestati enim keskkonnatasu taas Ida-Virumaa omavalitsustele

    Harju KEKi tegevjuht Janek Lehtmets seismas Eesti vanima ja kaasaegseima tööstuslinnaku Keila Tööstuspargi väravas.

    Harju KEK 70: Eesti üks suurimaid tööstuskinnisvara arendajaid sai alguse kolhoosi ehituskontorist

    Cronimet Nordic juhatuse esimees Eva Pedjak.

    Eestis arendatav tehnoloogia aitab tuvastada ohtlikku radioaktiivsust vanametallis

    Raul Kirsimäe: kaitsekulutused ja investeeringud kiiresti arenevatesse valdkondlikesse tehnoloogiatesse ei ole enam valiku, vaid vastutuse küsimus. Foto: Jake Ferra

    Kaitsetööstuse investeeringud kujundavad tuleviku julgeolekut

    Tulevikulahendusena on nüüd välja pakutud vesiniku ülekandetoru rajamine Põhjamaadest Kesk-Euroopasse. Trassi paigaldamine toimub sarnaselt pildil nähtava Baltic Connectori ehitustöödega, mis toimusid aastatel 2018–2019 Harjumaal.

    Käes on aeg vesiniku elujõulisus energiakandjana proovile panna

    Meil on käimas mastaapsed teede ja trasside ehitused, kusjuures kui tee või elektriliin on tarvis üle loodusliku maastiku vedada, siis justkui enam looduskaitselised põhimõtted ei kehti.

    Fosforiidisõda on püha mälestus, aga mille poole kummardame tänapäeval?

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Bauroci blogi
  • Kolleegium
  • Toimetus
TööstusEST
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Digitaliseerimine
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Finants
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Kaitsetööstus
    • Kaugküte
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Keskkonnatasu kasutatakse keskkonna hoidmiseks, loodusvarade taastamiseks ja kaevandamisega tekitatud kahjude hüvitamiseks. Foto: Shutterstock

    2025. aastal arvestati enim keskkonnatasu taas Ida-Virumaa omavalitsustele

    Harju KEKi tegevjuht Janek Lehtmets seismas Eesti vanima ja kaasaegseima tööstuslinnaku Keila Tööstuspargi väravas.

    Harju KEK 70: Eesti üks suurimaid tööstuskinnisvara arendajaid sai alguse kolhoosi ehituskontorist

    Cronimet Nordic juhatuse esimees Eva Pedjak.

    Eestis arendatav tehnoloogia aitab tuvastada ohtlikku radioaktiivsust vanametallis

    Raul Kirsimäe: kaitsekulutused ja investeeringud kiiresti arenevatesse valdkondlikesse tehnoloogiatesse ei ole enam valiku, vaid vastutuse küsimus. Foto: Jake Ferra

    Kaitsetööstuse investeeringud kujundavad tuleviku julgeolekut

    Tulevikulahendusena on nüüd välja pakutud vesiniku ülekandetoru rajamine Põhjamaadest Kesk-Euroopasse. Trassi paigaldamine toimub sarnaselt pildil nähtava Baltic Connectori ehitustöödega, mis toimusid aastatel 2018–2019 Harjumaal.

    Käes on aeg vesiniku elujõulisus energiakandjana proovile panna

    Meil on käimas mastaapsed teede ja trasside ehitused, kusjuures kui tee või elektriliin on tarvis üle loodusliku maastiku vedada, siis justkui enam looduskaitselised põhimõtted ei kehti.

    Fosforiidisõda on püha mälestus, aga mille poole kummardame tänapäeval?

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Bauroci blogi
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Industry50

Eesti toidutööstus: kasv tuleb, aga kasum kipub sulama

autor: Swedbank AS
juuni 2025
Kategooria: Toiduainetööstus
Oliver Olt, Swedbank. Foto: Swedbank

Oliver Olt, Swedbank. Foto: Swedbank

Eesti toidutööstus kogub uuesti hoogu, selgus Swedbanki iga-aastasest tööstusuuringust. Ettevõtted valmistuvad müügi elavnemiseks, kuigi pinged tootmiskulude ja kasumimarginaalide ümber ei kipu kaduma.

Pärast viimaste aastate langustrendi ootab Eesti toidutööstus sel aastal keskmiselt 4% müügitulu kasvu. „Väga positiivne, et sektor näeb selle trendi muutumist. Müügitulu kasvu prognoosivad suuremal määral väikese ja keskmise suurusega ehk kuni 20 miljoni eurose käibega ettevõtted,“ kommenteeris Swedbanki toidutööstuse sektori juht Oliver Olt.

Käibe kasvu toetab sektori keskmine 2,6% müügimahtude kasvu ootus. „Kasvu oodatakse seejuures nii siseturult kui ka välisturgudelt. Kuigi sektor ekspordib ligikaudu kolmandiku toodangust, siis efektiivsuse ja mahtude kasvuks on vaja kindlasti kasvatada ekspordimahte. Üle poole eksportivatest ettevõtetest otsib uusi turge ning peamiselt vaadatakse Saksamaa, Soome ja Rootsi poole,“ ütles Olt ja lisas, et ekspordis oodatakse ka suuremat riigi tuge.

Sebacom

Hinnasurve sööb kasumit

Nii nagu kogu tööstussektoris laiemalt on ka toidutootjate hinnangul suurim riskitegur endiselt konkurentsivõimelise hinna tagamine. „Kasumimarginaalid sektoris sel aastal oodatavalt vähenevad, kuna kulud kasvavad tuludest kiiremini. Olulise aspektina tuuakse välja, et konkurentsivõimelise omahinna tagamiseks oleks Eestis vaja elektrihinda, mis on võrreldav teiste Euroopa riikide omaga,“ selgitas Olt.

Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhi Sirje Potisepa sõnul ootab sektor pärast kriisiaastaid kasvu pikisilmi, kuid kinnitab Olti sõnu ja uuringust selgunut, et aina kasvavate sisendhindade taustal on endiselt keeruline konkurentsivõimelist omahinda säilitada. „Eesti toidutootjate tulevik ja püsimajäämine peitub tarbijate valikutes, mis aga on poliitiliste valikute küsimus. Selleks et investeerida ja säilida konkurentsivõimelist omahinda, on vaja kasvatada käivet ja kasumit, mis on aga sisendhindade tõttu raske. Aga vaid nii suudame püsida konkurentsis suurte maailma toidutööstusettevõtetega,“ lisas Potisepp.

Investeeringud keskenduvad efektiivsusele ja digitaliseerimisele

Uuringu andmetel plaanib ligi pool toidutööstuse ettevõtetest investeeringuid suurendada. „Keskmiselt kasvavad investeeringud toidutööstuses 1% ja peamiselt tehakse investeeringuid efektiivsuse kasvatamiseks. Ligi pool investeeringuid tegevatest ettevõtetest plaanib järgmise kahe aasta jooksul panustada andmeanalüüsi ja tehisintellekti arendusse, mis aitab nii eksportturgudele laieneda kui ka kasumlikkust parandada,“ selgitas Olt.

Investeeringud keskenduvad efektiivsusele ja digitaliseerimisele.

Sirje Potisepa sõnul on investeeringute kasv positiivne, kuid murelikuks teeb selle tagasihoidlikkus. „Toidutööstuse sektor vajaks nüüd hädasti seda, et Eesti toodete tarbimine hakkaks kasvama, kuid see ei ole lihtne ülesanne, arvestades, et kui hinnad tõusevad tootjatele, kergitab see ka jaehindu ja sunnib tarbijaid tegema valikuid hinna alusel,“ selgitas Potisepp.

Swedbanki läbi viidud tööstusuuringus osales 212 Eesti tööstusettevõtet, kelle seas oli toiduainetööstuse sektori esindajaid 32. Nende ettevõtete müügitulu on kokku veidi üle miljardi euro ning neis töötab pea 4700 inimest.

Sildid: Eesti tööstusswedbanktoiduainetööstusuuring
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Stargate Hydrogen avas tehase vesiniku tootmistehnoloogia masstootmiseks

Järgmine artikkel

Aegunud otsused pidurdavad jätkusuutlikku loodusvarade haldamist

Seotud artiklid

Keskkonnatasu kasutatakse keskkonna hoidmiseks, loodusvarade taastamiseks ja kaevandamisega tekitatud kahjude hüvitamiseks. Foto: Shutterstock
Keskkond

2025. aastal arvestati enim keskkonnatasu taas Ida-Virumaa omavalitsustele

02/04/2026
Harju KEKi tegevjuht Janek Lehtmets seismas Eesti vanima ja kaasaegseima tööstuslinnaku Keila Tööstuspargi väravas.
Sündmus

Harju KEK 70: Eesti üks suurimaid tööstuskinnisvara arendajaid sai alguse kolhoosi ehituskontorist

02/04/2026
Cronimet Nordic juhatuse esimees Eva Pedjak.
Haridus

Eestis arendatav tehnoloogia aitab tuvastada ohtlikku radioaktiivsust vanametallis

20/03/2026
Jaanuaris jätkus töötleva tööstuse tootmismahu mõõdukas kasv, ütleb Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina. Foto: Scanpix/Mihkel Maripuu
Ülevaade

Töötleva tööstuse kasvu väljavaatele jagub nii võimalusi kui ka riske

10/03/2026
Järgmine artikkel
Birgit Panksepp. Foto: erakogu

Aegunud otsused pidurdavad jätkusuutlikku loodusvarade haldamist

Värske ajakirja diginumber

TööstusEST märts 2026

Viimane ajakirja trükinumber

TööstusEST veebruar 2026
AgesPartner

Sisuturundus

Innovaatiline lahendus, mis tagab sadama jätkusuutliku ja paindliku toimimise: igus sai oma mobiilse kaldaelektri süsteemi eest aasta merendusinnovaatori auhinna. Allikas: igus SE & Co. KG

Tunnustus jätkusuutliku sadamalahenduse eest: igus võitis aasta merendusinnovaatori auhinna Maritime Innovator of the Year

03/02/2026
Midea MBT uute toodete avaüritus. Foto: Rene Riisalu

Airwave ja Midea MBT tutvustasid Tallinnas uusi suurprojektide lahendusi

09/12/2025
EasyTREK ultrahelianduriga vooluhulga mõõtmine Parshalli rennis.

Miks kaugusandur ei ole nivooandur – ja millal valida radar või ultraheli?

09/09/2025
Tänu Kristofer Ott Suti juhtimisele sai Metaprint iguselt just nende vajadustele vastava roboti, mis tõstab tootmise efektiivsust ja töökindlust. Lineaarrobot. Foto: igus

Eesti suurim iguse robot leidis kodu Metaprindis

21/05/2025
Inseneriteaduskond võimestab koostööd ettevõtetega. Tallinna Tehnikaülikool. Foto: TalTech

Inseneriteaduskond võimestab koostööd ettevõtetega

09/05/2025

Väljaandja

TööstusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed digitaliseerimine edukas ettevõte Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Energia Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Masinatööstuse Liit Eesti tööstus eksport elektroonika elektroonikatööstus energeetika energia energiakriis energiapoliitika eriolukord Euroopa Liit haridus Ida-Virumaa IT ITL it tööstuses keemiatööstus keskkond kolumn koostöö liitude uudised masinatööstus MKM puidutööstus põlevkivi ringmajandus rohepööre seadus sisuturundus statistika swedbank sündmus taastuvenergia TalTech teadus toetus tööjõud tööstuspoliitika ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Blogid
      • Bauroci blogi
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    TööstusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis tööstuses toimuvaga!

      Tundub, et kasutad reklaamiblokeerijat.

      See võib mõjutada meie lehe toimimist ning sisu ei pruugi kuvada nii, nagu see on mõeldud. Palun kaalu reklaamiblokeerija väljalülitamist – nii saad nautida kõiki artikleid probleemideta ja samas toetad meie väljaannet, et saaksime pakkuda sulle kvaliteetset tasuta sisu.