• Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Digitaliseerimine
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Finants
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Kaitsetööstus
    • Kaugküte
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    40 aastat oleme elanud internetiajastul ning sama kaua on päevakorras püsinud ka küberohud. Foto: Shutterstock

    Digiühiskonna areng kätkeb endas üha rohkem küberriske

    Thermory Loo tehase termohoone. Foto: Marko Kajandu

    Eesti puidueksport 2025: innovaatiline, uusi nišše loov, valmis eriprojektideks

    Kiibikeskuse asutanud konsortsiumi liikmed. Foto: EIS

    Kiibikeskuse käivitamine tähendab olulist sammu Eesti tehnoloogiafirmadele

    Jäätmematerjalide taaskasutusele on suunatud ka Kuusakoski algatatud noorte keskkonnaprogramm Rohejaht, milles tänavu osales üle Eesti enam kui 15 400 inimest. Foto: Vallo Kruuser

    Ringmajandusele üleminek vajab ühist visiooni ja terviklikku ökosüsteemi

    Raul Kirsimäe, Swedbank. Autor: Jake Farra

    Swedbanki tööstusuuring 2025: töötlev tööstus seab kursi kasvule

    Eelmine LIGNA mess toimus 2023. aastal . Foto: www.ligna.de

    LIGNA 2025 fookuses puidutööstus

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Bauroci blogi
  • Kolleegium
  • Toimetus
TööstusEST
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Digitaliseerimine
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Finants
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Kaitsetööstus
    • Kaugküte
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    40 aastat oleme elanud internetiajastul ning sama kaua on päevakorras püsinud ka küberohud. Foto: Shutterstock

    Digiühiskonna areng kätkeb endas üha rohkem küberriske

    Thermory Loo tehase termohoone. Foto: Marko Kajandu

    Eesti puidueksport 2025: innovaatiline, uusi nišše loov, valmis eriprojektideks

    Kiibikeskuse asutanud konsortsiumi liikmed. Foto: EIS

    Kiibikeskuse käivitamine tähendab olulist sammu Eesti tehnoloogiafirmadele

    Jäätmematerjalide taaskasutusele on suunatud ka Kuusakoski algatatud noorte keskkonnaprogramm Rohejaht, milles tänavu osales üle Eesti enam kui 15 400 inimest. Foto: Vallo Kruuser

    Ringmajandusele üleminek vajab ühist visiooni ja terviklikku ökosüsteemi

    Raul Kirsimäe, Swedbank. Autor: Jake Farra

    Swedbanki tööstusuuring 2025: töötlev tööstus seab kursi kasvule

    Eelmine LIGNA mess toimus 2023. aastal . Foto: www.ligna.de

    LIGNA 2025 fookuses puidutööstus

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Bauroci blogi
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Industry50_2025

Tulevasi elektriinsenere ootab ees avar tööpõld

autor: Ain Alvela, TööstusESTi toimetaja
september 2023
Kategooria: Haridus, TööstusEST september 2023
Tulevasi elektriinsenere ootab ees avar tööpõld

Elektrivaldkonna spetsialistide looming on ka Eesti oma isesõitev auto. Foto: TalTech

Energeetika, elektrotehnika, energiamajandus, elektri- ja soojusenergia tootmine, elektrivõrkude haldamine, varustuskindlus, olemasolevad ja uudsed kütused, elektrisõidukit – need kõik on praegu põletavalt kuumad teemad, millega tegelemine on elektriinseneride pärusmaa.

Need on küsimused, mis kliimaeesmärkide valguses ja üha puhkevate kriiside tõmbetuules järjest rohkem ühiskonnas kõlapinda leiavad, iga inimest kõnetavad, poliitikute palgeile murekortse toovad ning teadlastele sügavat mõtteainet pakuvad.

Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) inseneriteaduskonna elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi direktor ja TalTechi professor Ivo Palu on 43-aastane teadlane, kes leiab, et just energeetikateadlasena saab ta täiel jõul kaasa aidata ühiskonda edasiviivate arengute võidukäigule energeetika vallas.

Rohked valikud nõuavad tarku otsuseid

Praegu on Ivo Palu ja tema töögrupi teadustöö põhisuund seotud taastuvate energiaallikate elektrivõrku ühendamise nüanssidega, mille hulka kuulub seadmete omavahelise koostöö modelleerimine, pingekvaliteedi tagamine, samuti tootmisseadmete seadistamine.

Erinevate energiaallikate valikus valitseb Palu hinnangul paras virr-varr – kõik jooksevad kuhugi, aga keegi ei tea õiget suunda, kuhu joosta. Päevakorras on põlevkivielektriga jätkamine, mis ei sobi jällegi rohepöörde vaimuga. Püüeldakse uute tuuleparkide rajamise poole, aga avalikkus on vastu. Päikesepargid suudavad elektrit anda ainult hooajaliselt ja ei kata talvist vajadust. Tuumajaam võiks olla juhitava energia saamisel lahendus, aga jääb määratlematult kaugesse tulevikku. Ivo Palu on seda meelt, et kõigi nende variantide eest kõnelejatel on omajagu õigus – Eesti vajabki võimalikult mitmekesist energiaportfelli.

„Praegu käib üksteise pealt teki ära kiskumine, aga peaksime aru saama, et energeetikas ei ole valesid vastuseid, on erinevad võimalused ja neid kõiki võiks ära kasutada,” kirjeldab Ivo Palu oma arusaamist energiamajanduse arengusuundadest. „Peame välja arvestama, mis on kasulikum – kas maksta elektri eest kogu aeg palju või maksta mingites eriolukordades palju ja siis seda ajutist kõrget hinda haavatavamale osale tarbijatest kompenseerima. Ega kui energia on stabiilselt väga odav, siis ei tõmba see ju ka kedagi sellesse sektorisse investeerima.”

Ivo Palu on seda meelt, et mida rohkem jõuab võrku taastuvelektrit, mida rohkem me sellest sõltume, seda enam peame ka arvestama hinnakõikumistega. Mis lõppeks reguleerivad tarbimist.

„Praeguse süsteemi häda on selles, et tarbimise ja tootmise vahel on suured lahkhelid. Me ei suuda neid sünkroonsena hoida,” tõdeb Palu. „Kui suvel tuleb kõvasti odavat päikeseelektrit, siis hakkame seda paaniliselt tarbima, sest sügisesse seda ju üle kanda ei saa. Aga kus siin kokkuhoid ja energiasääst on? Energeetikuna ei saa ma seda töövõiduks pidada.”

Seega pole probleem Eesti aastase kogutarbimise – 8 miljonit TWh elektrienergiat aastalõpu kogusena – valmistootmine, vaid selle tootmine vajalikuks koguses just siis, kui seda on tarvis.

Teadlaste töös seguneb teooria praktikaga

Energeetikute ees seisvaid väljakutseid on rohkelt, mistõttu selle valdkonna spetsialist ka tulevikus käed rüpes istuma ei pea. Tema juhitavas laboris tegeldakse Ivo Palu sõnul üldises plaanis sellega, et välja selgitada optimaalseimad lahendused tuleviku jaoks. Detailsemaks minnes tähendab see ühest küljest n-ö Exceli-tööd – hinnakalkulatsioone, protsesside juhtimist, võrkude olukorra hindamist, teisalt tähendab see erinevat diagnostikat, seadmete töökiiruse parandamist. Veel kuulub sinna masinmõtlemise ja inverterite, targa kodu ja nullenergiamajade arendamine mikrovõrkude ja elektrikasutamise seisukohalt. Lisaks veel isesõitvad ja -juhtivad asjad ning nende elektrifitseerimine.

Eraldi fookus on näiteks alalisvoolumajad, kus majja tulev vahelduvvool muundatakse keskselt alalisvooluks, sest suur osa tarbijaid kasutavad igaüks oma toiteploki kaudu niikuinii alalisvoolu. Kui saaksime kasvõi osa maja elektrivarustusest viia alalisvoolule, saaksime paljusid oma kasutuses olevaid elektriseadmeid ühendada otse USB-pistikuisse ja elu oleks märksa lihtsam.

„Üldistatult tahaks öelda, et elekter, see oleme meie,” sõnastab Ivo Palu oma labori lööklause. „Lisaks teooriatele on meil ka palju rakenduslikku tööd. Paljud tudengid ongi öelnud, et tahaks kohe millelegi käed külge lüüa. See võimalus on olemas.”

Energeetikaalane haridus on tema hinnangul noorte seas populaarne, aga eks alati võiks olla parem. Kui tudengite õppimasaamine on küllaltki lihtne, siis probleeme on nende õppimas hoidmisega – juba esimese semestri jooksul esineb ikka palju väljalangemist. Et tudengeid energeetika juurde kinnistada, kutsutakse neile rääkima ettevõtjaid, viiakse neid objektidele ekskursioonile jmt.

Ja kuna ülikool on oma olemuselt talendimagnet, siis juhtub ka seda, et juba teiselt kursuselt värvatakse inimesed firmadesse tööle ning siis tekkib see dilemma, et mida ma siin ikka enam õpin, hea töökoht on niigi olemas ja ega kõike ju ei jõua ka. Põhiline on see, et kool tasub alati lõpuni käia, et hiljem oleks lihtsam karjääri teha. Mitte vastupidi, et jätsin kooli pooleli, sest oli vaja karjääri teha.

„Kui meil on tasemel õppejõud ja pühendunud teadlased, siis me saame tulemuseks ka parimad tudengid, kes lähevad hiljem ettevõtetesse tööle ning langetavad seal parimaid otsuseid,” usub Palu. „Meie soov on jagada piisavalt elektritarkust, et näiteks otsustamisega ei venitataks alusetult kaua või kui venitatakse, siis kaalutletult.”

Hea teada

Elektriinseneri ootab ees põnev tulevik

  • Elektroenergeetika tähtsus tulevikus aina suureneb, olgu selleks siis energiakasutuse juhtimine, uued targad lahendused või uudsed meetodid, kuidas energiat toota.
  • Õppetöös püütakse ühendada teooria praktikaga.
  • Koostöö ettevõtetega on omal kohal, aga õppimist karjääri nimel pooleli jätta ei ole mõistlik.
  • Hea erialase hariduse saanud spetsialist langetab kindlameelselt õigeid otsuseid. Ta oskab kaalutleda, ent kui veendumus on käes, siis ta ei kõhkle.
  • Lai tööpõld ootab ees tuuleenergeetika vallas, kui ka Eestis hakatakse mastaapseid mere- või maismaatuuleparke rajama.
  • Karjääri saab teha elektriautosid arendades – nende tulek on kooskõlas inimkonna loogilise arenguga.
  • Arengutega koos saabub ka meie maile üha rahvusvahelisi ettevõtteid, kelle värbamistingimused näevad ette, et tööle võetakse ainult magistrikraadiga ehk insenerikutsega elektroenergeetika spetsialiste.
  • Õpingutega TalTechis kaasneb võimalus tudeerida ja praktiseerida piiritagustes ülikoolides ja ettevõtetes.
  • Tulevik on täis põnevat ettearvamatust, uurimissuunad võivad muutuda, mis tähendab, et elektriinseneri kutset valides pole ohtu rutiini langeda.
  • On uhke tunne, kui tead, et ka mina olen panustanud töösse, mille tulemusena saab kuskil mõne protsendi jagu elektrit kokku hoida.

Allikas: Ivo Palu, TalTech

Sildid: elektriinsenerharidusinsenerpositronPositron 2023TalTech
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

GREENEXPO esitleb tulevikutrende ja taastuvenergia lahendusi

Järgmine artikkel

Rohepööret tehes tuleb säilitada ettevõtete konkurentsivõime

Seotud artiklid

Tehisaru võimaldab tööstusel liikuda uuele tasemele. Foto: Shutterstock
IT

Tehisaru võimaldab tööstusel liikuda uuele tasemele

12/03/2025
OECD Nuclear Energy Agency peadirektor William D. Magwood tehnikaülikoolis. Foto: TalTech
Teadus

Galerii: OECD Nuclear Energy Agency peadirektor William D. Magwood tehnikaülikoolis

12/03/2025
AI revolutsioon tootmises: mida ettevõtjad peavad teadma. Foto: Shutterstock
IT

Tootmises toimuva AI revolutsiooni mõjud Ida-Virumaa ettevõtetes

18/02/2025
Anton Rassõlkin oma laboris tudengeid juhendamas. Foto: Meeli Küttim
Haridus

Ühiskond vajab hädasti elektrotehnika ja mehhatroonika insenere

10/02/2025
Järgmine artikkel
Rohepööret tehes tuleb säilitada ettevõtete konkurentsivõime. Foto: Shutterstock

Rohepööret tehes tuleb säilitada ettevõtete konkurentsivõime

Värske ajakiri number

TööstusEST mai 2025
TööstusEST märts 2025

Sisuturundus

Tööriistad, mis teevad naabrimehe kadedaks

Tööriistad, mis teevad naabrimehe kadedaks

02/01/2025
Weiheng tööstusaku – lisatulu võimalus ja konkurentsieelis ettevõttele

Tööstusaku – lisatulu võimalus ja konkurentsieelis ettevõttele

16/12/2024
Bauroc RENOVE on mõeldud tellistest või looduskivist välisseinte soojustamiseks seestpoolt juhul, kui maja fassaad tuleb säilitada ja seinte väljastpoolt soojustamine ei ole lubatud. Foto: Bauroc

Ajaloolise maja seestpoolt soojustamiseks on lahendused olemas

27/11/2024
Sievi turvajalanõud Cobra GT Roller. Foto: Sievin Jalkine

Sievi: Eesti turul hinnatakse tööjalatsi kvaliteeti

12/11/2024
Teknos FR Facade'i tulekindel värvisüsteem võimaldab kasutada puitmaterjali ehitistel, kus see senini polnud tuleohutuse tõttu võimalik. Foto: Teknos

Uus tulekindel värvisüsteem lubab kasutada puitu ehitustel, kus see seni polnud võimalik

28/10/2024
urmet

Väljaandja

TööstusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed DIGINNO digitaliseerimine edukas ettevõte Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Energia Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Masinatööstuse Liit Eesti tööstus eksport elektroonika elektroonikatööstus energeetika energia energiakriis energiapoliitika eriolukord Euroopa Liit haridus Ida-Virumaa IT ITL it tööstuses keemiatööstus keskkond kolumn koostöö liitude uudised masinatööstus MKM puidutööstus põlevkivi ringmajandus rohepööre seadus sisuturundus sündmus taastuvenergia TalTech teadus toetus tööjõud tööstus tööstuspoliitika ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Blogid
      • Bauroci blogi
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis tööstuses toimuvaga!

      Küpsised

      TööstusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.