ABB Balti riikide juht Bo Henriksson on elanud Eestis üle kahekümne aasta. Sama kaua on ta olnud ka Eesti tööstushiiu ABB eesotsas.
ABB-ni jõudmine oli asjaolude kokkulangemine, vabatahtlik paratamatus. Bo Henriksson töötas Soome eraettevõttes Sähkölähteenmäki, mille ostis 1985. aastal ABB üks eelkäijaid, Rootsi firma ASEA. Peagi ühines ASEA Šveitsi ettevõttega Brown Boveri, mille tagajärjel tekkis globaalne kontsern ABB.
„Kui Nõukogude Liit lagunes, otsustas ABB kiiresti, et suunab osa tegevusest ida suunas. Mulle pakuti võimalust minna Eestisse ABB-d juhtima. Nõustusin ja teen seda siiamaani,“ selgitab Eestisse sattumise tagamaid Henriksson, kes tutvustab end tugeva käepigistusega, nimetades end Bosseks.
Miks Eesti?
„Olen sellele ise samuti mõelnud ja eks tagantjärele võib öelda, et see oli natukene ka juhuse asi,“ kaalub Henriksson. „Mul oli häid kontakte Soome ja teiste Põhjamaade ABB-dega, samas sulandusin hästi Eesti ühiskonda ning sellelt pinnalt oli hea edasi liikuda. Alustasime müügiga, kuid juba 1992. aastal Keilas ka tootmisega, ning see andis usku, et siin on võimalik midagi suuremat teha. Lätis ja Leedus ei olnud tol ajal piisavalt kohalikku aktiivsust.“
Kui vaadata ajas tagasi ja panna kaalukausile tänane ning paari-kümne aasta tagune Eesti ja ABB, leiab Henriksson, et vahe on suurem kui öö ja päev, nii Eesti kui ABB osas.
„Eesti on palju muutunud. Tollal pidi alustama nullist, kuid tegutsema vastutustundlikult – sest enamik otsustest olid ju esmakordsed – ja mõtlema, kuidas riiki üles ehitada. Üldised põhimõtted võisid ju selged olla, kuid detailides valitses kohutav segadus. Üks tahtis üht ning teine teist, kuigi eesmärk oli ühine,“ kirjeldab Henriksson 1990. aastate algust.
2000. aastate alguses tegi ABB palju allhankeid Soome ja Rootsi ning mingil hetkel tekkis vajadus investeerida tootmisse. „Alates 2002. aastast investeerisime tegevusse suuri summasid ning see tagas kiire tõusu. Tekkis magnet-efekt – see, kellel õnnestub, tõmbab ka teisi juurde,“ meenutab Henriksson.
500 miljonit aastas on ABB poolt sisseostetavate toodete-teenuste maht Baltikumis.
Tekkisid esimesed ettevõtted, kes tegidki allhanget peaasjalikult ABB-le. Täna pakub ABB tööd paljudele pisematele ettevõtetele. Henrikssoni sõnul ollakse selleks ajapikku kasvanud. „Oleme loonud siia tootmise ja suurtööstuse ning see vajab võrgustikku, milleta ei saa üldse hakkama. Paratamatult kuuluvad sellesse ahelasse allhankijad, kellelt ostame nii teenuseid kui tooteid,“ sõnab Henriksson ning lisab, et Baltikumi peale on sisseostetavate teenuste-toodete rahaline väärtus üle 500 miljoni euro aastas, millest suurem osa tuleb Eestist.
Aastatega on koos arenetud. Muutunud on ka ettevõtted, kellega koostöö siiani kestnud. „Eks silmaring ole läinud kõigil laiemaks. Huvitav on see, et Eestis on palju pealehakkamist, idee nimel hakatakse kohe tegutsema, olgu see halb või hea. Tehakse küll vigu, kuid üldjuhul suudetakse neist ka õppida,“ leiab Henriksson.
Pidev areng
Ideed ja nende areng on kannustanud ka ABB-d. Kui 1990. aastate alguses oli peaeesmärk kinnitada kanda kohalikul turul, siis kümne aasta pärast suunas ABB end juba jõuliselt väljapoole. „Täna on kohalik äri küll endiselt oluline, kuid 85 protsenti meie käibest annab siiski eksport. On tooteid, mida toodame ainult Põhjamaadesse, kuid suurem osa seadmetest läheb globaalsele turule. Laias laastus jaguneb meie tegevus kaheks, esiteks tootmine: generaatorid, ajamid, taastuvenergiaseadmed, elektrikilbid, komplektalajaamad, teiseks müük: ülekandevõrkude ja jaotusalajaamade projektid ning kesk- ja madalpingeseadmete, automaatikaprojektide, robotite müük ja korrashoiuteenuste osutamine. Samaaegselt uute tehnoloogiate turuletulemisega arendame pidevalt ka uusi tooteid,“ selgitab Henriksson.
ABB panustab aastas viis-kuus protsenti käibest arendustegevusse. „Tänase maailma märksõna on digitaliseerumine. 25–30-aastased inimesed on sündinud piltlikult öeldes arvuti süles. Mina olen selles suhtes aeglane areneja, aga nemad elavad selles ja sellega, see on nende elu. Mitmetel ABB tootegruppidel ja tegevustel on vaja kogu aeg leida uusi lahendusi, välja töötada uusi tooteid, teha parendusi, efektiivistada ja energiat säästa, sest kõik ümberringi areneb ja muutub. Kuigi-kuigi – mõni toode on ka selline, mis ei muutu aastakümnete jooksul, näiteks transformaatorid pole juba 50 aastat oluliselt muutunud. Küll on aga muutunud, kuidas neid täna juhitakse,“ sedastab Henriksson.
Elu õppetunnid
Muudatuste arengut iseloomustavad hästi ka ABB edukad projektid Baltikumis, nagu näiteks elektrikaabliühendus EstLink Eesti ja Soome vahel ning tervet riiki kattev elektriautode kiirlaadimisvõrgustik.
„Olime kaasatud elektriühenduse loomisse Eesti ja Soome vahel, järgmises faasis on valmis saanud ühendus NordBalt Leedust Rootsi ja LitPol Leedust Poola. Elektriautode kiirlaadimisvõrgustiku kontseptsiooni tahtsime müüa ka Eestist väljapoole, kuid see ei võtnud vedu. Muudes maades tehakse selliseid arendusi jupikaupa. Suured projektid on olnud meie jaoks olulised ka pildilpüsimiseks, kohalikus kontekstis on see oluline,“ rõhutab Henriksson.
Suured projektid nõuavad suurelt mõtlemist ja see on olnud nii ABB kui Henrikssoni tugev külg, mis aidanud aastakümneid turuliidrina püsida.
„Kui juhtimisest rääkida, siis juht peab mõtlema suurelt, ta ise ei pea olema kõige parem, aga tal peab olema kõige parem meeskond, kes suudab leida lahendusi ja neid ka ellu viia,“ on ta kindel. „Minu kõige suurem õppetund on olnud ikkagi see, kuidas segastel algusaegadel hakkama saada. Probleeme oli tol hetkel korraga väga palju, tuli panna kogu tegevuskaart paika ja õppida selgeks, kes on kes, seda nii valdkonnas tegutsevate ettevõtete kui riigi tasandil.“
Ka täna ollakse riigisektoriga aktiivses diskussioonis ning peab mainima, et riik on järjest rohkem hakanud küsima ka ettevõtjate arvamust. „Olen alati öelnud, et Eesti ettevõtluskeskkond on üsna sõbralik. Põhiliseks diskussiooniteemaks on ja jäävad maksud. Tulu maksustamine mingil määral pole halb mõte, kuid nii ei saa olla, et maksustame tulu, kuid ei anna midagi tagasi. Siis oleks vaja muuta juba tervet maksusüsteemi. Samuti on meil tööjõumaksud suured, pikemas perspektiivis pole selline lähenemine jätkusuutlik. Probleem on tänaseks juba käes, sest tööandjad ei suuda töötajatele palka maksta.“
Minnes sama teemaga edasi, sõnab Henriksson, et väärtusahelas tõusmiseks on Eestil vaja tippspetsialiste. „Üks asi on tuua siia välismaalt tippe, kuid teine asi see, et Eesti spetsialistid peaksid jääma Eestisse. Täna lähevad paljud välismaale ja see on hea, kui nad käivad ja saavad kogemusi, kuid nad peaksid tulema tagasi. Kui ei tule, on jama. Me ei suuda täita Eestimaad välismaa spetsialistidega.“ Samas on oluline, et ka riik panustaks ja valiks õiged
suunad. „1990. aastatel koolitati inimesi vales suunas, kuid selliste otsuste mõju on pikaajaline, näeme seda veel ka seitsme kuni kümne aasta pärast. Kindlasti võiks kutseharidust rohkem turundada, tuua esile positiivset poolt. 2006. aastal oli meil tööjõust puudu, majandusbuum oli tipus ja me ei leidnud töötajaid. Panime välja plakatid kirjaga „Magus elu ABB-s“, kus istub poiss moosipurgiga. Saime palju tagasisidet ja palju inimesi tuli ka.“
ABB kasvab edasi
ABB pakub täna tööd 1300 inimesele. „Kohese töövalmidusega inimesi on suhteliselt vähe, näiteks meie võtame noori tööle ja koolitame neid. Teeme kutse- ja ülikoolidega palju koostööd, ilma selleta ei saaks me hakkama,“ tõdeb Henriksson.
Täna töötab enamik nendest 1300-st töötajast Jüris. „See oli minu unistus, see OneCampus, mis meil siin on,“ kirjeldab Henriksson ABB koondumist Jürisse ning lisab, et selle kasvamine on kindlasti veel ees, kui oma tööd hästi teeme. „ABB on tüüpiline suurkontsern, kus sisemine konkurents on väga kõva. Ütlen alati, et kodu peab korras olema ja kui ei ole, siis ei saa olla ka mingit visiooni. Muidugi sõltub Eesti Põhjamaade majandusedust, kuid kui suudame kodu korras hoida ja näitame, et asjad töötavad, on meil igasugused võimalused, mille ärakasutamine toob edu ja usalduse.“
Teel targa tootmise poole
Industry 4.0 loob raami, kuidas omavahel siduda küberfüüsilisi seadmeid ja asjade-teenuste internetti, mille kaugem eesmärk on luua nö tark tehas.
Kuigi ABB on komponente Industry 4.0st kasutanud ka varem, siis alates 2011. aastast on selle teemaga tegeletud süvitsi. „ABB on Saksamaal, kust pärineb Industry 4.0 initsiatiiv, tugevalt esindatud. Nii on ABB selle suunaga ka Eestis aktiivselt töötanud, proovinud leida sellele sisu ja rakendust,“ kirjeldab Leho Kuusk, ettevõtte automaatikaprojektide äriüksuse juht Balti riikides.
ABB kontserni arendustegevus toimub rahvusvaheliste arenduskeskuste kaudu, kus töötatakse välja uusi tooteid, kuid uute toodete ellurakendamine – toodete käikuvõtmine, paigaldamine, häälestamine – on Kuuse sõnul kohaliku insener-tehnilise personali ülesanne. „Tootmise juhtimise tarkvara töötab Industry 4.0 ühe pusletükina, mis võimaldab nt automaatjuhtimissüsteemidest tuua välja informatsiooni, seda analüüsida ja juhtimisotsuste tegemiseks esitleda. See töö toimub siin Eestis kohalike inseneridega, kes tulevad meie kõrgkoolidest. Seepärast on väga oluline, et ülikooli lõpetajad valdaks tulevikuvaldkondi, oskaksid siduda kaasaegse süsteemi, mis koosneb nii mehhaanikast, automaatikast kui IT-st.“
Suund targa tehase poole
Tänapäevane IT-tööstus püüab ennetada seda, mida töötlev tööstus vajab. Läbi IT-süsteemide on võimalik panna tootmisseadmed suhtlema ettevõtte juhtimissüsteemidega ning ABB-l on sellise, nn targa tootmise, lahendused olemas. Kuuse sõnul selliseid tarku tehaseid veel turul väga pole. Küll on täna olemas diskreetsed tootmisüksused – liini ühest otsast läheb vajalik materjal sisse ja teisest otsast tuleb detail välja. „Võib öelda, et see on automatiseeritud tootmisliin, kuid see ei ole päris Industry 4.0. See tähendaks, et kogu liin on võimeline ilma operaatori sekkumiseta töötama. Täna on olemas tootmise automatiseerimise, juhtimise, optimeerimise süsteemid, mida proovitakse omavahel siduda, et info masinalt hakkaks jõudma otse välja ettevõtte juhtimistasandile.“
Osa ABB tootmisest Eestis on suurelt projektipõhine. „Nii kaugel me veel ei ole, et projektipõhist tootmist teha täisautomaatselt, see on tulevik. Me ei kasuta hetkel selliseid tootmisseadmeid, mis võimaldaks unikaalset toodet automatiseeritult toota. Nii tulevad hetkel suuremad efektid tööprotsesside automatiseerimisest. Ajame taga efektiivsust ja kui on võimalik midagi teha paremini, kiiremini, kvaliteetsemalt, siis seda ka teeme. Inimese saab selle arvelt intellektuaalset väärtust loovale tööle suunata, sellised võimalused kasutame kiiresti ära.“
Investeering töötundidesse
Eeldusel, et korralik seadmepark on olemas, siis investeeringud tootmise automatiseerimisse ei ole Kuuse sõnul väga suured. „Enamus kulust on seotud inimese töötunniga, inseneriga, kes süsteemi välja mõtleb ja kokku paneb. „Rasket rauda“, mis eeldab suuri investeeringuid, on reeglina vähe. Kui on tootmine olemas ja sealt minna Industry 4.0 peale edasi, siis see künnis pole enam suur. Siin tulevad mängu tööstusrobotid ja tarkvaralahendused, mis neid juhivad, tootmistsüklit mõõdavad ja optimeerivad, aitavad jälgida, kas masin töötab ja leida põhjuse viivitustes. See on suund, kuhu tööstus aktiivselt liigub.“
ABB nõustab ettevõtteid ka väljapoole. „Liinide automatiseerimine võimaldab isegi väga väikestel ettevõtetel saavutada üsna suuri tootmismahtusid, kuhu muidu ei küüniks. See on kõige suurem võit ettevõtte omaniku seisukohast. Tootmistsükli sõltumatus inimesest on töökindluse üks alustest, mis aitab täita ettevõtte lubadusi koostööpartnerite ees.“ Siinkohal julgustab Kuusk Eesti tootmisettevõtteid julgemalt mõtlema, kuidas oma tootmist automatiseerida, liikuda sammhaaval ülespoole. „Investeeringud, et jõuda järgmisele automatiseerituse astmele, on suhteliselt väikesed ning jõukohased päris paljudele.“
Kuidas Industry 4.0 põhimõtet tööle panna?
ABB hakkas 15–20 aastat tagasi koostöös põlevkivikaevandustega arendama kaevandusjuhtimissüsteeme pumplate ja alajaamade tööshoidmiseks. Alguses oli tegemist seadmete kohtjuhtimisega, samm edasi tuli kaugjuhtimise võimalus ning ei pidanud enam minema seadme kõrvale, et seda sisse lülitada. Lisandusid infosüsteemid, mis võimaldasid juba analüüsida, kuidas seadmed töötavad ja kuidas on võimalik tööd optimeerida. Tänane tehnoloogia võimaldab ühendada kogu põlevkivi tootmisahela, et näha, kuidas mõjutab mingi tegevus maa all kaevanduses elektrienergia hinda, mida börsile müüakse.
