Eesti lõi täiendava eelduse elektrisüsteemi stabiilseks tööks kriisiolukorras

Euroopa Komisjon kiitis heaks strateegilise reservi riigiabi meetme, mis kindlustab järgmiseks kümneks aastaks Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse. 

Elering on Eestile sobivaimaks võimsusmehhanismiks hinnanud strateegilise reservi, mis alates 2027. aastast tagab elektrisüsteemi varustuskindluse juhuks, kui turupõhiste meetmetega ei õnnestu piisavas mahus juhitavate jaamade võimsusi tagada.  

See tähendab muu hulgas, et need elektrijaamad või salvestid püsivad väljaspool turgu, kuid peavad olema valmis hädaolukorras tööd alustama.  

„Meie eesmärk on, et Eesti energiavarustus oleks usaldusväärne nii järgmisel talvel kui kümne aasta pärast. Strateegiline reserv on kindlustuspoliis, mis tagab, et ka kõige ebasoodsamatel hetkedel püsib tuli põlemas ja tööstus töötab,“ ütles energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt.

„Eleringi esmane roll on varustuskindluse tagamine. Riigiabi luba strateegilise reservi rakendamiseks on varuplaani varuplaan, et seda rolli vastutustundlikult täita ka kriitilises olukorras, kus turupõhised lahendused on ammendunud,“ märkis Eleringi juhatuse esimees Kalle Kilk.

Vastavalt 2023. aastal tehtud Eleringi uuringule on strateegiline reserv Eesti jaoks kõige sobivam võimsusmehhanism. Reserv sobib hästi Eesti olukorras, kus peamise süsteemi võimekuse väljakutse võib tekitada mitme välisühenduse üheaegne avarii. Sarnane reserv toimib ka Soomes ja Rootsis. 

Reservvõimsus peab olema valmis teenust pakkuma vähemalt neli järjestikust tundi või kokku vähemalt 200 tundi aastas. Pärast aktiveerimist peab võimsus olema valmis järgmiseks neljatunniseks teenusepakkumiseks 16 tunni jooksul.