Tööstus vajab lisakäsi

Nii polegi politsei- ja piirivalveametil (PPA) muud võimalust, kui elamisloa andmisest keelduda, olgu tulija kuitahes hea spetsialist. Erinevad osapooled on kinnitanud, et arvestades töökäte puudust, ei kata olemasolevad kvoodid ära meie tööjõuvajadust. Kiiret lahendust aga olukorrale ei paista, kuna see eeldab välismaalaste seaduse muutmist.

Renditööjõudu vahendava ettevõtte Hansavest Rental omaniku Janek Sirge sõnul tunnistavad kõik osapooled, et Eesti vajab töökäsi ning selleks, et Eesti majandus ja ettevõtted saaksid areneda, on meil vaja lisatööjõudu. Vaja oleks aga poliitilist tõuget, et asjad Eestile soodsas suunas liikuma panna.

„Kuna täna ei ole reaalseid samme õigel ajal astutud, on selge oht, et tööstus jookseb Eestist välja,“ möönab Sirge, et siinkohal on hea näide autotööstusele juhtmeköidiseid valmistav ettevõte PKC Grupp, kes sulges Eestis tootmise. „Börsiettevõtete juhid Rootsis ja Norras vaatavad ettevõtte kasumlikkust ja mitmed neist on andnud soovitusliku tööülesande, et hoidke silmad lahti Poolas, Lätis, Leedus. Tööjõud on ettevõtte toimimise üks oluline eeldus, lisaks on need maad logistiliselt palju soodsamas positsioonis. Kui meie tööjõuga ei ole võimalik nii efektiivselt töötada ja logistika on samuti kallim, hakkavad tööstused Eestist ära lükkuma.“

Renditööjõud kui võimalus

Tööjõukäte puudus võib tekkida piltlikult öeldes üleöö, näiteks kui ettevõte võidab mõne hanke või saab tellimuse. „Kui ettevõte areneb ja tal tuleb uus projekt sisse, on vaja kiiresti inimesi juurde,“ tõdeb Sirg. Siinkohal saab takistuseks Eesti väiksus – kui väikelinnas elab kokku vaid 3000 inimest, on neid inimesi väga keeruline leida. „Meil on teiste riikidega võrreldes väga palju vaba tootmisruumi, mis mujal maailmas on suur defitsiit, inimesi on meil aga sedavõrra vähem.“

Samuti on tarneajad lühemaks muutunud. „Kui ettevõte näeb pool aastat oma tellimusi ette, on see tänases päevas juba pikk aeg. Tavaline on üks kuu, tempo ja pinge on kogu aeg peal ja ettevõte peab olema valmis kogu aeg reageerima,“ selgitab Sirg, et elu ettevõtte juhina on piltlikult öeldes nagu piraadilaeval, kus pead olema valmis kogu aeg kedagi juurde võtma või koondama.

Ennekõike ootavad Eesti tööstusettevõtted kogemustega inimesi. „Keevitajaks on võimalik õppida 3 kuuga, kuid siis saab hakata tegema kõige kergemaid töid. Laevakeevituse tegemiseks peab harjutama 3–5 aastat,“ toob Sirg näite. Ettevõttel ise hakata sellist inimest tulevikuprojektide jaoks koolitama on rahakotile väga raske, renditööjõu kasutamine aitab selle vajaduse ära lahendada.

Hooajalisus tingib vajaduse

Sirge sõnul tundub mõistlik järgida soomlaste eeskuju, kes kasutavad ca 10% renditööjõudu, et kõikuvaid tootmismahte balansseerida. „Kellelgi on kogu aeg tööd palju ja siis vähe. Nii saame nende ettevõtete vahel töötajat jagada,“ tõdeb Sirg, et ettevõttel on väga keeruline inimest kinni hoida, kui töökoormus on ebastabiilne, ning lisab, et mujalt tulnud inimesele ei ole probleemiks mingi ajavahemiku tagant elukohta vahetada.

Täna vahendab Rentvest ca 200 inimest aastas. „Oleme harjunud, et meie kultuuriruumis on inimesed, kes ei räägi eesti keelt,“ räägib Sirg, et on näiteid, kus inimesed lähevad Eestist edasi Saksamaale või Inglismaale, kuid sageli tullakse tagasi, kuna nad saavad siin vene keelega hakkama.
Läti ja Leedu ees oli Sirge sõnul pikka aega Eestil eelis n-ö Skandinaavia mudeli järgi ülesehitatud ettevõtete näol. Lätlased hakkasid tegema äri venelastega ning pikka aega oli ka ärikultuur vene mentaliteediga.

„Veel 7 aastat tagasi oli tüüpiline, et töötaja ei saanud palka, kuna tehas polnud toodangu eest veel raha kätte saanud. Tänaseks on see muutunud ja kui 7 aastat tagasi saime Lätist keevitajaid, keda Eesti tööstus väga vajas, siis täna see enam ei kehti. Täna on põhiline sihtriik Ukraina.“

Kvoodid tuleb üle vaadata

Rääkides kvootidest, siis Sirge sõnul peavad piirid olema, kuid tänane kvoot on ajast ja arust: aeg on väga palju edasi arenenud ning selle peaks üle vaatama. „Ühest küljest tekitab tööjõupuudus n-ö loodusliku valiku: kui ettevõte pole pidevas arengus, siis eks ta ongi hääbumisele määratud ning sealt vabanev tööjõud saab edasi liikuda sinna, kus seda enam väärtustatakse ja kus ta saab anda enam panust ka Eesti majandusse,“ selgitab Sirg ning lisab, et kui PKC Eestis oma uksed kinni pani, siis need 600 inimest leidsid väga kiiresti uue töö. Samas kinnitab Sirg, et piirangud on vajalikud, et hoida teatud oskustööjõu kvaliteeti. „Hetkel on aga küsimus selles, et Eesti ettevõtted ei saa enam areneda ja võtta sisse uusi töid, kuna ei ole piisavalt töökäsi.“

Sirge sõnul on juhtumeid, kus helistab ettevõte küsimusega, kas te saate meile anda järgnevaks pooleks aastaks 50 inimest. Hankepakkumus võis olla isegi kallim, kuid Eestit usaldatakse täna tarnekindluse ja kvaliteedi osas enam kui Läti ettevõtteid. „Renditööjõud on sellistes olukordades ülivajalik ja läbi selle saab ka tööstus edasi areneda. Kui ettevõte on sunnitud ära ütlema, leitakse uued partnerid, Eesti ettevõtted aga kaotavad oma võimaluse ja on sunnitud oma tegevust kokku tõmbama.“

Kas kvootidele on alternatiiv?

Kui kvoot on täis, on võimalik vormistada ka lühiajalise töötamise viisasid, mis antakse välja pooleks aastaks. Siingi peab aga arvestama minimaalselt 2 kuuga, mis kulub töötaja otsimiseks, atesteerimiseks ja dokumentide vormistamiseks. Samuti pole Sirge sõnul vähemolulisem sisseelamisele kuluv aeg, mis mõjutab ka tööelu.

„Kui inimene on siin kvoodi alusel, jääks sisseelamise aeg ära. Võib ju öelda, et ta saab poole aasta pärast tagasi tulla, kuid tavaliselt seab ta selle ajaga end juba kusagil mujal sisse,“ möönab Sirg, et meie lähiriigid otsivad endale kõik häid oskustöölisi ning Eesti võib siinkohal kaotada oma eelise.

„On juhtunud, et Eestist saadi hea hüppelaud, et järgmisse kohta minna, kus saab pikemalt olla. Pool aastat oodata, et äkki ma annan siis uuesti dokumendid sisse, see tekitab ebakindluse,“ selgitab Sirg, et lühiajalise töötamise viisa aitab probleemi lahendada ja mahud ühekordselt ära katta, kuid see tekitab palju lisatööd: iga kord, kui inimene alustab, peab tööandja arvestama sellega, et sisseelamine võtab aega.

„Kui Eesti tegeles mõnda aega tagasi sellega, et siia tuleks enam tööstusi, siis nüüd peaks riik tegelema sellega, et tööstused siia ka jääksid,“ on Sirg kindel. „Kui suudame tänu renditööjõule tõsta oma kohta väärtusahelas, tuleks sinna suunda kindlasti ka liikuda. Eesti tööstused on saanud kätte keerukad sertifikaadid, on olemas tellimused, meie toodang on kvaliteetne, samuti on Eesti eelis täna tarnekindlus. Seda kõike peaks hoidma.“

Hea teada!

• Sisserände kvoodi mõiste oli juba 1990. aasta immigratsiooniseaduses. Kui algselt kuulusid sisserände
  piirarvu alla kõik rändeliigid, sõltumata inimeste Eestisse saabumise eesmärgist ja kodakondsusest, siis
  nüüdseks reguleerib sisserände piirarv vaid ettevõtlusrännet ja töörännet kolmandatest riikidest Eestisse. Tänakehtiva välismaalaste seaduse järgi on aastane sisserände piirarv Eestisse sisserändavate välismaalaste piirarv,mis ei tohi ületada aastas 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast.
• Kuna töö- ja ettevõtlusrände regulatsioon on ajale jalgu jäänud, moodustati siseministeeriumis töörühm
  regulatsiooni muutmiseks. Töörühm esitab oma ettepanekud regulatsiooni muutmiseks hiljemalt 1. detsembriks. Suure tõenäosusega teeb töögrupp valitsusele ettepaneku võtta kasutusele punktisüsteem.

Sisserände piirarvu täitumise arvutamisel ei arvestata isikuid:

• eestlane;
• Eesti kodaniku, eestlase ja Eestis elamisloa alusel elava välismaalase abikaasa, kellele antakse elamisluba elama asumiseks abikaasa juurde;
• Eesti kodaniku, eestlase ja Eestis elamisloa alusel elava välismaalase alaealine ja täisealine laps, vanem ja vanavanem ning eestkostetav, kellele antakse elamisluba elama asumiseks lähedase sugulase juurde;
  välismaalane, kellele antakse elamisluba õppimiseks;
• välismaalane, kellele antakse elamisluba töötamiseks teadusliku tegevuse eesmärgil tingimusel, et tal on selleks erialane ettevalmistus, või õppejõuna Eestis õigusaktidega kehtestatud nõuetele vastavas õppeasutuses;
• välismaalane, kellele antakse elamisluba kriminaalmenetluses osalemiseks;
• välismaalane, kellele elamisloa andmine on põhjendatud ega kahjusta Eesti riigi huve ja kes asus Eestisse elama enne 1990. aasta 1. juulit ega ole pärast nimetatud tähtaega lahkunud elama mõnda teise riiki;
• Ameerika Ühendriikide kodanik;
• Jaapani kodanik;
• välismaalane, kellele on elamisluba antud, arvestades sisserände piirarvu täitumist, ja kes ei ole pärast seda lahkunud elama mõnda teise riiki;
• välismaalane, kellele on antud elamisluba õppimiseks, kui ta taotleb elamisluba mis tahes alusel;
• välismaalane, kellele on antud elamisluba käesoleva paragrahvi punktis 2 või 3 nimetatud alusel, kui ta taotleb elamisluba mis tahes alusel;
• välismaalane, kellele antakse elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks;
• välismaalane, kellele antakse elamisluba töötamiseks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialasel ametikohal;
• välismaalane, kellele antakse elamisluba töötamiseks iduettevõttes;
• välismaalane, kellele antakse elamisluba ettevõtluseks seoses iduettevõtlusega;
• välismaalane, kellele antakse tähtajaline elamisluba ettevõtluseks suurinvestorina.

Allikas: välismaalaste seadus, § 115

KOMMENTAARID:

Rainer Jakobson, Finmec OÜ:

Renditööjõu osas tegime algust 2–5 inimesega, täna kasutame jooksvalt paarikümmet inimest. Kui küsida, kas saame ilma renditööjõuta hakkama, siis ütleksin, et läheb raskeks, kuid võib-olla oleme sellega lihtsalt ära harjunud. Paljud ettevõtted toimetavad täna ilma.

Eelkõige pakub renditööjõud ettevõtjale paindlikkust: suurema tellimuse teenindamiseks saab kiiresti tööjõudu juurde võtta ja mahtude vähenedes mõnest inimesest loobuda. Kuna renditöö tingimused on võrreldes töölepinguseadusest tulenevate nõuetega teistsugused, saame kasutada tööjõudu ka ajaliselt just siis, kui seda kõige enam on vaja.

Tänasele turule on iseloomulikud ka kiired tarneajad. Kui mitte kaasa tulla, võib tellimusest ilma jääda ja valitakse teine partner. Renditööjõud aitabki lühenenud tarnetähtaegadega hakkama saada ja annab samas paindlikkuse.
Üldiselt on inimeste oskused vastanud ootustele. On olnud üksikuid juhuseid, kui inimene ei ole hakkama saanud, kuid siis on tööjõudu pakkuv firma otsinud kohe ka asenduse. Asi, millega ettevõte peab kindlasti arvestama, on suhtlemine vene või inglise keeles. Suuremates firmades ei ole see probleem, nt metallitööstuses on vene keelne kaader reeglina majas olemas, nii sobivad Ukrainast, Lätist, Valgevenest tulnud inimesed meile hästi. Samuti on töökaardid jm reeglina tõlgitud.

Piret Merimaa, CUTform OÜ:

Oleme tänaseks kasutanud võõrtööjõudu ligi 2 aastat. Impulsi selleks andis Eestis valitsev kvalifitseeritud oskustööjõu puudus. Paraku ei soovi eestlased keskmisest kõrgemat lisaväärtust loovas ning head töötasu pakkuvas sektoris töötada.

Algselt vajasime väheses koguses lisatöötajaid selleks, et tulla toime kasvanud tootmistellimuste mahuga, samuti selleks, et asendada haigeid või puhkusel olevaid töötajaid. 2017. aasta alguses halvenes Eestis pakutava kvaliteettööjõu osakaal oluliselt. Et vältida igapäevaselt riikliku bürokraatiaga tegelemist, olimegi sunnitud kasutama soovitust enam renditööjõudu – ja seda püsivalt.

Keeruline oli kultuuriline erinevus, sh kohalike suhtumine „võõrastesse“. Siiski on sulandumine meie ettevõttesse toimunud ootuspäraselt hästi. Oleme leidnud tõelisi pärleid, samas oleme pidanud ka osad töötajad lähetajamaale tagasi saatma. Ettevõtetele, kes mõtlevad renditööjõu kasutamise peale, soovitan olla julged ja riskida. Kolmandatest riikidest on võimalik leida väga häid ning lojaalseid kõrgelt kvalifitseeritud töötajaid.

Kuna meie sektori panus Eesti majandusse on märkimisväärselt suur, on hädavajalik kaotada kvoodid kvalifitseeritud tootmistöötajate toomisele Eestisse. Eestis on oskustööjõu puudus, seega ei jää Eestil majanduslikku edu silmas pidades muud üle, kui vaadata tööjõu otsingutel väljapoole.