Arenenud riikide laiemapõhjalisem ja sünkroniseeritud majanduskasv lubab oodata euroala ning Eesti töötleva tööstuse tellimuste kasvu ja investeeringute elavnemist. Selle aasta oktoobris tõusis euroala töötleva tööstuse kindlustunne veelgi, viidates kiiremale kasvule alates 2011. aasta veebruarikuust.
Eesti töötleva tööstuse toodangust müüakse välisturule ligi 2/3, samas tärkava sisenõudluse toel kasvavad edaspidi ekspordist kiiremini siseturu tellimused. Kui paranenud välisnõudlus lubab tulevikus mõõdukat ekspordimahu kasvu, siis pikemas perspektiivis on Eesti tööstusettevõtjate suurimaks väljakutseks globaalse konkurentsivõime arendamine viisil, mis aitaks tõsta märkimisväärselt ekspordihindasid ja lisandväärtust.
Milline on hinnang meie välisnõudlusele?
Eesti olulisemate väliskaubanduspartnerite majandusnäitajad (sh augustis euroala tööstustoodangu 3,8%-ne aastakasv ning oktoobrikuu rekordiline töötleva tööstuse kindlustunne) kinnitavad, et väliskeskkond toetab Eestis järgneva kahe aasta jooksul kiiremat majandus- ja investeeringute kasvu. Kasvuriskid on Eestis jõuliselt üles läinud. Sellel aastal ületab sisemajanduse kogutoodangu aastakasv euroalas märgilised 2 ja Eestis 4 protsendipunkti, mis loob ka tööstuse jaoks erakordselt hea kasvupinnase. Seda aega tasub kasutada targalt innovatsiooni investeerimiseks.
Eesti ekspordi kiireim aastakasv jääb 2017. aasta I kvartalisse ning järgnevatel aastatel tasub oodata juba mõõdukamat kasvutempot. Kevadiselt lopsakas eksporditempo on järk-järgult aeglustumas ning koos sellega ka tööstuse aastakasv (4,6% perioodil juuli–august võrreldes kevadise kasvuga 12,3% märts–aprill 2017).
Eesti suurimatel ekspordiharudel läheb kokkuvõttes täna valdavalt hästi. Muutusi globaalse tehnoloogia maastikul tunnetab ehk kõige teravamalt arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete haru, mis püsib kerges langustrendis. Kui juunist–augustini kosus Eesti kaubaeksport ca 9% (aastakasv), siis elektroonika ning sideseadmete harus – mõjutatuna suures osas Ericssoni tulemustest – oli langus ca 16% (elektroonikas hinnalangus).
Elektroonikasektori toodetavad telefonid ja muud sideseadmed küündisid veel möödunud aastal ca 11%-ni kaubaekspordist, kuuludes käibemahult auväärse TOP 10-ne ekspordiartikli hulka (vt joonis). Samas on tegevusharu lisandväärtus majanduses allhanketöö iseloomu tõttu oluliselt tagasihoidlikum.
Märkimisväärselt olulisemat mõju majanduskasvule omavad reaalselt aga juba eelnimetatud telefonidele järgnevad muud suuremahulised ekspordiartiklid. Nende seas on mitmesugused puidutööstuse tooted, sh valdavalt põhjamaadesse eksporditavad kokkupandavad majad ning ehitusdetailid.
Kümne aastaga on puitmajade ekspordimaht kosunud ca 170%, seejuures kasv on kiirenenud. Kui võrrelda Eestit euroala suureksportööridega, siis viimaste puhul teenitakse lõviosa tulust masinate ja seadmete ning keemiatööstuse harudes.
Ekspordimahtude kasvatamiseks suurendavad Euroopa eksportöörid jätkuvalt oma globaalset haaret arenenud riikide kõrval just arenevates riikides. Aasia, aga ka Aafrika, vajavad järgneval kümnendil suures mahus taristuinvesteeringuid ning ning lisaks on seal tekkimas keskklass, mis omakorda loob uusi võimalusi.
Eesti ekspordi kasvuvõimalused peituvad täna ennekõike Euroopa kõrgema elatustasemega riikides, kuid pikemas perspektiivis ei saa ka väikesed riigid eirata kiiremalt kasvavaid kaugemaid arenevaid turge (näiteks Indiast kuni Nigeeriani).
Võrdluses Euroopaga on Eesti arengust maas
Euroopa Liidu riikidega võrreldes on Eesti eksport siiani arenenud suhteliselt aeglaselt, näiteks Šveitsi, aga ka Jaapanisse, Hiinasse ja Lõuna-Koreasse. Käesoleva aasta 8 kuu kokkuvõttes kasvas EL 28 kaubaeksport nimetatud riikidesse (aastakasv vastavalt 13%, 8%, 19% ja 16%) igati tempokalt.
Mis puudutab võimalikke uusi Eesti ekspordi edulugusid, siis läbimurret on tõenäoliselt oodata Euroopa mõistes kõrge kvaliteediga nišitoodetelt (hõlmaku need siis kas puidu-, toiduaine- või masinatööstuse tooteid), mis sisaldavad keskmisest kõrgemat lisandväärtust ja omavad brändi.
Odav masstootmine Aasiast survestab üha jõulisemalt Euroopa eksportööre. Lisaks muutub madala lisandväärtusega toodete eksport kaugematele turgudele kulukamaks, kuivõrd globaalse kaubanduse ja energiahindade toel kasvavad edaspidi transpordikulud.
Lisaks on täheldada survet tarneaegade lühenemiseks, mis kõik mõjutavad eksporti geograafiliselt kaugematesse riikidesse. Rääkimata sellest, et kogu toote elutsükkel alates 3D-disainist, automatiseeritud tootmisest kuni turustamiseni muutub innovatiivsete lahenduste toel lühemaks.
Suund tuleks võtta targale tehnoloogiale
Kasvavate kulude (sh tööjõukulud) ja piiratud loodusressursside juures ei piisa Eesti pikaajaliseks majanduseduks vaid ekspordimahtude kasvatamisest, mis tekib uutele turgudele laienemisest. Mahuäris võivad tulla varem või hiljem piirid ette, mis sunnib varakult keskenduma ennekõike ekspordihinna arendamisele.
Kõrgema elatustasemega riikide, nagu USA, Saksamaa või Šveits, puhul sõltub lõviosa ettevõtete kasumitest toote- ja teenuste arendamisest innovatsiooni skaalal. Piisab vaid heita pilk maailma kümne suurima turuväärtusega ettevõtte dünaamikale viimasel kümnendil, et näha, kes on reaalselt suure tõenäosusega järgmise kümnendi tehnoloogiatrendide esivedurid (näiteks Alphabet, Amazon, Tencent, Intel, Samsung). Targast tehnoloogiast ei jää puutumata seekord aga keegi.
Eesti pikemaajaline majandus-edu sõltub seega eelkõige võimekusest investeerida targalt toodetesse ning teenustesse, mis püsiksid konkurentsis ka kõrgema müügihinna juures. Suur arengupotentsiaal on seotud nn tarkade ja roheliste linnadega, uue põlvkonna transpordi- ja energialahendustega.
Ka külmkapp peab varsti oskama iseseisvalt koju tellida esmatarbetooteid, et konstantse ajapuuduse käes kimpus olev omanik saaks oma väärtuslikku aega kulutada virtuaalreaalsusele ning arvutimängudele. Ega asjata ei panusta Saksamaa jõuliselt tööstuse digitaliseerimisele, robootikale, inseneriteaduse harudele ning pigem eksklusiivsetele brändidele. Ikka selleks, et eristuda konkurentide masstoodetest. Adidas toodab oma uutes tarkades tehastes spetsiaalselt New Yorgi ja Londoni urbaniseerunud jooksjale erinevaid spordijalatseid, mis väidetavalt arvestavad jooksjate harjumustega ja erineva pinnasega.
Eesti ettevõtete investeeringud tagasihoidlikud
Kõige selle taustal küündivad Eesti ettevõtete investeeringud arvutitesse ja arvutisüsteemidesse täna 3%-ni põhivarainvesteeringutest (vt joonis avaküljel), mis tunduvad traditsioonilisi ärimudeleid raputavate tehnoloogiatrendide taustal selgelt tagasihoidlikud.
Samuti ei ole täheldada märkimisväärset IKT-inseneride hõive kasvu Eesti töötlevas tööstuses, küll aga teenustesektoris. Lisaks jääb Eesti maha Euroopa liidritest (sh Suurbritanniast) näiteks internetimüügi kasutamisel, mis on üha vajalikum globaliseeruva tarbija kõnetamiseks. Kas oleme tulevikuks valmis, kui tootjad teavad suurandmete põhjal varsti vaat et tarbijast juba paremini, mida ta kavatseb tulevikus osta?
Eesti töötlev tööstus on tõusukursil
Kokkuvõttes on tähtede seis töötlevas tööstuses aastatagusega võrreldes märkimisväärselt paranenud. Sektor kogeb sarnaselt majandusega senisest laiemapõhjalist kasvu. Kasvuväljavaade ei ole küll ilma riskideta, kuid tulude kasv ja vajadus uuendusteks pigem soosivad uusi investeeringuid.
Töötleva tööstuse müügitulu, põhivarainvesteeringud ja kasumid pöörasid I poolaastal taaskord kasvule (aastakasv vastavalt 8%, 44% ja 50%). Ettevõtjate jätkuvalt kõrge kindlustunde taustal tahaks loota, et investeeringud edaspidi laiemapõhjaliselt hoogustuvad.
Lisaks õnnestub tootjatel elavnenud eratarbimise ning kõrge majanduskindlustunde taustal senisest suurem osa hinnasurvest kanda edasi tarbijatele. See on võimalik lihtsamini õhukesel Eesti turul kui euroala suurriikides, mis tunnetavad teravamalt kasvavat globaalset hinnakonkurentsi (sh e-kaubanduses).
Arvestades tehnoloogiaga seotud pikemaajalisi väljakutseid on täna asjakohane soovida meie majanduse esiveduritele, eksportööridele, julgust ning nutikust investeerida konkurentsivõimesse. Ikka selleks, et tulevikus avarduksid võimalused tõsta läbi nutikamate toodete, teenuste ja andmetöötluslahenduste ennekõike oma toodete ekspordihindasid.
