Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) avas 31. augustil küberturbe taseme tõstmise toetuse taotlusvoorud neile ettevõtetele ja organisatsioonidele, kellele hakkasid 2026. aasta küberturvalisuse seaduse muudatusega kehtima uued küberturvalisuse nõuded.
Toetus on mõeldud just neile, kelle jaoks on nõuete täitmine uus kohustus. Toetuse kogumaht on 2,6 miljonit eurot ning kahes taotlusvoorus toimub taotlemine jooksvalt kuni eelarve täitumiseni.
Küberohud muutuvad üha reaalsemaks
Tänavu jõustunud küberturvalisuse seaduse muudatustega laienes Eestis nende ettevõtete ja organisatsioonide ring, kes peavad täitma kõrgendatud küberturvalisuse nõudeid. Toetuse eesmärk on aidata organisatsioonidel hinnata oma küberturbe taset, kavandada vajalikud arendused ning need ellu viia, vähendades samal ajal nõuete täitmisega kaasnevat finantskoormust.
Justiits- ja digiministri Liisa Pakosta sõnul ei jäta riik ettevõtjaid uute ja rangete turvanõuete täitmisel üksi. „Karmistunud seadus on hädavajalik, sest küberpätid ohustavad iga päev reaalselt meie majandust, asutuste tööd ja inimeste andmeid,“ märgib Pakosta. „Kuna aga uued kohustused toovad ettevõtetele paratamatult kaasa lisakulusid, tulimegi appi ja panime rahaliselt õla alla.“
Tema sõnul on toetus praktiline tugi ja annab selge sõnumi – tehke oma nõrgad kohad kindlaks ning riik aitab digiväravatele korralikud lukud ette osta, et me ei peaks hiljem tegelema küberrünnakute valusate tagajärgedega.
EISi juhatuse liige Evert Rööpson kinnitab, et küberturvalisus ei ole enam ainult IT-valdkonna küsimus, vaid ettevõtete töökindluse, usaldusväärsuse ja konkurentsivõime lahutamatu osa.
„Küberintsidentidel võib olla otsene mõju ettevõtte tegevusele, klientidele ja mainele, mistõttu tuleb küberturvet käsitleda strateegilise investeeringuna,“ lausub Pööpson. „Selle toetusega aitame kasvatada Eesti ettevõtluskeskkonna turvalisust tervikuna.“
Tulemas ka toetuse teine taotlusvoor
Toetust antakse kahes taotlusvoorus. Esmalt saavad ettevõtted taotleda toetust küberturbe teekaardi koostamiseks, mille eesmärk on kaardistada organisatsiooni küberturvalisuse hetkeseis ning vajalikud parendustegevused. Teekaardi koostamiseks on ette nähtud 5000 euro suurune kindlasummaline toetus projekti kohta.
Teekaardi alusel saab seejärel taotleda toetust küberturbe arendustegevuste elluviimiseks summas kuni 100 000 eurot projekti kohta ning nende auditeerimiseks kuni 20 000 eurot projekti kohta. Mõlema tegevuse puhul katab toetus kuni 50% projekti toetatavatest kuludest.
Toetust saavad taotleda juriidilised isikud, kes kuuluvad küberturvalisuse seaduse alusel määratletud sihtrühma ning on täitnud Riigi Infosüsteemi Ameti teavitamise kohustuse.
Tegemist on Justiits- ja Digiministeeriumi meetmega, mida rahastatakse riigieelarve vahenditest.
Direktiiv kehtestab rangemad nõuded
- Eestis jõustusid Euroopa Liidu küberturvalisuse direktiivi (NIS2) ülevõtvad küberturvalisuse seaduse muudatused 1. jaanuaril 2026.
- Direktiivi jõustumisega laienes nõuete alla kuuluvate sektorite ja organisatsioonide ring ning lisandusid konkreetsemad nõuded riskide juhtimisele ja küberintsidentidest teatamisele.
- Direktiivi eesmärk on tõsta olulistes sektorites tegutsevate ettevõtete ja asutuste küberturvalisuse taset.
Allikas: Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus
