Eesti majandus on tänavu korralikku kasvu näidanud – teises kvartalis aeglustus kasv küll 1,8 %-ni, kuid aasta esimese poole 2,3% on siiski väga hea tulemus.
Samas, kuigi lisandväärtus suurenes enam kui pooltes tegevusalades, tuli esimesel poolaastal veidi üle poole kasvust töötlevast tööstusest. Suurem mõju oli veel põllumajandusel, ehitusel ning haldus- ja abitegevustel. SKP kasvu pidurdasid enim aga info ja side, energiatootmise ning hulgi- ja jaekaubanduse lisandväärtuse langus.
Töötleva tööstuse kasvu toetab paranev välisnõudlus
Tööstusettevõtete hinnang tellimuste ja tootmise kasvu väljavaate kohta on paranenud ning ettevõtete osakaal, kelle jaoks nõudlus piirab majandustegevust, on langenud alla pikaajalist keskmist. Töötleva tööstuse kasvu on toetanud paranev välisnõudlus ning kaupade ekspordi suurenemine. Aasta esimesel poolel suurenes kaupade eksport püsivhindades 2,3%, kusjuures teine kvartal oli esimesest tugevam.
See näitab, et vaatamata Eesti ekspordihindade ja tööjõu ühikukulu kiirele kasvule, on meie ekspordisektor suutnud oma müügimahtu suurendada. Samas on kaupade ja teenuste eksport tervikuna kasvanud impordist aeglasemalt, mis on suurendanud väliskaubanduse puudujääki ja see on omakorda olnud piduriks majanduskasvule.
Küll aga tuleks arvestada, et paranenud välisnõudlus ja eksporditellimused ei mõjuta ainult vahetult eksportivaid ettevõtteid, vaid ka nendega seotud tarneahelat – nii kodu- kui ka välismaist.
Kuigi hulgi- ja jaekaubanduse lisandväärtus vähenes aasta esimesel poolel ligi 3% – kusjuures, languses olid nii esimene kui teine kvartal – on eratarbimine korralikku kasvu näidanud. Teises kvartalis suurenes selle maht 1,6% ja aasta esimesel poolel 2,7%. Kui jätta kõrvale varude muutuse tugev mõju, andis eratarbimine suurima panuse aasta esimese poole majanduskasvu.
Tarbimise kasvu näitavad ka Swedbanki kaardimaksed. Majapidamiste ostujõud on tänavu küll suurenenud ja kindlustunne paraneb, kuid jätkuvalt on pessimistlikuma vaatega inimesi rohkem kui neid, kes näevad olukorda helgemates toonides.
Investeeringud veel märgatavat kasvu ei näita
Aasta esimesel poolel suurenesid ootuspäraselt vaid valitsemissektori investeeringud, kuid ettevõtete ja majapidamiste investeeringud jäid mõlemas kvartalis langusesse. Valitsemissektoris on suurima mõjuga olnud investeeringud hoonetesse ja rajatistesse. Samas on majapidamiste ja ettevõtete laenuportfellid teinud tugeva kasvu ning nende kindlustunne on tasapisi kosumas. See viitab ka erasektori investeeringute väljavaate paranemisele.
Valitsemissektori tarbimiskulutused on tänavu esimesel poolel kasvanud püsivhindades 2,4% ja selle sektori panus majanduskasvu on siiani jäänud oodatust veidi nõrgemaks. Küll on aga valitsus plaaninud oma kulutusi ja investeeringuid, eriti kaitsesse ja taristusse, suurendada.
Kasvu toetavad nii era- kui valitsussektori tarbimine, valitsussektori investeeringud ja paranenud välisnõudlus. Praegu avaldatud SKP numbrite järgi võib Eesti tänavune majanduskasv tulla meie viimati prognoositust (2%) isegi veidi tugevam, kuid täpsusemalt saab see selgeks novembris.
