-2.jpg?_t=1789109404 "Tostukikeskus")
Kütusehindade ralli kogu maailmas on tekitanud olukorra, kus rafineerimistehaste marginaalid on tõusnud märkimisväärselt ning seetõttu lükatakse kogu maailmas võimalusel sügisene regulaarne hooldusperiood kevadesse. Jätkuv konflikt Lähis-Idas ei näita vaibumise märke ning seetõttu prognoositakse, et hinnasurve jätkub kütusehindadele ka sel sügisel.
Circle K mootorikütuste hinnastamisjuhi Indrek Sassi sõnul on USA rafineerimistehaste toodangumaht tugevalt üle viie aasta keskmise. Sügisene plaanitud hooldus viiakse läbi ainult hädavajadusel ning võimalusel lükatakse kevadesse.
Tootmine, tarned ja hinnad on sügavas kriisis
Samamoodi eeldatakse, et ka Euroopa tehased jätkavad tootmist ning hooldused lükatakse edasi. Tulenevalt tugevast nõudlusest kasvas ka Hiina rafineerimistehaste toodang augustis võrreldes juuliga 1,4 miljonit barrelit päevas. Samas nafta import vähenes ja rafineerimiseks kasutati riigi massiivseid naftareserve. Hiina valmistoodangu eksport kasvas augustis ja septembris ning jääb eelduste kohaselt miljoni barrelini päevas, mis on kõrgeim tase alates 2024. aasta märtsist.
„Valmistoodete defitsiit ning geopoliitiline olukord annavad võimaluse rafineerijatel kasumit teenida, aga samal ajal hooldusperioodi edasi lükates üleilmset hinda kontrollitumal tasemel hoida,“ kirjeldab Sassi. „Kuid hooldusperioodide nihutamine kevadesse võib eesoleval talvel tähendada, et kui kusagil midagi järele annab, tuleb mõni rafineerimistehas plaaniväliselt hooldusesse saata ning see võib tarneid ja seeläbi hindu ootamatult mõjutada.“
Alates käesoleva aasta juulist on mootorikütuste hinnad tõusuteel olnud ning septembri keskpaigaks oli diislikütuse hind jõudnud ajaloolise rekordini üle 1600 dollari tonnist. Bensiini hinnatase ületas samal ajal 1400 dollari taseme, kuid 2022. aasta juunis saabunud ajaloolisest rekordist jääb praegune hinnatase paarsaja dollari võrra madalamaks.
Indrek Sassi sõnul on tänase kõrge hinnataseme põhjus jätkuv Lähis-Ida konflikt, mis vaibumise märke ei näita.
„Lisaks Hormuzi väinale on nüüd laevatamine löögi alla sattunud Bab el-Mandebi väinas ning rünnakute alla sattus ka Saudi-Araabia Ida-Lääne torujuhe, mis andis seni võimaluse Hormuzi väina naftaveol vältida,“ iseloomustab ta olukorda. „Läbi selle liigutati kuni seitse miljonit barrelit toornaftat päevas, ent pärast 8. septembri rünnakuid on torujuhe remondis kuni viieks nädalaks, lisaks pole uute rünnakute toimumine välistatud.“
Tõenäosus, et hinnad kerkivad, on lähiajal suur
Kevadise ja suvise defitsiidi katmiseks on nii USA kui ka Euroopa võtnud kasutusele kütusevarud, mille tõttu on tänased diisli- ja bensiinivarud nii siin- kui ka sealpool Atlandi ookeani viimase viie aasta keskmisest märkimisväärsest madalamal tasemel.
Euroopa on asunud senisest suuremas koguses diislit importima Põhja-Ameerikast, USA on diisli eksporti kasvatanud võrreldes aastataguse ajaga umbes 20%. Vajamineva bensiini toodab Euroopa endale ise ning ekspordib ülejäägi peamiselt Aafrika riikidesse.
Ukraina droonirünnakud on kärpinud Venemaa rafineerimisvõimekust 45% võrra ning tulemuseks on see, et ka venelased on sunnitud bensiini importima.
„Kütusehindade arengud sõltuvad suuresti Lähis-Ida konflikti arengutest. Kui konflikt jääb kestma ning jätkuvad nafta ja gaasi tootmis- ning tarnehäired Lähis-Idast, jõuab toodangut maailmaturule vähem ning surve hindadele jätkub,” prognoosib Indrek Sassi kütuseturu arenguid. „Samuti tõstis septembris hinnataset Liibüa otsus peatada tarned oma peamistelt naftaväljadelt seoses kohalikest palgavaidlustest tulenevate protestidega.”
