Hariduskonverentsi tõdemus: insenerikutsumus pannakse idanema põhikoolis

23. septembril toimunud hariduskonverents „Insenerid sünnivad põhikoolis“ tõi Saku gümnaasiumisse kokku 180 haridustöötajat, eksperti, poliitikakujundajat ja ettevõtjat, et otsida lahendusi matemaatikaõppe tugevdamiseks põhikoolis ning tehnoloogiavaldkonna järelkasvu toetamiseks.

Konverentsilt jäi kõlama üksmeelne sõnum – matemaatikaõpe peab muutuma senisest elulisemaks, lõimitumaks ja jõudma edaspidi õppijani viisil, mis toetab kõigi laste õpimotivatsiooni.

2026. aasta põhikooli matemaatika lõpueksamil ei ületanud lävendit ligi iga neljas lõpetaja ehk umbes 3800 õpilast. Samal ajal on PISA uuringu järgi vähenenud Eesti matemaatika tippsooritajate osakaal ning matemaatikatulemused sõltuvad üha enam õpilase kodusest taustast.

Konverentsi raames peeti maha ka mitu ümarlauavestlust, üks näiteks teemal, kuidas ja mida saaks põhikooli tasandil ära teha, et tagada inseneeria- ja tehnoloogiavaldkonna tööjõu järelkasv? Lisaks pakuti välja võimalusi, kuidas võiks haridussüsteemi jooksvalt ajakohastada nii, et see täidaks tööturu ootusi ning tooks kaasa soovitud mõju.

Aruteludes osalesid riigiametkondade, vabaühenduste, koolide ja ettevõtlusorganisatsioonide spetsialistid.

Noppeõpe kinnistub kaasava hariduse mudelisse

Eesti Inimarengu Aruande 2026 peatoimetaja Eneli Kindsiko sõnul ei ole Eestis demograafilist luksust jätta ühtegi last maha. Alla 10 000 sünni aastas tähendab, et iga õppija potentsiaal on oluline nii tulevase tööjõu kui ka ühiskonna arengu jaoks.

Kindsiko kinnitusel näitavad Eesti registriandmed, et matemaatikatulemused on järjest tugevamalt seotud pere sissetulekuga.
„Õpetajate puudus on nii suur, et seda tühimikku peab täitma praegu vanemate rahakoti arvelt,“ märgib ta. „Eraõpetajad kompenseerivad koolide ressursipuudust ning kõige rohkem kasutatakse neid just 7.–9. klassis enne põhikooli lõpueksamit.“
Eesti Inseneride Liidu asepresident Enn Kerner tõdeb, et ainult õpetaja saab hinnata, kui hästi mingi algatus töötab.

„Ükski ülevõetav süsteem ei hakka teises riigis automaatselt tööle. Peame vaatama, kuidas see aitab õpetajal oma tööd tõhusamalt teha,“ leiab Kerner. „Noppeõppe mudel on hea näide, kuidas saame korraga keskenduda eri arengukiirusega õpilastele.“

SädeTERA koolijuhi, andekuspedagoogika koolitaja Karin Konksi sõnul on praegune matemaatika noppeõppe mudel üks paindlikumaid õppekorralduslikke viise, sest see on lühiajaline ja paljudele õpilastele kättesaadav. „Noppeõppe mudel sobib kaasavasse haridusse,“ kinnitab ta. „Suurema osa ajast õpivad kõik õpilased koos, kord nädalas tekitame aga ainetunnis võimaluse, et õpilased, kellel on õpitulemused omandatud, saavad minna toimetama keerukamate teemadega, et kogeda enda jaoks võimetekohast pingutust. Need, kes vajavad kinnistamist, õpivad samal ajal endale sobivas tempos.“

Ettevõtjad avavad tehased noortele tutvumiseks

SA Iga Laps on Andekas tegevjuhi Eneli Rimpeli hinnangul ei tohiks vastandada tuge vajavate ja võimekamate õppijate vajadusi. Tema arvates ei peaks me valima, kas toetada matemaatikas raskustes olevat või võimekamat õppijat.

„Kool peab suutma teha mõlemat. Kui õpetaja kogu tähelepanu kulub õpilünkade tasandamisele, võib tugevama õppija potentsiaal jääda märkamata,“ selgitab Rimpel. „Kui tuge vajav õppija jääb õigel ajal abita, süvenevad tema raskused iga järgmise õppeaastaga.“

ABB Eesti sagedusmuundurite tehase inseneriosakonna juht Jaanus Karu on seda meelt, et toetada tuleb noppeõpe mudeli jõudmist rohkematesse koolidesse nii, et abi vajavad õpilased saaksid võimaluse oma teadmisi kinnistada.

„Eesti demograafia on selline, et me ei saa kaotada ühtegi õppijat sellepärast, et matemaatika valmistab talle raskusi,” lisab Karu.
Konverentsi ühe korraldaja, haridus- ja noorteameti peadirektori Jaak Raie sõnul ei sünni huvi inseneeria ja tehnoloogia vastu eriala valides, vaid palju varem.

„Kui tahame, et rohkematel noortel oleks tulevikus võimalus valida inseneeria- ja tehnoloogiavaldkonna erialasid, peame looma selleks eeldused juba põhikoolis või isegi varem,“ kirjeldab Raie üht hariduspoliitilist eesmärki. „Matemaatika ei tohi jääda noore jaoks abstraktseks õppeaineks, vaid ta peab kogema, kus ja milleks neid teadmisi päriselt kasutatakse. Mida rohkem anname noortele võimalusi oma teadmisi rakendada, katsetada ja päriselu probleeme lahendada, seda suurem on tõenäosus, et ta seob tulevikus enda karjääri inseneeria või tehnoloogiaga.“

Ta toob positiivse näitena välja avatud tehaste päeva, millest võttis tänavu osa üle 2000 õpilase ligi 70 ettevõttes. Raie sõnul võiksid ettevõtete külastused olla loomulik osa õppest, mitte üksikud erisündmused.

Huvi inseneeria vastu tuleb sütitada põhikoolis

Targa Tuleviku Fondi juhatuse liige Annika Räim rõhutab, et erasektori panus haridusse on palju enamat kui rahaline toetus.
„Eestis on häid näiteid erasektori ja hariduse koostööst. Noored Kooli on toonud juba kaks aastakümmet Eesti koolidesse uusi kaasamõtlevaid inimesi. Targa Tuleviku Fondis soovime tuua matemaatika, tehnoloogia ja inseneeria noortele lähemale ning muuta need päriseluliseks,“ räägib Annika Räim. „Näiteks toetame juba teist õppeaastat Unicorn Squadi metoodikal põhinevat tehnoloogiaõpet üldhariduskoolides. Erasektori roll ei piirdu aga rahastamisega. Vähemalt sama väärtuslik on ettevõtjate valmisolek panustada haridusse oma teadmiste, kogemuste, võrgustike ja ajaga.“

Tema sõnul ongi fondi eesmärk ühendada rahaline toetus sisulise koostööga, et head algatused jõuaksid võimalikult paljude noorteni.

Sarnast mõtet rõhutas Eesti Inseneride Liidu auliige, Vanalinna Hariduskolleegiumi inseneeriaõpetaja Arvi Hamburg, kelle hinnangul ei olegi inseneriks võimalik õppida, sest inseneriks saab kasvada, selleks kujuneda.

„Motivatsioon peab olema pidev. Huvi on see, mis on inseneriks saamise mootor,“ tõdeb ta. „Huvi aitab kasvatada juba kooliajal saadud kokkupuude inseneeria ja ettevõtetega, kus insenerid ametis.“

Aasta insener 2025, Eesti Inseneride Liidu President Cathy-Liis Põlluveer toob esile, et matemaatikat seostatakse sageli vaid inseneride ja teadlastega.

„Matemaatika on ühiskonna alus ja loogilist mõtlemist ning oskust probleeme lahendada vajavad kõik,“ laiab ta. „See ei lahenda probleemi, kui kaotame kitsa ja laia matemaatika, aga ma ei taha, et noorte uks sulguks selle eristuse või valiku pärast.”

Tartu Ülikooli matemaatikahariduse lektor Tiina Kraav tõdeb samuti, et paljud noored loobuvad inseneeriast, sest neil on sellest liiga kitsas ettekujutus. „On mulje, et insener on mehaanik, kellel on nina õline. Tegelikult on inseneeria palju laiem, samamoodi, nagu ka matemaatikat läheb vaja väga erinevates valdkondades,“ kinnitab Kraav.

Matemaatika ja inseneriõpe käivad käsikäes

Tallinna Reaalkooli direktor Ene Saar märgib, et kool saab inseneeriahuvi kasvatamiseks teha palju juba põhikoolis.
„Ühiskonnas peame looma arusaama, et matemaatika on äge ja kõik inimesed oskavad matemaatikat. Siis on ka kartus matemaatika ees väiksem,“ ütleb Saar.

Konverentsi praktilises osas toimusid õpetajatele MATIK-töötuba, kus tutvustati meetodeid ja õppematerjale, mis aitavad siduda matemaatikat, loodusteadusi, tehnoloogiat, inseneeriat ja kunsti igapäevase õppetööga. Inseneriakadeemia programmi raames valmivad moodulid 2027. aasta lõpuks.

Õpetaja edendab õppija andekust

Sihtasutus Iga Laps on Andekas tunnustas 23. septembril toimunud hariduskonverentsil kolmandat korda õpetajaid, kes süsteemselt õppija andekust märkavad ja toetavad.

Üheksa üle-eestilise nominendi hulgast pälvis õppija andekuse arendaja aunimetuse Tartu Raatuse kooli õpetaja Priit Laats.
Õppija andekuse aunimetus antakse õpetajale, kes märkab ja toetab õppijate andeid ning loob neile võimalusi oma tugevuste avastamiseks ja arendamiseks. Aunimetusega kaasneb 1000-eurone stipendium edasise professionaalse arengu toetamiseks.

Priit Laats kujundab tehnoloogiaõppe praktiliseks ja loovaks õpikogemuseks, kus õpilased õpivad 3D-modelleerimist, inseneeriat, programmeerimist ja disaini päris projektide kaudu. Ta on üle 15 aasta töötanud ehitussektoris ja panustab õpetajana sellesse, et töömaailma siseneks rohkem tugeva tehnoloogilise taibuga noori.

Esmakordse õppija andekuse arendaja aunimetuse pälvis 2024. aastal Viljandi kesklinna kooli noppeõppe rakendajate meeskond: Katrin Männik, Annika Lond, Anneli Luik, Eva Ool, Rene Sadam, Tea Eller ja Viljandi gümnaasiumi muusikaõpetaja Aare Külama.

2026. aastal pälvis õppija andekuse arendaja aunimetuse Saaremaa gümnaasiumi keemiaõpetaja Marju Kirss.
Allikas: SA Iga Laps on Andekas