-2.jpg?_t=1789109404 "Tostukikeskus")
Sihtasutus Iga laps on andekas korraldas 23. septembril Saku gümnaasiumis konverentsi aktuaalsel teemal „Insenerid sünnivad põhikoolis. Matemaatika kui Eesti tuleviku vundament“. See teema väärib igati tagasipeegeldust.
Veidi taustast. Kes on insener? Inseneri üheks definitsiooniks Eestis võib pidada seda, et talle on omistatud vastav kutsekvalifikatsioon alates tasemest 6 ja selle eelduseks on omandatud kõrghariduse kraad.
Noorte inseneride kõrghariduse omandamise üheks tuvastatud pudelikaelaks on kõrgema matemaatika stuudiumi läbimine.
Kuhu kaob uus põlvkond insenere?
TalTechi matemaatikud on seisukohal, et peamine põhjus seisneb selles, et varasem baasteadmine matemaatikast on niivõrd palju nõrgem, mida ülikoolis ei suudeta tasandada. Olukorras kui matemaatikas aidata nõrgemate tulemustega tudengeid edasi, näiteks hinde 0 pealt ühe või kahe peale, siis võib tekkida sama mure järgmistes ainetes, kus on vaja erialaseid teadmisi, sidusust ja arvutuskäike. Ka kõrgkooli Inseneriakadeemia programmi raames oleme valinud inseneride kantsis TalTechis sekkumiskohaks matemaatika õpingud. Pakkunud lisaks harjutustunde fookusõppekavadel, kus tudengid soovivad insenerikraadi omandada. On näha ja tunda arengut, aga see kõik vajab ka palju rohkem õppejõudude tööaega ja ressurssi.
Kõikjal räägitakse, et õpe võiks olla rohkem elulisem, mis annaks teooriale selgema sisu ja loovusele tiivad. TalTechi matemaatikud reageerisid ja koostasid praktilise inseneeriaga seotud ülesannete kogu, et pakkuda tudengitele võimalust teooriat praktikaga siduda. Ülesannete kogu on praegu piloteerimisel. TalTechis püüame leida võimalusi, et motiveerida ja kutsuda tudengeid huvi tundma matemaatika õppe vastu.
TalTechi inseneridest vilistlased räägivad tihti sellest, et kui põhikoolis neil ei olnud reaalteadustega head suhted, sest nad ei saanud kohe aru kuidas neid teadmisi saaks päriselt rakendada. Aga ülikoolis või hiljemalt tööelus saabub armastus matemaatika vastu.
„Oleks mulle keegi omal ajal öelnud, et mul päriselt läheb matemaatika erinevaid teemasid edaspidi töös vaja, oleksin neid asju palju rohkem ja teadlikumalt õppinud,“ nendivad nad hiljem. Ja siis tulevad samad küsimused ka füüsika ja keemia kohta.
Eesti reaalsus – pead tõstab nn variharidus
Tartu Ülikooli majandusteadlane ja ekspert prof Eneli Kindsiko on ka varem tähelepanu juhtinud Eesti haridussüsteemi väljakutsetele ja sekkumisvajadustele.
Ta kirjeldab, et iga neljas põhikooli lõpetaja ei suuda ületada 50 punkti lävendit. Põhimõtteliselt iga neljas õpilane jookseb matemaatikas lati alt läbi ja see ei ole vaid ühe-kahe aasta tulemus. Teatavasti valitseb Eestis reaalteaduste õpetajate põud. Näiteks mõnes koolis ei olegi matemaatika õpetajat, erialase pädevusega õpetajat või siis nad vahetuvad nii kiiresti, et õpilased ei jõuagi teemadesse süveneda. Eksamit tehes ei küsi noorelt keegi, kas sul oli matemaatika õpetaja, kes suutis teemasid selgitada ja toetas ülesannete lahendamisel. Koolide vahel tekitab juba see suurt ebavõrdsust.
Aga meil on pead on tõstnud variharidus – eraõpetajad, kes püüavad kompenseerida koolide ressursipuudust ja õpilaste teadmiste vajakajäämist. Prof Kindsiko toob oma ettekandes välja, et 28% lapsevanematest palkavad eraõpetajaid. Sh Ida-Virumaal 45%, Harjumaal 36% ja Tartumaal 24%, enim on tuge vaja matemaatikas ja tunnihind jääb 20–29 euro vahele. See tekitab väga ohtliku tendentsi – haridusliku ebavõrdsuse.
„Mida kõrgem kooli vanemate keskmine sissetulek, seda kõrgem kooli keskmine põhikooli matemaatika tulemus,“ märgib Kindsiko. „Mida enam pere sissetulekutest moodustavad sotsiaaltoetused, seda madalam eksamihinne“.
Matemaatika on äge ja kõik oskavad seda
Paneelarutelu keskendus sellele, mida ja kuidas põhikoolis ära teha, et tagada inseneeria ja tehnoloogia tööjõu järelkasv. Tõdeti, et Eesti demograafia on seisus, et sündide arv järjest kahaneb, siis lähtume sellest, et iga laps on andekas, panustame noorte arengusse ja ei jäta neid nende muredes üksi.
Tallinna Reaalkooli direktor Ene Saar ja Eesti Inseneride Liidu auliige ja õpetaja Arvi Hamburg rõhutavad, et tuleb lõpetada pidev ühiskonna matemaatikaga hirmutamine. Tegelikult on matemaatika universaalne, loob seoseid ja vajalik absoluutselt igaühele.
„Matemaatika on äge ja kõik oskavad seda – miks me selliseid sõnumeid ei kuule?“ esitab Ene Saar küsimuse. Näiteks kõigil on ju kokkupuude rahaga ja peab pidevalt mõtlema kuidas majandada. Samuti lisati, et keegi ei pööra tähelepanu ka sellele, et vaimne pingutus ja sellega toimetulek pakuvad eduelamust ja rõõmu kõigile.
Konverentsil keskenduti noppeõppe metoodika ja pilootprojektide tutvustamisele, mis on andnud paremaid tulemusi, sest toetab erineva tempo ja teadmistega õppureid matemaatika omandamisel.
Ene Saar nõustus, et õpetajate järelkasvuga on tõesti kriitiline seis ja ta pakkus välja idee, millega võiks õpetajate põuda leevendada. Nimelt kui IT-s on praegu bakalaureuse kraadiga noori, kellel on keeruline IT-s tööd leida, siis võiks neid karjääripööret kutsuma tegema ja reaalteadusi õpetama kooli, sest nemad on samuti reaalteadustes tugeva taustaga.
Teeneka inseneri Arvi Hamburgi soov on, et koolides tehakse rohkem klassijuhataja tunde, kus kutsutakse rohkem vilistlasi noortele rääkima sellest, millistest teadmistest elus kõige rohkem kasu on olnud. Ka peab ta inseneride endi kohustuseks seda, et tagada valdkondlik järelkasv.
Inseneriks kasvatakse
„Kui ettevõte ütleb, et ta ei leia omale vajalike oskustega töötajaid, siis peab ta praegu ise peeglisse vaatama ja küsima, mis ta ise selleks teinud on,“ kutsub Hamburg üles haridusse panustama. „Inseneriks pole võimalik õppida, vaid kasvada,“ sõnastab Hamburg arutelu põhiteesi. Inseneride sündi toetab huvi tekitamine ja hoidmine kui mitte varem, siis kindlasti põhikoolis.
Kokkuvõtteks, konverents avas väga mitmeid olulisi matemaatika õppega seotud tahke ja oli julgustav, et see nii paljudele inimestele ja ettevõtetele korda läheb ning kaasa mõeldakse. Seda enam, et matemaatika on üks inseneride põua tekkimise juurpõhjus.
Olen selle teemaga väga mitmel rindel kokku puutunud, mistõttu pakun välja kindlasti paljude jaoks väga ebapopulaarse lahenduse – kui soovime tulevikus tugevate reaalteadmistega inimesi tulevikus tööturule, siis ei jää meil muud üle, kui hakata reaalteaduste õpetajate palku diferentseerima.
