• Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Digitaliseerimine
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Finants
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Kaitsetööstus
    • Kaugküte
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Tõnu Mertsina. Foto: Jake Farra

    Eesti majanduskasvu väljavaade on hea, kasvu veab eksportiv tööstus

    Kodumaine rõivaste ja tekstiilide tootmine võitleb ellujäämise nimel – üksikute, oma niši leidnud edukate ettevõtete kõrval näitab see tööstusharu üldiselt kahanemise märke. Foto: Ain Alvela

    Tekstiili ja rõivatootmise hoidmine Eestis tähendab parajat katsumust

    Suur osa Ida-Virumaa reoveest jõuab lõpuks Järve Biopuhastuse tootmiskompleksi, mia paikneb Kohtla-Järvel, endise Nitroferti väetisetehase ja VKG vahele jääval territooriumil. Pikim kanalisatsioonitoru ühendab puhastit Kiviõli linna ja sealse keemiatööstusega. Foto: Ain Alvela

    Eestit ootab ees veereform. Veevärgi kasutajaid tabab hinnatõus

    Küberkaitsega tegelemine on lisaks EL-i direktiivis määratletud kohustusele ettevõtetele ka eluliselt vajalik. Foto: TalTech

    Ettevõtjad saavad küberturbe karmimate nõuete täitmiseks toetust

    Sunly Ristile rajatud energiapark on oma 244 MW suuruse võimsusega Baltimaade suurim. Tegemist on esimese etapiga suurema hübriidpargi loomisel, kuhu lisaks tuleb veel ka energia salvestusvõimekus. Osa pargi tulust läheb Lääne-Nigula valla Risti osavalla eelarvesse, näiteks elektrihinna 50 eurot/MWh korral oleks vastav tasu ca 75 000 eurot aastas. Foto: Sunly/erakogu

    Paradoks – kaunis ja selge suveilm röövib päikesepargi kasumi

    Eesti väiketootjate hinnangul mõjub EL-i uus pakendimäärus nende ekspordiärile laastavalt. Foto: ESPAK

    Väikeettevõtjate hinnangul paneb uus pakendimäärus ühisturu nende jaoks lukku

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Bauroci blogi
  • Kolleegium
  • Toimetus
TööstusEST
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Digitaliseerimine
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Finants
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Kaitsetööstus
    • Kaugküte
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Tõnu Mertsina. Foto: Jake Farra

    Eesti majanduskasvu väljavaade on hea, kasvu veab eksportiv tööstus

    Kodumaine rõivaste ja tekstiilide tootmine võitleb ellujäämise nimel – üksikute, oma niši leidnud edukate ettevõtete kõrval näitab see tööstusharu üldiselt kahanemise märke. Foto: Ain Alvela

    Tekstiili ja rõivatootmise hoidmine Eestis tähendab parajat katsumust

    Suur osa Ida-Virumaa reoveest jõuab lõpuks Järve Biopuhastuse tootmiskompleksi, mia paikneb Kohtla-Järvel, endise Nitroferti väetisetehase ja VKG vahele jääval territooriumil. Pikim kanalisatsioonitoru ühendab puhastit Kiviõli linna ja sealse keemiatööstusega. Foto: Ain Alvela

    Eestit ootab ees veereform. Veevärgi kasutajaid tabab hinnatõus

    Küberkaitsega tegelemine on lisaks EL-i direktiivis määratletud kohustusele ettevõtetele ka eluliselt vajalik. Foto: TalTech

    Ettevõtjad saavad küberturbe karmimate nõuete täitmiseks toetust

    Sunly Ristile rajatud energiapark on oma 244 MW suuruse võimsusega Baltimaade suurim. Tegemist on esimese etapiga suurema hübriidpargi loomisel, kuhu lisaks tuleb veel ka energia salvestusvõimekus. Osa pargi tulust läheb Lääne-Nigula valla Risti osavalla eelarvesse, näiteks elektrihinna 50 eurot/MWh korral oleks vastav tasu ca 75 000 eurot aastas. Foto: Sunly/erakogu

    Paradoks – kaunis ja selge suveilm röövib päikesepargi kasumi

    Eesti väiketootjate hinnangul mõjub EL-i uus pakendimäärus nende ekspordiärile laastavalt. Foto: ESPAK

    Väikeettevõtjate hinnangul paneb uus pakendimäärus ühisturu nende jaoks lukku

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Bauroci blogi
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Lesjofors

Akudega seotud tulekahjud saavad enamasti alguse laadimise ajal

autor: TööstusEST
september 2026
Kategooria: Ülevaade, TööstusEST september 2026
Akudega seotud tuleõnnetused muutuvad järjest sagedasemaks. Näiteks tänavu 3. juuli õhtul põles Tallinnas Nõmmel telefonide akuelemente täis merekonteiner. Konteineris ladustati kasutatud liitiumioonakusid, põlengust eraldus palju suitsu, leekide kustutamine võttis paar tundi aega ja et ohutuses veenduda, uputasid päästjad akud tonni veega täidetud basseini.

Akudega seotud tuleõnnetused muutuvad järjest sagedasemaks. Näiteks tänavu 3. juuli õhtul põles Tallinnas Nõmmel telefonide akuelemente täis merekonteiner. Konteineris ladustati kasutatud liitiumioonakusid, põlengust eraldus palju suitsu, leekide kustutamine võttis paar tundi aega ja et ohutuses veenduda, uputasid päästjad akud tonni veega täidetud basseini.

Nutitelefonides, sülearvutites, elektritõukeratastes, tööriistades jms leiduvad akud võivad endas peita tõsist ohtu. Statistika näitab, et suur osa akudega seotud tulekahjudest saavad alguse just laadimise käigus. 

Sel aastal on akudest alguse saanud 22 tulekahju, millest üheksal juhul tekkis põleng aku laadimise käigus. Sama paljudel juhtudel ei ole põlengu põhjust võimalik kindlaks teha, sest seadmed on intensiivses põlengus hävinud. Liitiumioonakude tulekahjusid tõid kaasa ka ebasobivad hoiustamistingimused, ise kokku pandud või ümber ehitatud akulahendused ning akude mehaanilised vigastused.

Akudest puhkenud kahjutuld on eriti keeruline kustutada

Kõige rohkem akudest alguse saanud hoonetulekahjusid või tulekahjuohtlikke sündmusi on seotud akutoitel töötavate liikumisvahenditega nagu elektritõukerattad, elektrijalgrattad, tasakaaluliikurid ja elektrisurfilauad. Teisel kohal on erinevate tööriistade (näiteks akutrellid, saed) akud. Kuigi taolisi põlenguid tuleb Eestis veel ette pigem harva, võivad tagajärjed olla siiski väga tõsised.

Sebacom

Päästeameti ohutusteadlikkuse ekspert Tuuli Taavet märgib, et liitiumioonakude süttimisel võivad tekkida plahvatuslikud, mürgised ja raskesti kustutatavad tulekahjud. Kusjuures rahvusvaheline statistika näitab tema sõnul, et akudest alguse saanud tulekahjud on aina sagedamad.

Vaatamata sellele, et liitiumioonakud on igapäevases kasutuses töökindlad ja mugavad, sisaldavad need suures koguses energiat, mistõttu võivad nad endast ka ohtu kujutada. Aku kahjustumise, vale kasutamise või muu rikke korral võib aku kiiresti kuumeneda, eraldada ohtlikke gaase ning põhjustada tulekahju või plahvatuse.

„Liitiumioonaku põlengu teeb ohtlikuks asjaolu, et aku sees toimuvad reaktsioonid võivad jätkuda ka pärast leekide summutamist ning aku võib uuesti süttida,“ kirjeldab Tuuli Taavet ohuallikat. „Lisaks eralduvad põlengu käigus mürgised gaasid ja suits, mis ohustavad inimeste tervist. Seetõttu on oluline kasutada CE märgistusega ja usaldusväärsete tootjate seadmeid, jälgida toote kasutamis- ja laadimisjuhiseid, vältida akude omavolilist ümberehitamist ning kontrollida regulaarselt, ega akuseadmel ei esine kahjustusi.“

Seadmete nähtavad kahjustused kätkevad endas ohtu

Odavad ja ebaselge taustaga seadmed ning laadijad on samuti suur riskitegur, sest neil võivad puududa korralikud sisemised kaitsemehhanismid, nad võivad olla valmistatud ebakvaliteetsetest materjalidest ning lõpuks süttida.

„Tähtis on jälgida, et juhtmete isolatsioon oleks terve – pragunenud või vigastatud kaabel tuleks välja vahetada. Juhtmeid ei tohi ka tugevalt painutada ega pigistada, sest see võib rikkuda juhtmestikku ja suurendada riski,“ selgitab Taavet. „Kui akul on nähtavaid füüsilisi kahjustusi või on see näiteks paisunud, muutub laadides tavapäratult kuumaks või eritab imelikku lõhna, tuleks selle kasutamine lõpetada ja viia see näiteks tulekindlat kotti kasutades jäätmejaama.”

Kui aku on väga kuum (ka ilma laadimiseta), eraldab suitsu, susiseb, siis on tegemist olukorraga, kus aku võib iga hetk süttida. Sellises olukorras ja juhul, kui see on võimalik, tuleb aku(seade) viia mittepõlevas anumas õue, eemale kõigest, mis võib süttida ja võimalusel uputada seade vette ning jätta see sinna pikemaks ajaks ligunema.

Kuidas ohtu ära hoida? 

  • Lae akut valvsa pilgu all – kui oled kodus ja ärkvel. 
  • Ära hoia ega lae  seadet liiga soojas ega umbses kohas, näiteks voodis või soojusallika läheduses. 
  • Hoia akusid ja akuseadmeid toatemperatuuril, kuivas ja hästi ventileeritud ruumis, mittesüttival pinnal, eemal soojusallikatest ja kergestisüttivatest materjalidest ning taga, et toas oleks olemas ka suitsuandur.
  • Lae ja hoiusta akut ja akuseadet kohas, kus see ei takista tulekahju korral toast õue pääsemist. 
  • Kasuta ainult tootja poolt soovitatud laadijaid. 
  • Kui aku on saanud tugeva põrutuse, on paisunud või kuumeneb laadimisel ebatavaliselt, lõpeta kohe selle kasutamine ning vii parandusse või jäätmejaama. 
  • Liitiumakude põleng on tavaliselt intensiivne, kiire ja võib olla väga ohtlik. Kui aku on põlema süttinud, liigu ruumist välja ja sulge enda järel uksed, et piirata tule ning suitsu levikut. Seejärel helista 112 ja kutsu abi.
  • Rohkem infot: https://www.paasteamet.ee/et/aku.

Allikas: päästeamet

Sildid: keskkondPäästeamet
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Elektrilevi lisas riigi toel võrku ligi 360 MW tootmissuunalist võimsust

Järgmine artikkel

Väikeettevõtjate hinnangul paneb uus pakendimäärus ühisturu nende jaoks lukku

Seotud artiklid

Tõnu Mertsina. Foto: Jake Farra
Arvamus

Eesti majanduskasvu väljavaade on hea, kasvu veab eksportiv tööstus

08/09/2026
Kodumaine rõivaste ja tekstiilide tootmine võitleb ellujäämise nimel – üksikute, oma niši leidnud edukate ettevõtete kõrval näitab see tööstusharu üldiselt kahanemise märke. Foto: Ain Alvela
Ülevaade

Tekstiili ja rõivatootmise hoidmine Eestis tähendab parajat katsumust

08/09/2026
Suur osa Ida-Virumaa reoveest jõuab lõpuks Järve Biopuhastuse tootmiskompleksi, mia paikneb Kohtla-Järvel, endise Nitroferti väetisetehase ja VKG vahele jääval territooriumil. Pikim kanalisatsioonitoru ühendab puhastit Kiviõli linna ja sealse keemiatööstusega. Foto: Ain Alvela
Keskkond

Eestit ootab ees veereform. Veevärgi kasutajaid tabab hinnatõus

08/09/2026
Küberkaitsega tegelemine on lisaks EL-i direktiivis määratletud kohustusele ettevõtetele ka eluliselt vajalik. Foto: TalTech
Toetus

Ettevõtjad saavad küberturbe karmimate nõuete täitmiseks toetust

08/09/2026
Järgmine artikkel
Eesti väiketootjate hinnangul mõjub EL-i uus pakendimäärus nende ekspordiärile laastavalt. Foto: ESPAK

Väikeettevõtjate hinnangul paneb uus pakendimäärus ühisturu nende jaoks lukku

Värske ajakirja trükinumber

TööstusEST mai 2026

Viimane ajakirja diginumber

TööstusEST märts 2026
AgesPartner

Sisuturundus

Veho Mercedes-Benz keskuses töötab Mars Large õhk-vesi soojuspumpade kaskaad.

Kolm autokeskust, üks eesmärk: energiatõhus sisekliima

29/05/2026
ABB Jüri hoolduskeskus on suurim Baltikumis ja üks võimekamaid kogu Põhjamaades.

ABB hoolduskeskuses pakutakse Baltikumis ainsana mähiste vaakumsurveimmutust

05/05/2026
ABB uued IE6-klassi tööstusmootorid viivad energiatõhususe uuele tasemele.

ABB uued magnetivabad IE6 mootorid pakuvad kiiret tasuvusaega ja väiksemat jalajälge

05/05/2026
Teeme humanoidsed robotid kõigile kättesaadavaks: igus pakub määrdevabu komponente nagu näiteks sfäärilisi laagreid ja kaablikette, kuid ka terviklikke humanoidroboteid veebiplatvormil RBTX. Allikas: igus SE & Co. KG

Komponentidest humanoidideni: RBTX on muutunud soodsate automatiseerimisteenuste keskuseks

28/04/2026
Võidutöö esitlus Autodesk Fusion 2026 disainivõistlusel. Autorid: FS Team Tallinn (Hardi Hakk, Erik Kristo Kremm, Sten Sillandi).

Autodesk Fusion disainivõistlus 2026: koht, kus ideed saavad praktilise kuju

28/04/2026

Väljaandja

TööstusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed digitaliseerimine edukas ettevõte Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Energia Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Masinatööstuse Liit Eesti tööstus eksport elekter elektroonika elektroonikatööstus energeetika energia energiakriis energiapoliitika eriolukord Euroopa Liit haridus Ida-Virumaa IT ITL it tööstuses keemiatööstus keskkond kolumn koostöö liitude uudised masinatööstus MKM puidutööstus põlevkivi ringmajandus rohepööre seadus sisuturundus statistika swedbank sündmus taastuvenergia TalTech teadus toetus tööjõud ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Blogid
      • Bauroci blogi
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    TööstusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis tööstuses toimuvaga!

      Tundub, et kasutad reklaamiblokeerijat.

      See võib mõjutada meie lehe toimimist ning sisu ei pruugi kuvada nii, nagu see on mõeldud. Palun kaalu reklaamiblokeerija väljalülitamist – nii saad nautida kõiki artikleid probleemideta ja samas toetad meie väljaannet, et saaksime pakkuda sulle kvaliteetset tasuta sisu.