Elektrilevi ja kliimaministeeriumi koostöös ellu viidud toetusprojekt suurendas jaotusvõrgu tootmissuunalist võimsust 363 MW võrra, ületades algselt seatud eesmärgi enam kui kahekordselt.
Samal ajal väheneb võrgu arvestuslik aastane rikete arv ligi 530 võrra ehk pea kolm korda kavandatust enam, mis tähendab võrgu töökindluse märgatavat paranemist.
Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt märgib projektist rääkides, et uue elektritootmise lisandumine eeldab tugevat ja paindlikku elektrivõrku, mis suudab võtta vastu järjest rohkem kohapeal toodetud elektrit ning tagada samal ajal töökindla elektrivarustuse.
„Elektrilevi võrku tehtud investeeringud on loonud selleks vajaliku võimekuse ning parandanud samal ajal ka tarbijate varustuskindlust,“ kinnitab Sutt. „See, et projekti eesmärgid ületati nii tootmissuunalise võimsuse kui ka töökindluse osas, näitab tehtud investeeringute head mõju ning toetab Eesti energiajulgeolekut ja aitab valmistada elektrivõrku ette tuleviku vajadusteks.“
Ka Elektrilevi juhatuse esimees Mihkel Härm on rahul, tema sõnul näitab tulemus, et õigesti suunatud võrguinvesteeringuga saab lahendada korraga kaks väga olulist ülesannet – teha elektrivõrgus rohkem ruumi uutele tootjatele ja parandada tarbijate varustuskindlust.
Rikete arvu vähendamine parandab varustuskindlust
Projekti eesmärk oli suurendada jaotusvõrgu tootmissuunalist võimsust vähemalt 160 MW võrra. Tegelik tulemus oli 363,3 MW ehk ligikaudu 2,3 korda kavandatud mahust suurem. Suurima osa lisandunud võimsusest andsid keskpingevõrgu tugevdamiseks tehtud investeeringud.
Märkimisväärselt ületati ka projekti töökindluse eesmärk. Kui eesmärk oli vähendada potentsiaalset rikete arvu vähemalt 187 võrra aastas, siis Elektrilevi pikaajalisel rikkestatistikal põhineva mõjuhinnangu järgi aitab tehtud investeeringute mõju ära hoida ligi 530 riket aastas. Lisaks planeeritust soodsamatele hankehindadele andis positiivse lisatulemuse ka algsest plaanist suurem keskpinge objektide realiseerimise maht.
Kokku investeeriti projekti raames elektrivõrku 89,5 miljonit eurot, millest Kliimaministeeriumi toetus Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastu vahenditest moodustas kuni 38 miljonit eurot. Projekti käigus rajati ja uuendati kokku 1545 kilomeetrit elektrivõrku ligikaudu 2100 objektil üle Elektrilevi teeninduspiirkonna.
Väiketootjad saavad avarama võimaluse võrguga liituda
Olulise osa töödest moodustas vanade paljasjuhtmeliste õhuliinide asendamine maakaablite ja kaetud juhtmetega. Elektrilevi rikkestatistika järgi esineb maakaablitel rikkeid ligikaudu kümme korda ja kaetud juhtmetel viis korda vähem kui ilmastikutundlikel katmata õhuliinidel. See aitab vähendada eelkõige ilmastikust tingitud elektrikatkestusi ja muudab võrgu vastupidavamaks.
Madalpingevõrku tehtud investeeringutega loodi projekti metoodika järgi võimalus vähemalt 2250 uue kuni 15 kW võimsusega mikrotootja liitumiseks. See annab rohkematele kodudele ja väikeettevõtetele võimaluse oma toodetud elektrit võrku anda.
Projekt viidi ellu taaste- ja vastupidavuskava investeerimisprogrammi „Programm taastuvenergia tootmisrajatiste juurdepääsu parandamiseks elektrijaotusvõrgule“ raames, hõlmates investeeringuid kõigis programmi sihtrühmaks määratud maakondades.
Elektrivõrku tehtud investeeringu tulemused
- Jaotusvõrku lisandus 363,3 MW tootmissuunalist võimsust.
- Investeeringute arvestuslik mõju on ligi 530 välditavat riket aastas.
- Elektrivõrku investeeriti kokku 89,5 miljonit eurot, millest Kliimaministeeriumi toetus ELi taaste- ja vastupidavusrahastu vahenditest oli 38 miljonit eurot.
- Rajati ja uuendati 1545 kilomeetrit elektrivõrku ning töid tehti ligikaudu 2100 objektil.
- Madalpingevõrgu investeeringud lõid võimaluse vähemalt 2250 uue kuni 15 kW võimsusega mikrotootja liitumiseks.
Allikas: Elektrilevi
