Päike ja tuul energiasüsteemi

Seoses energiaturul toimuvate muutustega kasvab nõudlus uut tüüpi teenuste järele. See tähendab üha enam etteplaneerimatuid energiavoogusid, aga ka kasvavat andmehulka, millega tuleb arvestada. Horizon2020 raamprogrammi toetusel teostatav EU-SysFlex on projekt, kus löövad kaasa 15 Euroopa riigi ülikoolid ja uurimisasutused, müüjad ja agregaatorid, põhivõrgu- ja jaotusvõrguettevõtjad, aga ka tehnoloogiapakkujaid, eelkõige IKT poolelt.

Elering AS-i poolt andmevahetusega seotud tööpakette juhtiva Kalle Kuke sõnul on 4-aastane projekt suunatud eelkõige põhivõrgu tasemel probleemide lahendamisele. Projekti vältel testitakse erinevaid piloote-prototüüpe ning pakutakse välja paindlikkustooteid ja -teenuseid, mis muutuvas turuolukorras aitaksid elektri tootmist, müümist ja tarbimist paremini juhtida.

Suund paindlikkusturule

Elering on projektis võtnud enda peale energia tarbimise jm andmete vahetamiseks lahenduste loomise. Eesmärgiks on, et andmevahetusplatvormiga liidestatud uued teenused ja tooted saaksid turvaliselt ning reaalajalähedaselt andmeid vahetada. See loob võimalused korraldada energiatarbimist ja energiateenuste osutamist tõhusamalt.

Projekti raames tuleb ka otsustada, kuidas reguleerida andmete kuuluvus, piiriülene andmevahetus ning ligipääs andmetele.

EU-SysFlexi laiem küsimus on, kuidas võimalikult palju taastuvatest energiaallikatest toodetavat energiat turule tuua ja samas toime tulla etteplaneerimatute energiamahtudega. „Rõhk on täna paindlikkusturu edendamisel. Kuidas see turg hästi tööle saada, mis eelduslikult peaks looma võimalused ka tuulel ja päikesel põhinevate energiaallikate energiasüsteemi ühendamiseks,“ selgitab Kukk, et tarbija ja see pisike tootja, kes saab ja soovib aktiivselt turul osaleda, loob omakorda turule etteplaneerimatust.

Mõistagi suureneb uute turuosaliste lisandumisel ka andmemass, mida on vaja hallata. „Enam pole 1–2 suurtootjat, kes on ühendatud ühte võrku. Meil on turule tekkinud juurde tootjaid, samuti on konkurentsipõhiseks muutunud müügipool ning tarbijad ise aktiivsed turuosalised. See on kaasa toonud uut tüüpi turuosaliste tekke nagu agregaatorid ja energiateenuste pakkujad,“ selgitab Kukk, et salvestustehnoloogiate arenedes lisandub uusi turuosalisi veelgi.

Desünkroniseerimine suurendab vajadust paindlikkuse järele. Selle asemel, et investeerida võrku, on võimalik otsida ja osta paindlikkust.

Uute turuosaliste lisandumisega tekivad ka uut tüüpi turud. Siin tulebki mängu mõiste paindlikkusturg, mille sees on omakorda palju paindlikkusteenuseid ja -tooteid. Süsteemitasakaalu hoidmiseks on põhivõrguoperaatoritele vajalik bilansiteenus koos erinevate toodete ja teenustega. Sarnaselt vajavad paindlikkust ka kohalikud jaotusvõrgud kohalike võrgupiirangute juhtimiseks. „Sealt samm edasi hakkavad turuosalised ise juba omavahel paindlikkusega kauplema,“ kirjeldab Kukk, kuidas ühine turuplats peaks hakkama toimima.

Kõige selle juures tekib kiirenevas tempos juurde andmeid, mida on vaja paindlikkusturu toimimiseks koguda ja analüüsida. „Täna muutuvad tooted ja teenused ühelt poolt aina reaalaja lähedasemaks. Kuid on ka juhuseid, kus võrguettevõtja teab juba aastaid ette, et selles piirkonnas tekib varustusega probleeme. Ja siin on valikukoht – kas investeerida või anda turule signaal, et ma vajan seal mingi aja pärast teatud hulka paindlikkust,“ selgitab Kukk. Ta lisab, et on väga oluline, et kellelgi ei tekiks infomonopoli ja kõikidel osapooltel oleks võrdne ligipääs.

„Põhivõrkude omandiline eraldamine energiatootjatest ja -müüjatest tuli kolmanda energiaturu paketiga. Näeme, et ka jaotusvõrgud peaksid saama täielikult eraldatuks, neutraalseks turuhuviga osapooleks. See on võti, mida turu edasiseks arenguks on vaja.“

Andmevahetus uue turu eeldus

Üleeuroopalise mastaabiga projektide juures on palju aspekte, mida tuleb arvesse võtta, alates turvariskidest ja lõpetades erinevate riikide seadusandlike regulatsioonidega. Nii on projektis olulisel kohal mõlemad teemad, nii turvaline andmevahetus kui privaatsust kaitsev tarbimisandmete analüüs. Samuti peavad lahendused olema piisavalt universaalsed, et nende piiriülene kasutus oleks võimalik.

Kuke sõnul on siin kaks võimalust: kas töötada välja riigisisene lahendus ja eeldada, et see on laiendatav ka teistesse riikidesse või luua kohe piiriülesed demod, kaasates andmevahetuse testimiseks partnereid erinevatest riikidest ja järeldada selle põhjal, mida tuleb täiendada.

Elering koos Eesti koostööpartnerite Guardtime’i ja Cyberneticaga, aga ka teistega, keskendubki turvalise piiriülese andmevahetusplatvormi väljatöötamisele. „Kui teistes projekti töörühmades testitakse paindlikkusteenuseid kindlate riikide põhiselt ja arendatakse teenuseid oma vajaduste tarbeks, siis meie testime piiriülest andmevahetust, mida eeldab ja hoogustab ka paindlikkusturu loogika,“ sõnas Kukk. Siin tulevad mängu mõisted nagu standardiseeritus ja harmoniseeritus, nii äriprotsessides kui tehnilises mõttes. „Täna oleme läinud seda teed, et teeme pilootprojektid, mille põhjal saame järeldada, kuhu maani saab standardiseerida. Eos võib öelda, et me ei defineeri üht ja õiget andmeformaati. Küsimus on, kuidas erinevad formaadid kokku tuua, et turvaline andmevahetus oleks piiriüleselt tagatud. Uurime, kuidas erinevad olemasolevad ja tekkivad platvormid, süsteemid ja lahendused omavahel ühendada ning suhtlema panna.“

Olemasolevad energiaandmete platvormid on reeglina üsna kitsa fookusega. Paljusid andmeladusid käsitletakse mõõteandmete jagamise platvormina, mis koguvad arvestitest info kokku ning tarbija nõusolekul jagatakse seda müüjatele.

„Täna oleme seda piiri ületamas: tahame tuua kokku erinevad andmekogud, ja me räägime ka sektoriülesest andmevahetuse testimisest, mis võib anda uusi ärivõimalusi uutele teenusepakkujatele ja tarbijatele. Me juba praktiseerisime seda Eestis riigisiseselt oma Estfeed platvormiga. Seda kogemust soovimegi nüüd jagada muu Euroopaga, kuna Estfeedi kontseptsioon saaks töötada ka riigipiiride üleselt,“ selgitas ta. Kuke sõnul pannakse lisaks mõõteandmetele mudelisse võrgu- ja operatiivandmeid, samuti võrgu planeerimise andmeid, kindlasti ilmastiku andmed ning hinnainfo.

„Tarbija seisukohast on meie jaoks oluline minna sertifitseeritud arvesti taha ja koguda mõõteandmeid konkreetsete seadmete kaupa, olgu selleks soojuspump või elektriboiler. Ja koguda tarbimisandmeid suurema sagedusega kui 1 tund,“ selgitab Kukk, et reaalajalähedane infokogumine on vajalik paindlikkustoodete jaoks. „Tunnipõhise infoga on väga vähe pihta hakata, kui reageerida on vaja sekunditega ja toode ise on aktiivne näiteks 5 minutit.“

Mida EU-SysFlex testib?

Kui paindlikkusdemodes testitakse üksikuid paindlikkustooteid ja -teenuseid, siis andmevahetusdemodes on fookus laiem ning testitakse universaalsemal tasemel andmevahetust ja sellega seotud aspekte. Lihtsalt öelduna on tehtud eeldus, et andmevahetus on paindlikkusturu jaoks oluline eeltingimus.

„Projektis võetakse vaatluse alla bilansiteenused ehk sageduse hoidmise teenused, teiseks aga on kindlasti oluline jaotusvõrkude võrgupiirangute juhtimise teema. Need on küll kaks erinevat teenustüüpi, kuid tooted nende taga võivad olla samad,“ selgitab Kukk, et see on ka ühtse paindlikkusturu hoidmise loogika, mis aitab turul suuremat likviidsust hoida. Kolmanda paindlikkusteenusena käsitletakse mitmes demos reaktiivenergiat.

Kuna paindlikkusdemod stardivad paralleelselt, ei saa andmevahetusdemodes paljude aspektidega n-ö ette arvestada. „Loogika on selles, et hetkel kirjeldame kasutuslugusid, mida testima hakatakse, ehk erinevaid protsesse ja funktsionaalsusi, oleme kokku leppinud demod ja partnerid. Augustiks valmib esmane arhitektuurne lahendus, misjärel minnakse juba arendustega edasi. Andmevahetusdemode järgselt vaatame, kas sellisel kujul rahuldaksid need lahendused andmevahetusvajadusi ka projekti paindlikkusdemode kontekstis, ning mis vajab täiendamist ja kas need lahendused oleksid ülekantavad ka teistesse kontekstidesse.“

Turu valmisolek

Kuid mis on ikkagi eeldused, et paindlikkusturg saaks hoo sisse ja ka väikesed turuosalised liituksid? „Nuti peab tähendama mingit kasu. Nii on aktiivsele paindlikkusturul osalejale samuti vaja vahetut kasu demonstreerida, näidata, palju on võimalik kokku hoida või teenida,“ sedastab Kukk.

Sama oluline on ka turule ligipääsu lihtsus. „Paindlikkusturust rääkides on täna turuplatvorm alles tekkimas, kuhu hakkavad lisanduma uued tooted ja teenused,“ selgitab Kukk. Paratamatult on sellise turu jaoks oluline turvaline andmete vahetamine, mis võimaldab erinevatel osapooltel üksteiseni jõuda, ja mis veelgi olulisem – leida enda jaoks soodsaim pakkuja.

Siit edasi jõuame reaalse turunõudluseni. „Selleks, et tekiksid huvitatud osapooled ja kauplemine, on vaja turuplatsi ja tooteid-teenuseid, mis peaksid lähtuma paindlikkuse ostjate vajadustest, eelkõige räägime siinkohal võrguettevõtjatest,” selgitab Kukk.

Kuke sõnul pole põhivõrgu tasandil see teema olnud piisavalt atraktiivne, kuna meie sagedusi hoiab suures osas veel Venemaa, kuid desünkroniseerimine suurendab hüppeliselt vajadust paindlikkuse järele. „Selle asemel, et investeerida võrku, on võimalik otsida ja osta paindlikkust, kui see on majanduslikult mõistlik.“

Hea teada

Andmevahetusdemod:

• Pilootprojekt koostöös Taani põhivõrguga. Testitakse andmevahetust kahe riigi andmeladude vahel.
• Pilootdemo koostöös Leedu jaotusvõrguga, et selgitada, kuidas läbi Estfeedi saaks Leedu tarbija ligi oma tarbimisandmetele ja kuidas volitada kolmandat isikut saama ligipääsu tarbimisandmetele.
• Koostöö Euroopa põhivõrguettevõtjate ühendusega (ENTSO-E). Soov on demonstreerida Eleringi tarbimisandmete jagamise platvormi Estfeed ning ENTSO-E elektrisüsteemi operatiivandmete platvormi koostoimet, tehes mõlemat liiki andmed huvitatud turuosalistele kättesaadavaks n-ö ühe värava kaudu.
• Paindlikkusplatvormi arendamine. Eesmärk ei ole konkreetseid tooteid arendada ja testida, vaid tuua ühele platvormile kokku paindlikkusturu arenguks vajalikud andmed ja analüüsida, kuidas andmevahetust kõige efektiivsemalt erinevate osapoolte vahel korraldada (tarbija-võrguettevõtja-agregaator-turukorraldaja jt osapooled).
• Väikesed turuosalised. Täna puudub Eesti tingimustes võrguettevõtjatel otsene vajadus selle ressurssi järele. Teistpidi ei ole paindlikkuse pakkujatel olnud motivatsiooni turule tulla, kuna see eeldab alginvesteeringut, lihtsat ligipääsu turuplatsile ning võimalust valida endale sobiv agregaator. Eesmärk on teha tarkvaraline lahendus, mis aitaks paindlikkuse pakkuja jaoks neid probleeme leevendada.
• Vaata lähemalt: http://eu-sysflex.com