Inseneeriaõpe silmitsi väljakutsetega

Kuigi inseneritöö on Eestis hästi tasustatud ja töökoht kindel, napib tudengeid sellest hoolimata.

Ühest küljest ootab ettevõtja ülikoolidest oma valdkonnas orienteeruvaid spetsialiste, teisest küljest on tegu valdkonnaga, mis seondub pigem sõnadega keerukas ja raske. Seetõttu ootavad ülikoolid, et ka ettevõtjad oleksid noortele eeskujuks.

Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonna energiapoliitika professori ja Eesti Inseneride Liidu presidendi Arvi Hamburgi sõnul on inseneeriaeriala suur konkurent IT. „Tihti räägitakse sellest kui omaette valdkonnast, kuid see on vaid töövahend,“ ütles Hamburg. Tema sõnu toetab OSKA 2018. a juuni seisuga koostatud põhikutsealade uuring, mille järgi kutseharidusega tarkvaraarendajate osas ületab pakkumine nõudlust, kuid probleem esineb IKT-kompetentsiga juhtide seas. Vajadus nende järele kasvab eelkõige teistes sektorites.

Samas uuringus on enamik inseneeriaerialasid punases ning nõudlus ületab pakkumist. TTÜ Virumaa Kolledži direktori Viktor Andrejevi sõnul võib tudengite vähesus olla seotud erialade kuvandiga – arvatakse, et tegu on keerulise ja raske valdkonnaga ning seetõttu otsustab keskkoolilõpetaja asuda õppima mõnele teisele erialale.

Oluline koostöö

Olukorra parandamiseks käib kõrgkoolides pidev töö, koostööd tehakse ettevõtetega, et tutvustada tudengitele seda, mis neid kooli lõpetades ees ootab. Samas tõdeb TTÜ elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi direktor Ivo Palu, et sellest jääb väheks. Eeskujusid ja huvi hoidmist oleks rohkem vaja juba põhikoolis, seda nii huviringides kui ka koolitundides. Palu sõnul korraldatakse küll külastusi, kuid see kipub jääma projekti korras ühekordseks tegutsemiseks.Nii oodatakse ka ettevõtete suuremat panust eeskuju näitamisel eriala ning hilisema töö tutvustamisel. Kuidas seda täpsemalt teha, on vaja veel välja selgitada.

Cleveroni asutaja ja juhatuse liige Arno Kütt sõnas, et kui koostöö puudutab tudengitele ülesande andmist ja lahenduse leidmist, siis on väga head kogemused Eesti Kunstiakadeemiaga. „Mis puudutab aga arendustööd ülikoolidega, siis seal on väga suured käärid. Arenduse kiirus, mida ettevõte ootab, on hoopis teisest klassist, kui ülikoolid täna pakkuda suudavad. Konkurentsis püsimiseks on vaja kiiresti leida häid lahendusi ja seda kahjuks ülikoolidega koostöös täna teha ei saa,“ ütles Kütt. „Ootaksime ülikoolidelt kiiremat tegutsemist ning oleme avatud erinevatele pakkumistele.”

Mida toob tulevik?

OSKA valdkondade uuringud toovad välja kasvava vajaduse erinevate info- ja kommunikatsioonitehnoloogia spetsialistide, tehnikute ja mehhatroonikute, erinevate tehnikavaldkondade inseneride järele. Analüüsid näitavad, et arvutiteadustes, elektroonika ja automaatika ametialade puhul võib tulevikus tekkida erialase ettevalmistusega lõpetajate puudujääk.

Inseneritaseme töötajate puuduse leevendamiseks plaanitakse suurendada koolituspakkumist ja muu hulgas ühe lahendusena proovida tulevikus lävendi asemel korraldada vastuvõtukonkursse ja seada sisseastujatele täiendavad kriteeriumid. See aitaks välja selgitada, milline on õpilaste õpimotivatsioon ja nende eelnev tase.

Nimetatud ettepanekud on kantud eelkõige soovist vähendada väljalangevust ja saavutada suurema arvu lõpetajate tööleasumine oma erialale.

Tasub teada

Muutused kõrghariduses ja õpetamise meetodites

Püsimaks konkurentsis, suureneb tarbitava hariduse maht. Samas selle hariduse omandamise (ostmise) viisid muutuvad – müüjate turg muutub ostjate turuks – paindlikuks, ajakohaseks, nõudmisel, spetsiifilistest vajadustest lähtuvaks ja palju kättesaadavamaks. Futurist Thomas Frey ennustab aastaks 2030 pooltele maailma ülikoolidele ja kolledžitele kollapsit:

Liiga suur üldkulude maht – väheneva tudengite arvu ja kokkukuivavate avalike ressursside tõttu;
Ebakvaliteetsed õppejõud ja õpetajad – olukorras, kus internetis on maailma top 1% õpetlastest vabalt kättesaadavad;
Kõigile nähtav online-reitingusüsteem, kus üksik kesine õppejõud võib viia alla kooli reitingu;
Aja ja koha ebamugavus – kasvava ajasurve ja paindlikuma võimaluse olemasolul eelistatakse e-õpet;
Hinnakonkurents – vabad ja tasuta loengud ainepunktideta versus tasulised loengud ainepunktidega surub hinda alla;
Mandaadiküsimus – õigus väljastada diplomeid ja kraade on seni ülikoolide monopoolne õigus, viimast püüab murda üha suurem ring e-hariduse ettevõtteid ja organisatsioone;
Suhetevõrgustikud – sotsiaalmeedia ja erinevad liikumised on sellele ülikooli rollile üha enam konkureerimas.

Allikas: „Töö ja oskused 2025. Ülevaade olulisematest trendidest ja nende mõjust Eesti tööturule kümne aasta vaates“ OSKA

KOMMENTAAR

Cleveron tekitab oma eeskujuga noortes huvi valdkonna vastu

Reelika Maranik
Cleveroni värbamisturunduse ja sisekommunikatsioonijuht

Otse koolipingist töölesaajaid on Cleveronis piisavalt. Jagame nii Tallinna Tehnikaülikooli kui Tartu Ülikooli tudengitele stipendiume, mille raames käivad noored Cleveronis praktikat sooritamas, motiveeritud ja nutikad jäävad meie tiimi täiskohaga tööle. Samuti oleme teinud koostööd Estcube’iga, mille tulemusel oleme oma tiimi nutikaid noori saanud.

Digiturundus ja otsesoovitused

Samuti tegeleme aktiivselt sihitud digiturundusega nii sotsiaalmeedias kui Google’is. Reklaamime kuulutusi lehtedes, palume Cleveroni töötajatel tuttavaid soovitada. Samuti korraldame erinevaid sündmusi, kus räägime ettevõttest, vastame küsimustele ning kirjeldame valdkonnapõhiseid väljakutseid, mis omakorda tekitab publiku seas huvi liitumise vastu. Tippspetsialistide puhul kontakteerume nendega LinkedIn’is otse.

Järelkasvu harimiseks jagame stipendiumeid, sponsoreerime erinevaid robootikasündmusi ja -ringe, käime ülikoolides valdkonda tutvustamas ja teeme koostööd kursuste projektitööde raames, et noored saaksid kogemuse, kuidas nii tarkvara, riistvara, disain, projektijuhtimine, turundus kui ka müük peavad koostööd tegema.

Samuti osaleme virtuaalõppekavades. Selle aasta sügisel alustame Cleveroni Akadeemiaga, mis toob asjahuvilised kokku ning reklaamib erialavaldkonda. Seega püüame ise turuliidri positsioonil püsida, et noortel tekiks huvi valdkonna vastu ja soov tuleviku loomisel osaleda.

Oodatud osavad käed

Praktilise kogemuse ja teadmistepagasiga noorte tase on üldiselt kõrge. Loomulikult on palju noori, kel puudub töökogemus ning kõrgkooli maksimaalsed hinded tööde eest on pannud neid arvama, et nad on ihaldusväärsed ka tööturul, mis paneb neid üle oma võimete töötasu küsima. Praktika näitab, et otse garaažist või kutsekoolist väljunud noored on väga osavad ning meile teretulnud: nad teavad, kuidas miski töötab, ja kui ka ei tea, siis nokitsevad, kuni lahendus on käes. Kahjuks on osavate kätega mehi raske garaažist kätte saada, kuna neis puudub tihtipeale ambitsioon kandideerida või siis ei jõua meie kuulutused nende garaaži seinale.

Otse garaažist või kutsekoolist väljunud noored on väga osavad ja meile teretulnud: nad teavad, kuidas miski töötab.

KOMMENTAAR

ABB: õpingud võiks siduda praktiliste kogemustega võimalikult vara

Gerda Markus
ABB Balti riikide värbamisjuht

Täna konkureerime mitmete tugevate ettevõtetega ning lisaks huvitavale tööle peame olema võimelised pakkuma ka lisandväärtusi. Seni on õnnestunud saada otse koolist tööle spetsialiste nii palju, kui turg võimaldab.

Oleme hetkel veel heas seisus, kus tööjõudu puudu pole jäänud. Koostöös juhtidega selgitame välja sobiva kandidaadi profiili ja mõtleme, mida põnevat on talle pakkuda. Vastavalt sellele otsime nii kaua, kuni oleme leidnud sobivaima kandidaadi.

Oluline kogemus projektides

Kool peab andma teoreetilise vundamendi, kuid koostöös ettevõtetega saaks õpingud praktiliste kogemustega siduda juba varasemas staadiumis. Ettevõtted toimivad erinevalt ja laiapõhjaline praktiline kogemus koolist valmistaks tudengid paremini ette tööpõllule astuma. Eelistatud olukorras on kandidaadid, kes töökogemuse puudumisest hoolimata on osalenud reaalsetes projektides. Praktilised kogemused annavad tudengitele võimaluse täita kindlat rolli ja kanda vastutust. Sellest koorub välja ka osaline vastus järgmisele küsimusele, et ettevõtted peaksid olema avatud ning andma koolidele lahendada reaalseid probleeme ja olukordi.

Praktika aitab tööle

Meil on järjepidev koostöö Tallinna Tehnikaülikooliga, kus meie insenerid käivad andmas loenguid – oleme välja töötanud spetsiaalse loengute sarja, mis katab nii ettevõtte ootusi kui ülikooli vajadusi. Osaleme ka kõigil olulistel valdkonna messidel ning kaasame sinna ka juhte ja insenere, kes jagavad oma edulugusid ning räägivad, milliste projektidega ABB-s töötades kokku puututakse. Lisaks teeme koostööd Tallinna Tehnikakõrgkooli, Mainori ja teiste koolidega, et pakkuda tuge praktiliste teadmiste ning kogemuste jagamisel.

Koolid tahavad ka ise tudengitele lisandväärtust luua ja teevad selle nimel palju tööd. Mitmed käivad meie tehastes ekskursioonidel, et näidata tudengitele kõrgtehnoloogilist tootmist. Nii oskab tudeng teoorias õpitut samastada reaalsete võimalustega. Lisaks on praktikaprogrammid, mille käigus on tudengitel võimalus õpitut reaalsetes töösituatsioonides ellu rakendada, suur osa neist saab pärast praktikaperioodi meie juures ka tööd.