Valgustite maailm areneb peadpööritava kiirusega. Kuigi valgustid näevad välja ühesugused, võivad nende sisu ja omadused kardinaalselt erineda. Seega oleks mõistlik teha kaardistus, kuidas saada hea valgus võimalikult mõistliku hinnaga.
Ledvance Oy Eesti esinduse juhataja Leino Sigijane tõdeb, et igal investeeringul on tasuvusaeg ja põhjalikum kaardistus on mõistlik teha juhul, kui valgust kasutatakse palju. Nii tasub erinevaid valgustuslahendusi kaaluda kontoriruumis, tootmises, kaubanduskeskustes, ülikoolides jm avalikes hoonetes, kus valgustite töötunnid on suured.
„Täna on leedvalgusti tööaeg 50 000 tundi säileväärtusel 70–80% esialgsest nimiväärtusest. Tavalise kontori puhul, kus võime arvestada 2000 töötunniga aastas, on see 25 aastat kasutusaega. See on väga palju,“ selgitab Sigijane.
Lõviosa valgusti hinnast moodustavad komponendid. Kuigi välimuse poolest saab kokku panna samaväärse valgusti, on kvaliteetsema valguse hind paraku kõrgem. „Lõppeesmärk on saada valgus, kus inimesel oleks meeldiv viibida, ja seda mõõduka energiakuluga,“ möönab Sigijane. Nii tasub uurida leedide tööiga, mis võib olla
30 000 või 50 000 töötundi, aga kindlasti ka erinevusi valgusviljakuses, väreluses, räiguses.
Oluline on hea valgus
Sigijane on seisukohal, et valgustusest rääkides ei pea iga hinna eest seadma eesmärgiks energiasäästu. „Vaja on saada valgus, mis vastaks standarditele, parimal juhul isegi ületaks norme, vastavalt hetkevajadustele ja inimeste soovidele. Alles siis tuleb energiasääst.“ Hea rekkimisprojekt võikski olla esmajärjekorras valgustuse kaasajastamine ja standarditega kooskõlla viimine. Sigijane sõnul on standardid väga head, kui neist vaid kinni peetaks. „Elektriala kompetentsi Eestis on, kuid pigem ei teadvustata, et valgustusprojekti peaks ehituse käigus eraldi üle vaatama,“ soovitab ta alustada projekteerijaga konsulteerimisest.
Kui valgustust kasutatakse palju, annab selle mõistlik planeerimine mõistagi ka kokkuhoiu. „Valgustuse uuendamine on üks investeerimisvõimalus. Teisisõnu ei kuluta ettevõte ootamatute „tulekahjude“ kustutamisele, investeering hoiab jooksvaid kulusid madalamana ja kui midagi juhtub, on olemas tootjapoolne garantii,“ julgustab Sigijane kaardistust tegema.
Valgusaudit
Tasuvusarvutuse tegemiseks on Ledvance koostöös SLO-ga välja pakkunud kalkulaatori, kuhu saab sisestada erinevate valgustite võrreldavad võimsused ja muud parameetrid, ning lõppkokkuvõttes näha, kas ja kui kiiresti investeering rahaliselt end ära tasub.
„Kalkulaatorisse tuleb sisestada valgustite arv, soovitud võimsused, palju on eeldatav kasutusaeg, lisaks võtab mudel arvesse komplekti paigalduse hinda koos materjalide ja tööjõukuluga, väljavahetatava valgusti tööiga ja tasu elektrienergia eest,“ kirjeldab Laura Meerits SLO AS-ist koostöös Ledvance’iga välja töötatud mudeli parameetreid. Lõpptulemusena on näha, milline on aastane kokkuhoid võrreldes olemasoleva lahendusega ja investeeringu tasuvusaeg.
Ka Meerits kinnitab, et rohkem ei ole alati parem. „Silmadele tunnetuslikult hea valgus ei tähenda võimalikult võimsat valgustit. Vastupidi, see väsitab. Sobiva valguslahenduse väljavalimisele järgnebki tasuvusarvutus,“ selgitab ta.
Pöördu professionaali poole
SLO kodulehelt kättesaadav kalkulaator on vabalt kasutatav kõigile huvilistele. Siiski soovitab Meerits tõsisema huvi korral kaasata professionaal.
„Kalkulaatori abil on võimalik saada esmane kaardistus võimalikult väikse ajakuluga, et mõista, kas ja mida energiasäästu silmas pidades oleks mõistlik teha. See võiks anda idee, edasi saab liikuda juba konkreetsete arvutuste juurde, palju säästu ja mis aja jooksul saab võrreldes olemasoleva lahendusega saavutada,“ võtab Meerits jutu kokku.
Kuhu valgustiturg liigub?
Tänaseks on leedvalgustuse lastehaigused põetud, vaidlused paljuski vaieldud. Standardid uuenevad ja valdkond on pidevas arengus.
Ledvance Oy Eesti esinduse juhataja Leino Sigijane sõnul muutuvad leedvalgustuslahendused paremaks, aga samas ka hinnalt kättesaadavamaks. „Teatud mõttes lööb see aga turu lõpptarbija jaoks segamini,“ selgitab Sigijane, et kunagi varem pole nii lühikese aja jooksul sisenenud turule sedavõrd palju uusi valgustitootjaid.
Hilton Tallinn Park Hotel. Foto: Meeli Küttim
Kui kümme aastat tagasi kontrollis üle 90% lampide turust neli ettevõtet, siis täna jagavad sama turgu tuhanded firmad. Suured tehased on asendunud pisikestega ning kohapeal toimub vaid komplekteerimine. „Nii võib Saksa kvaliteet-taseme tootja või Slovakkias alustanud väikeettevõtte toode olla täpselt ühesugune. Ja niisuguseid ettevõtteid on sadu,“ tõi Sigijane välja, et täna on kõigil võimalus ja läbilöömiseks ei pea olema suur ettevõte.
Ühel hetkel tekib mastaabiefekt: mida suurem ettevõte, seda odavamalt saab juppe hankida. „Kui toote tehnilised parameetrid on samad, on ka hind samas suurusjärgus. Kui kellegi toode on palju odavam, on toimunud kas tehniline läbimurre või on kasutatud komponendid odavamad ja toode ei ole vastupidav,“ sõnas Sigijane, et kliendile müüakse sisuliselt usaldust.
Nii on turu avatus juurde toonud palju tootjaid ning ka investoreid, kellel pole sageli piisavalt valgustusalast kompetentsi.
„Paljud ettevõtted küll alustavad, aga ka lõpetavad oma tegevuse. Ja kliendil võib olla garantiikiri, kuid see ei oma sel juhul enam tähtsust,“ selgitab Sigijane, et järjest olulisemaks saab ettevõtete usaldusväärsus. „Tarbija seisukohast on hea teada, et kui ta teeb mingi valiku, siis see lahendus töötab ja keegi annab sellele ka kindla garantii.“
Siinkohal on üha olulisem, et tellija teaks oma vajadusi. „Tellija peab oskama sõnastada, millist tulemust tahetakse saada lõppeesmärgina,“ õhutab Sigijane hea tulemuse saamiseks pöörduma lähteülesande sõnastamisel professionaalide poole, kes sellega igapäevaselt tegelevad. Kui hoida kokku konsultatsioonikulude pealt, võib kulu ettevõtte jaoks tulla hoopis kusagilt mujalt.
Artikkel ilmus SLO Eesti ajakirjas septembris 2018:
