Kuidas sai elekter eesti keelde?

Veebipoe tegemine pole tehnilises mõttes enam kuigi keeruline – reeglina on olemas valmismoodulid, kuhu saab sisestada vajalikud andmed. Küll peitub keerukus detailides: oluline on veebimootori taga olev andmebaas. Kõige suurem kivi, millest üle tuli hüpata, oligi erialase terminoloogia ja mõistete tõlkimine eesti keelde.

Eesti eripära

Eesti taasiseseisvudes oli elektrotehniline sõnavara peamiselt venekeelne. Inglisekeelsele sõnavarale kas puudus ligipääs või olid keelebarjäärid, ja mis seal salata – puudus ka vajadus. Nii kasutati eestikeelseid mugandusi vene keelest: „Tee sinna peremõtška,“ polnud harv, mida kuuldi.

Iseseisvuse algaastatel rahvuslikkuse meeleolus oli aga venekeelseid sõnu kasutada pea ilmvõimatu. Nii hakkasidki firmad kasutama erinevaid termineid ja keeli vastavalt oma taustale. Sisse tulid soome, saksa, inglise, rootsi mugandused, mõni kasutas endiselt venekeelseid väljendeid.

Kuigi ühise mõistesüsteemi loomisest on kõneletud 1990ndate algusest, siis siiani toimisid koos erinevad mõisted ja määratlused, kusjuures iga ettevõte sikutas vankrit veidi enda poole. Maailm on aga võrreldes paarikümne aasta taguse ajaga muutunud palju avatumaks ja selleks, et üksteist mõista ja turgu hoida, tuli kokku leppida ühtses süsteemis.

Mõttest edasi

SLO alustas mõistetele eestikeelsete vastete otsimisega viie aasta eest, võttes aluseks ETIM-i rahvusvaheliselt standardiseeritud mudeli. Tõlketöö käigus ilmnes, et nii palju, kui oli spetsialiste, oli ka arvamusi. Nii polnud ettevõttel võimalik aktiivse müügitöö kõrvalt teemaga tegelemiseks piisavalt aega leida. Ka tõlkebüroo abiga ei jõutud edasi – kõik oli küll eesti keeles, kuid valdkonna inimesele mõistetamatu.

45 000 mõistet said tänu Tallinna Tehnikaülikooli teadlastele uued eestikeelsed vasted.

Tallinna Tehnikaülikooliga (TTÜ) võeti ühendust kaks aastat tagasi. Kandvad jõud selles protsessis olid TTÜ professorid eesotsas Tõnu Lehtla, Endel Ristheina ja Raivo Teemetsaga. Tooterühmi, mis aasta jooksul eestikeelsed vasted said, oli paarituhande ringis, mõisteid ning dimensioone aukartustäratavas suurusjärgus: 35 000–45 000.

Tänaseks on ETIM koostöös TTÜ teadlastega tõlgitud, toodete omadused, klassifikatsioon jm on ühtsed ja kõigile arusaadavad. Päris uudissõnu välditi, lähtuti sellest, et mõisteid ja termineid on kasutatud publitseeritud dokumentides. Siiski oli ligi sadakond sõna, mida tuli suuremas kolleegiumis otsustada. Mõisted pidid olema eestikeelsed, kuid siiski kõigile arusaadavad ja kasutuses: nii läks näiteks autotalli asemel kasutusse sõna garaaž.

ETIM-süsteem sai alguse Hollandist, levis sealt edasi Belgiasse, Saksamaale jm ning täna on liitumas kogu Euroopa ja koguni ka isepäine Norra. Siinkohal on e-kaubanduse esiletõusmine kindlasti katalüsaator, mis ühtse süsteemi kasutuselevõtmisele hoogu andis.

Kui ettevõtted saavad tooteinfot sisaldava faili erinevates programmides automaatselt klappima, siis on see nende jaoks juba selge võit. Samuti on kliendi jaoks aina olulisem saada toote kohta infot ühest kohast – mõõtmed, värv, elektrotehnilised parameetrid, deklaratsioonid jm – ja loomulikult eeldavad kliendid, et samade toodete puhul kasutatakse samu mõisteid.

Veebipoe alused

Veebipoe üldise loogika paikapanemine käis paralleelselt terminite tõlkimisega, kuid tehniline arendamine sai alata, kui mõistesõnastik oli valmis saanud.

Kokku on SLO tootevalikus täna ca 88 000 toodet – nii tuli üle vaadata, et toodetega seotud pildimaterjal oleks olemas, mõisted keeleliselt korrektsed ja õiges käändes (kuna tarkvara on originaalis saksakeelne, oli ka programmi keeleline ülesehitus saksapärane) ning andmed ühilduksid ettevõtte ERP-süsteemi ja veebipoega.

Lisaks tuli paika saada veebipoe üldine loogika. Kontserni sees kasutavad sama tarkvaralahendust nii Saksamaa, Tšehhi, Ungari kui Leedu ettevõtted, igaühel on veebipoele aga veidi erinev lähenemine. Näiteks on Saksamaa turumaht, samuti soovid ja võimalused teises mastaabis: nad on segmenteerinud oma kliendigrupid ja teinud erinevatele valdkondadele erialdi veebipoed. Nii on näiteks ehitusega seotud ettevõtetel või tööstustel eraldi veebiaken, kus on välja toodud just seda valdkonda puudutavad tooted.

SLO on andnud oma püsiklientidele ligipääsu veebipoodi, samal ajal peeti arenduse juures meeles, et säilima peab kiirus, lihtsus ning funktsionaalsus ilma tarbetute lisaklikkideta. Nüüd oodatakse klientidelt tehtule tagasisidet, et asuda veelgi mastaapsema töö juurde juba koos partneritega.

Nimelt on olemas eestikeelne raamistik, kuid toodete nimetused vajavad täpsustamist. Seni on need olnud tarnija otsustada, sestap pole harv, et identsel tootel on 3–4 erinevat nimetust. SLO vaikne soov on, et tarnijad hakkaksid kasutama just Eesti turu jaoks tõlgitud mõisteid. Ja kui kolm tükki juba kasutab, siis neljas võtab üle juba vaikimisi.

Puhas ajavõit kõigile

Miks veebipoe tegemine ikkagi ette võeti? Aina olulisemaks muutub info kõrval see, kui kiiresti seda sünteesitakse. Määravaks muutub aeg ehk see, kas suudetakse pakkuda kliendile reaalajas tooteid.

See kehtib ka veebipoe puhul. Täna pöördutakse SLO poole kahe küsimusega: mis toode maksab ja milline on tarneaeg. Kui siiani võttis päringutele vastamine aega, siis veebipoes on toote netohind ja laoseis reaalajas näha nii kliendile kui müügiinimesele.

Süsteem teeb seejuures alati kliendile kõige soodsama valiku: kui kampaaniahind on soodsam kui kliendihind, saab huviline kampaaniatoote, kui kampaaniahind on kõrgem kui kliendi netohind, siis pakub süsteem automaatselt soodsama toote välja.

Klient saab SLO veebipoodi sisenedes luua ka oma kataloogi, kuhu tõstab ainult teda huvitavad tooterühmad või tooted. Nii ei pea kogu kataloogis orienteeruma ja alati on olemas info, millised on laoseisud teda huvitavate toodete puhul. Programm on ka iseõppiv, pakkudes välja, mis võiksid olla klienti huvitavad tooted. Lisaks on võimalik panna peale filtreid: näiteks saab määrata, millise valgusviljakuse ja värviedastusvõimega valgustid parasjagu huvi pakuvad.

Uuenduste ellukutsumisel tekib alati küsimus, kas kliendid uute lahendustega kaasa tulevad. Nagu ka mujal, toimub ka elektrialal põlvkondade vahetus. Inimesed, kes 1990ndatel olid juhtivatel kohtadel, annavad noorematele ohjad üle. Uus põlvkond lausa eeldab uusi tehnoloogilisi lahendusi ning aplodeerib sellistele algatustele. Nii on SLO väga õigel ajal õiges kohas, või isegi pisut juba hiljaks jäämas.

SLO tahab olla turul parim, suure ettevõtte vedamine ja arendustöö on otsekui Tallinna ehitamine, mis kunagi valmis ei saa: kui ETIM6 järgi on nüüd mõisted tõlgitud, siis välja on tulemas ETIM7, samuti tuleb välja juba veebipoe mootori EasyPro uus versioon. Seega tuleb ajaga võidu joosta.

Kuhu edasi?

Juba kahe aasta jooksul soovib SLO oma tootesortimenti vähemalt kahekordistada 150 000 tooteni. Ka sortiment uueneb ning veebipoe valikusse jäävad need tooted, mille järgi on nõudlust. Kui klient on välja valinud 100 toodet, peaks kogu selle toote sortiment veebipoes ka saadaval olema.

Ka elektriala valdkond areneb tohutu kiirusega. Valgustite elutsükkel on täna vaid üks kvartal. See tähendab, et leedvalgustust puudutav sortiment muutub pidevalt. Samuti on oluline mõjutaja asjade internet – kuna komponentide hind on muutunud taskukohaseks, on uue põlvkonna kodumasinad ja telekad juba vaikimisi ühendaud internetiga. See areng saab ka tootevalikus olema määrava tähtsusega.

Areneb ka veebipood: SLO soov on, et kõik vajalik oleks ühes kohas toote juures olemas alates vastavussertifikaatidest kuni kinnitusskeemide ja tehniliste detailideni. Eraldi teema saab olema erinevate tootepiltide lisamine, et klient saaks tunnetuse, milline näeb sinine valgusti välja punasel taustal või punane valgusti kollasel taustal, erinevate nurkade alt. Tehniline lahendus pildistamisliini näol on olemas, see on vaja lihtsalt plaani võtta. Vahekokkuvõtte vahepealsetest arengutest SLO veebipoe ja mõistesõnastiku osas saame teha paari aasta pärast, mil täna plaanitu on ellu viidud.

Artikkel ilmus SLO Eesti ajakirjas septembris 2018: