• Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Ettevõte
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Kogemus
    • Persoon
    • Probleem
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    EMS and beyond

    Elektroonikatööstuse rahvusvahelisel seminaril saab kuulda sektori tipptegijate kogemusi

    Eesti elektroonikaettevõted on esindatud Saksamaa tööstusmessil Productronica 2019. Foto: Eesti Elektroonikatööstuse Liit

    Elektroonikaettevõtted Saksamaa tööstusmessil Productronica 2019

    Küsimustele vastab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler Timo Tatar. Foto: Pixabay

    Elektri hinda on keeruline ennustada

    Eesti Masinatööstuse Liidu tegevjuht Triin Ploompuu. Eesti masinatööstus näitab, milline on Eesti majanduse tervis. Foto: erakogu

    Masinatööstus näitab, milline on Eesti majanduse tervis

    Instrutec 2019

    Kõik messile! Instrutec 2019 toob tipud kokku

    Tallinna Polütehnikumi elektroonikatöökoja juht kutseõpetaja Ivar Kaljula. Foto Raul Mee

    Eesti moodsaima elektroonikatöökoja juht naudib kutseõpetaja ametit

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
TööstusEST
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Ettevõte
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Kogemus
    • Persoon
    • Probleem
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    EMS and beyond

    Elektroonikatööstuse rahvusvahelisel seminaril saab kuulda sektori tipptegijate kogemusi

    Eesti elektroonikaettevõted on esindatud Saksamaa tööstusmessil Productronica 2019. Foto: Eesti Elektroonikatööstuse Liit

    Elektroonikaettevõtted Saksamaa tööstusmessil Productronica 2019

    Küsimustele vastab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler Timo Tatar. Foto: Pixabay

    Elektri hinda on keeruline ennustada

    Eesti Masinatööstuse Liidu tegevjuht Triin Ploompuu. Eesti masinatööstus näitab, milline on Eesti majanduse tervis. Foto: erakogu

    Masinatööstus näitab, milline on Eesti majanduse tervis

    Instrutec 2019

    Kõik messile! Instrutec 2019 toob tipud kokku

    Tallinna Polütehnikumi elektroonikatöökoja juht kutseõpetaja Ivar Kaljula. Foto Raul Mee

    Eesti moodsaima elektroonikatöökoja juht naudib kutseõpetaja ametit

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Eliko TööstusESTis

Kuidas sai elekter eesti keelde?

autor: KADRI TAMM
september 2018
Kategooria: SLO Electricity
Eestikeelsed vasted elektrimaailmas, SLO Eesti tegevjuht Heiki Liiser. Foto: Julia-Maria Linna

SLO tegevjuht Heiki Liiser on koos ettevõttega astunud suure sammu: avatud on eestikeelne veebipood. Foto: Julia-Maria Linna

SLO-l valmis uus veebipood, kus võõrkeelne tehniline sõnavara on saanud koostöös TTÜ teadlastega eestikeelsed vasted. Arendusplaane tutvustab ettevõtte juht Heiki Liiser.

Veebipoe tegemine pole tehnilises mõttes enam kuigi keeruline – reeglina on olemas valmismoodulid, kuhu saab sisestada vajalikud andmed. Küll peitub keerukus detailides: oluline on veebimootori taga olev andmebaas. Kõige suurem kivi, millest üle tuli hüpata, oligi erialase terminoloogia ja mõistete tõlkimine eesti keelde.

Eesti eripära

Eesti taasiseseisvudes oli elektrotehniline sõnavara peamiselt venekeelne. Inglisekeelsele sõnavarale kas puudus ligipääs või olid keelebarjäärid, ja mis seal salata – puudus ka vajadus. Nii kasutati eestikeelseid mugandusi vene keelest: „Tee sinna peremõtška,“ polnud harv, mida kuuldi.

Iseseisvuse algaastatel rahvuslikkuse meeleolus oli aga venekeelseid sõnu kasutada pea ilmvõimatu. Nii hakkasidki firmad kasutama erinevaid termineid ja keeli vastavalt oma taustale. Sisse tulid soome, saksa, inglise, rootsi mugandused, mõni kasutas endiselt venekeelseid väljendeid.

Kuigi ühise mõistesüsteemi loomisest on kõneletud 1990ndate algusest, siis siiani toimisid koos erinevad mõisted ja määratlused, kusjuures iga ettevõte sikutas vankrit veidi enda poole. Maailm on aga võrreldes paarikümne aasta taguse ajaga muutunud palju avatumaks ja selleks, et üksteist mõista ja turgu hoida, tuli kokku leppida ühtses süsteemis.

Mõttest edasi

SLO alustas mõistetele eestikeelsete vastete otsimisega viie aasta eest, võttes aluseks ETIM-i rahvusvaheliselt standardiseeritud mudeli. Tõlketöö käigus ilmnes, et nii palju, kui oli spetsialiste, oli ka arvamusi. Nii polnud ettevõttel võimalik aktiivse müügitöö kõrvalt teemaga tegelemiseks piisavalt aega leida. Ka tõlkebüroo abiga ei jõutud edasi – kõik oli küll eesti keeles, kuid valdkonna inimesele mõistetamatu.

45 000 mõistet said tänu Tallinna Tehnikaülikooli teadlastele uued eestikeelsed vasted.

Tallinna Tehnikaülikooliga (TTÜ) võeti ühendust kaks aastat tagasi. Kandvad jõud selles protsessis olid TTÜ professorid eesotsas Tõnu Lehtla, Endel Ristheina ja Raivo Teemetsaga. Tooterühmi, mis aasta jooksul eestikeelsed vasted said, oli paarituhande ringis, mõisteid ning dimensioone aukartustäratavas suurusjärgus: 35 000–45 000.

Tänaseks on ETIM koostöös TTÜ teadlastega tõlgitud, toodete omadused, klassifikatsioon jm on ühtsed ja kõigile arusaadavad. Päris uudissõnu välditi, lähtuti sellest, et mõisteid ja termineid on kasutatud publitseeritud dokumentides. Siiski oli ligi sadakond sõna, mida tuli suuremas kolleegiumis otsustada. Mõisted pidid olema eestikeelsed, kuid siiski kõigile arusaadavad ja kasutuses: nii läks näiteks autotalli asemel kasutusse sõna garaaž.

ETIM-süsteem sai alguse Hollandist, levis sealt edasi Belgiasse, Saksamaale jm ning täna on liitumas kogu Euroopa ja koguni ka isepäine Norra. Siinkohal on e-kaubanduse esiletõusmine kindlasti katalüsaator, mis ühtse süsteemi kasutuselevõtmisele hoogu andis.

Kui ettevõtted saavad tooteinfot sisaldava faili erinevates programmides automaatselt klappima, siis on see nende jaoks juba selge võit. Samuti on kliendi jaoks aina olulisem saada toote kohta infot ühest kohast – mõõtmed, värv, elektrotehnilised parameetrid, deklaratsioonid jm – ja loomulikult eeldavad kliendid, et samade toodete puhul kasutatakse samu mõisteid.

Veebipoe alused

Veebipoe üldise loogika paikapanemine käis paralleelselt terminite tõlkimisega, kuid tehniline arendamine sai alata, kui mõistesõnastik oli valmis saanud.

Kokku on SLO tootevalikus täna ca 88 000 toodet – nii tuli üle vaadata, et toodetega seotud pildimaterjal oleks olemas, mõisted keeleliselt korrektsed ja õiges käändes (kuna tarkvara on originaalis saksakeelne, oli ka programmi keeleline ülesehitus saksapärane) ning andmed ühilduksid ettevõtte ERP-süsteemi ja veebipoega.

Lisaks tuli paika saada veebipoe üldine loogika. Kontserni sees kasutavad sama tarkvaralahendust nii Saksamaa, Tšehhi, Ungari kui Leedu ettevõtted, igaühel on veebipoele aga veidi erinev lähenemine. Näiteks on Saksamaa turumaht, samuti soovid ja võimalused teises mastaabis: nad on segmenteerinud oma kliendigrupid ja teinud erinevatele valdkondadele erialdi veebipoed. Nii on näiteks ehitusega seotud ettevõtetel või tööstustel eraldi veebiaken, kus on välja toodud just seda valdkonda puudutavad tooted.

SLO on andnud oma püsiklientidele ligipääsu veebipoodi, samal ajal peeti arenduse juures meeles, et säilima peab kiirus, lihtsus ning funktsionaalsus ilma tarbetute lisaklikkideta. Nüüd oodatakse klientidelt tehtule tagasisidet, et asuda veelgi mastaapsema töö juurde juba koos partneritega.

Nimelt on olemas eestikeelne raamistik, kuid toodete nimetused vajavad täpsustamist. Seni on need olnud tarnija otsustada, sestap pole harv, et identsel tootel on 3–4 erinevat nimetust. SLO vaikne soov on, et tarnijad hakkaksid kasutama just Eesti turu jaoks tõlgitud mõisteid. Ja kui kolm tükki juba kasutab, siis neljas võtab üle juba vaikimisi.

Puhas ajavõit kõigile

Miks veebipoe tegemine ikkagi ette võeti? Aina olulisemaks muutub info kõrval see, kui kiiresti seda sünteesitakse. Määravaks muutub aeg ehk see, kas suudetakse pakkuda kliendile reaalajas tooteid.

See kehtib ka veebipoe puhul. Täna pöördutakse SLO poole kahe küsimusega: mis toode maksab ja milline on tarneaeg. Kui siiani võttis päringutele vastamine aega, siis veebipoes on toote netohind ja laoseis reaalajas näha nii kliendile kui müügiinimesele.

Süsteem teeb seejuures alati kliendile kõige soodsama valiku: kui kampaaniahind on soodsam kui kliendihind, saab huviline kampaaniatoote, kui kampaaniahind on kõrgem kui kliendi netohind, siis pakub süsteem automaatselt soodsama toote välja.

Klient saab SLO veebipoodi sisenedes luua ka oma kataloogi, kuhu tõstab ainult teda huvitavad tooterühmad või tooted. Nii ei pea kogu kataloogis orienteeruma ja alati on olemas info, millised on laoseisud teda huvitavate toodete puhul. Programm on ka iseõppiv, pakkudes välja, mis võiksid olla klienti huvitavad tooted. Lisaks on võimalik panna peale filtreid: näiteks saab määrata, millise valgusviljakuse ja värviedastusvõimega valgustid parasjagu huvi pakuvad.

Uuenduste ellukutsumisel tekib alati küsimus, kas kliendid uute lahendustega kaasa tulevad. Nagu ka mujal, toimub ka elektrialal põlvkondade vahetus. Inimesed, kes 1990ndatel olid juhtivatel kohtadel, annavad noorematele ohjad üle. Uus põlvkond lausa eeldab uusi tehnoloogilisi lahendusi ning aplodeerib sellistele algatustele. Nii on SLO väga õigel ajal õiges kohas, või isegi pisut juba hiljaks jäämas.

SLO tahab olla turul parim, suure ettevõtte vedamine ja arendustöö on otsekui Tallinna ehitamine, mis kunagi valmis ei saa: kui ETIM6 järgi on nüüd mõisted tõlgitud, siis välja on tulemas ETIM7, samuti tuleb välja juba veebipoe mootori EasyPro uus versioon. Seega tuleb ajaga võidu joosta.

Kuhu edasi?

Juba kahe aasta jooksul soovib SLO oma tootesortimenti vähemalt kahekordistada 150 000 tooteni. Ka sortiment uueneb ning veebipoe valikusse jäävad need tooted, mille järgi on nõudlust. Kui klient on välja valinud 100 toodet, peaks kogu selle toote sortiment veebipoes ka saadaval olema.

Ka elektriala valdkond areneb tohutu kiirusega. Valgustite elutsükkel on täna vaid üks kvartal. See tähendab, et leedvalgustust puudutav sortiment muutub pidevalt. Samuti on oluline mõjutaja asjade internet – kuna komponentide hind on muutunud taskukohaseks, on uue põlvkonna kodumasinad ja telekad juba vaikimisi ühendaud internetiga. See areng saab ka tootevalikus olema määrava tähtsusega.

Areneb ka veebipood: SLO soov on, et kõik vajalik oleks ühes kohas toote juures olemas alates vastavussertifikaatidest kuni kinnitusskeemide ja tehniliste detailideni. Eraldi teema saab olema erinevate tootepiltide lisamine, et klient saaks tunnetuse, milline näeb sinine valgusti välja punasel taustal või punane valgusti kollasel taustal, erinevate nurkade alt. Tehniline lahendus pildistamisliini näol on olemas, see on vaja lihtsalt plaani võtta. Vahekokkuvõtte vahepealsetest arengutest SLO veebipoe ja mõistesõnastiku osas saame teha paari aasta pärast, mil täna plaanitu on ellu viidud.

Artikkel ilmus SLO Eesti ajakirjas septembris 2018:

SLO Electricity sügis 2018

Sildid: SLO Electricity 2018
ShareTweet
Eelmine artikkel

Tallinna-Helsingi tunneli jaoks pakutakse seni nägemata tehnoloogiaid

Järgmine artikkel

Päikesepaneelide paigaldamiseks taotle investeeringutoetust

Järgmine artikkel
Päikesepaneelide soetamiseks on võimalik taotleda KredExi toetust. Foto: Tartu linna ehitusteenistus

Päikesepaneelide paigaldamiseks taotle investeeringutoetust

  • Loetuimad
  • Comments
  • Viimased
Saunum

Saunum – seade, mis kaotab saunaskäigust liigagi tuttava kõrvetava leilisahmaka

TööstusEST november 2019
Karl Storz Eesti tehase tegevjuht Tõnis Pilvisto on ettevõtte arenguga kaasas käinud algusest peale. Fotod: Karl Storz

Eesti jaoks ainulaadne tootmisharu

TööstusEST november 2017
Päikesepaneelide soetamiseks on võimalik taotleda KredExi toetust. Foto: Tartu linna ehitusteenistus

Päikesepaneelide paigaldamiseks taotle investeeringutoetust

Elmo elustamine. Elektriautode laiema leviku põhiküsimuseks on laadimisvõimalus. Foto: Scanpix

ELMO elustamine peab andma elektriautodele uue hingamise

TööstusEST september 2019
Eesti elektroonikaettevõted on esindatud Saksamaa tööstusmessil Productronica 2019. Foto: Eesti Elektroonikatööstuse Liit

Elektroonikaettevõtted Saksamaa tööstusmessil Productronica 2019

EMS and beyond

Elektroonikatööstuse rahvusvahelisel seminaril saab kuulda sektori tipptegijate kogemusi

Eesti elektroonikaettevõted on esindatud Saksamaa tööstusmessil Productronica 2019. Foto: Eesti Elektroonikatööstuse Liit

Elektroonikaettevõtted Saksamaa tööstusmessil Productronica 2019

Küsimustele vastab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler Timo Tatar. Foto: Pixabay

Elektri hinda on keeruline ennustada

TööstusEST november 2019
Eesti Masinatööstuse Liidu tegevjuht Triin Ploompuu. Eesti masinatööstus näitab, milline on Eesti majanduse tervis. Foto: erakogu

Masinatööstus näitab, milline on Eesti majanduse tervis

TööstusEST november 2019
Instrutec 2019

Kõik messile! Instrutec 2019 toob tipud kokku

TööstusEST november 2019
Elbest

TööstusEST november 2019

TööstusEST november 2019

Sisuturundus

Aerum

Kantserogeenid keevitustöös – enneta ohtu

04/11/2019
tööstuse digitaliseerimine

Kuidas konkureerida naabritega tööstuste digitaliseerimises?

01/11/2019
Külmatoodete valik on Onninenis lai. Erki Sirel

Külmatoodete valik muutub külluslikumaks

07/10/2019
ABB Robotics

Ettevõtte digitaliseerimine: rongist ei taha maha jääda keegi, kuid istekohtade arv on piiratud

03/09/2019
Tieto, digiaudit. Foto: Tieto

Tieto – Digitaliseerimine ei ole ühekordne tegevus

14/05/2019

TööstusEST Instruteci eri lood

Küsimustele vastab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler Timo Tatar. Foto: Pixabay

Elektri hinda on keeruline ennustada

05/11/2019
Eesti Masinatööstuse Liidu tegevjuht Triin Ploompuu. Eesti masinatööstus näitab, milline on Eesti majanduse tervis. Foto: erakogu

Masinatööstus näitab, milline on Eesti majanduse tervis

05/11/2019
Instrutec 2019

Kõik messile! Instrutec 2019 toob tipud kokku

05/11/2019
Tallinna Polütehnikumi elektroonikatöökoja juht kutseõpetaja Ivar Kaljula. Foto Raul Mee

Eesti moodsaima elektroonikatöökoja juht naudib kutseõpetaja ametit

05/11/2019
Cleveroni Akadeemia – hetk õppetööst. Foto: Cleveron

Kõrgkoolide ja ettevõtete koostöö võtab uue suuna

05/11/2019
Saunum

Saunum – seade, mis kaotab saunaskäigust liigagi tuttava kõrvetava leilisahmaka

05/11/2019

TööstusEST energeetikaeri lood

Tulevikuvisioon. Eurelectricu peasekretär Kristian Ruby sõnul tuleb elektri kasutust suurendada nii transpordis, küttes kui ka tööstuses. Foto: David Plas / Eurelectric

Tulevik saab olema elektriline

04/09/2019
Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter

Hando Sutter: väljakutsed on selleks, et neist võitjana välja tulla

04/09/2019
Puas elekter. Foto: Pixabay

Puhas elekter on kasutamata potentsiaal kliimaneutraalsuse saavutamisel, seda ka Eestis

04/09/2019
Eesti elektrisüsteemi sünkroniseerimine Mandri-Euroopa sagudsalaga. Eleringi juhtimiskeskus. Foto: Raubo Volmar / Eesti Ekspress / Scanpix

Juhe Euroopasse

04/09/2019
Energiakaubandus Soome. Fotol Soome elektritöötuse ettevõtteid koondava erialaliidu Suomen Energiateollisuus tegevjuht Jukka Leskelä. Foto: Energiateollisuus

Ajutine nappus ja kõrged hinnad pole probleem

04/09/2019
Tarkvõrk. Allikas: Elering

Tarkvõrk viib kokku paindliku tootja paindliku tarbijaga

04/09/2019
Foto: Puiduhaket kasutav Rakvere koostootmisjaam tegutseb alates 2013. aastast. Linnaenergia

Ressursitõhus linnaenergia seisab teelahkmel

04/09/2019
Põlevkivituhk on kasutuses teedeehituses. Foto: Osamat

Põlevkivituhk arvatakse ohtlike jäätmete hulgast välja

04/09/2019
Aavo Kärmas - tuleb leppida täpsem plaan taastuvenergia kasutuselevõtuks. Foto: Aavo Kärmas, Enefit Green

Aavo Kärmas: vajame täpsemat plaani

04/09/2019
Päikeseenergia Foto: Pixabay

Päikeseenergial on suur tulevik

04/09/2019

Väljaandja

TööstusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Teemad

  • Arvamus
  • Eksport
  • Elektroonika
  • Energeetika
  • Ettevõte
  • Haridus
  • Huvitav objekt
  • IT
  • Keemiatööstus
  • Kogemus
  • Persoon
  • Probleem
  • Seadus
  • Sisuturundus
  • Sündmus
  • Teadus
  • Tööjõud
  • Ülevaade
  • Ümarlaud

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

  • Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • info@meediapilt.ee
  • Reklaami
  • Tingimused
  • Uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Reklaami
  • Toimetus
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri

© OÜ Meediapilt

Telli uudiskiri

ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!