• Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Kogemus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Tänavu jaanuaris alustas 19-liikmeline grupp Vali IT programmis õpinguid. Teooria läbiti 8-tunniste õppepäevade käigus koolitusklassis. Fotod: Mikk Tamme

    IT-sektori edulugu: kuidas lappida auke tööjõuturul

    Eesti Keemiatööstuse Liidu tegevjuht Hallar Meybaum. Foto: Scanpix / Äripäev / Raul Mee

    Mure roheleppe pärast

    Statistikaameti juhtimislaudade rakendus. Foto: Statistikaamet

    Juhtimislaudade rakendus aitab teha targemaid otsuseid

    Liigume kõrgtehnoloogilise Eesti tööstuse suunas. Fotol Doris Põld

    Liigume kõrgtehnoloogilise Eesti tööstuse suunas

    Automatiseerimine ja uute tehnoloogiate kasutamine on üks võimalus, mis aitab efektiivsust hoida ja kasvatada. Eesti töötleva tööstuse analüüs Swedankilt. Estonian Cell on tipptehnoloogia kasutamise ja automatiseerituse poolest hea näide. Foto: Ain Liiva / Virumaa Teataja / Scanpix

    Taevas tööstuse kohal: vahelduva pilvisusega

    HKScan Eesti juht Anne Mere nendib, et ei tea, kui palju läheb ettevõtte jaoks maksma ühekordse plasti direktiivi ülevõtmine, sest direktiivi rakendusakte ja selgeid definitsioone pole. Plastidirektiiv. Foto: Eero Vabamägi / Postimees /Scanpix

    Tööstused hoiatavad: ummisjalu plasti vähendamine käib üle jõu

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
TööstusEST
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Kogemus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Tänavu jaanuaris alustas 19-liikmeline grupp Vali IT programmis õpinguid. Teooria läbiti 8-tunniste õppepäevade käigus koolitusklassis. Fotod: Mikk Tamme

    IT-sektori edulugu: kuidas lappida auke tööjõuturul

    Eesti Keemiatööstuse Liidu tegevjuht Hallar Meybaum. Foto: Scanpix / Äripäev / Raul Mee

    Mure roheleppe pärast

    Statistikaameti juhtimislaudade rakendus. Foto: Statistikaamet

    Juhtimislaudade rakendus aitab teha targemaid otsuseid

    Liigume kõrgtehnoloogilise Eesti tööstuse suunas. Fotol Doris Põld

    Liigume kõrgtehnoloogilise Eesti tööstuse suunas

    Automatiseerimine ja uute tehnoloogiate kasutamine on üks võimalus, mis aitab efektiivsust hoida ja kasvatada. Eesti töötleva tööstuse analüüs Swedankilt. Estonian Cell on tipptehnoloogia kasutamise ja automatiseerituse poolest hea näide. Foto: Ain Liiva / Virumaa Teataja / Scanpix

    Taevas tööstuse kohal: vahelduva pilvisusega

    HKScan Eesti juht Anne Mere nendib, et ei tea, kui palju läheb ettevõtte jaoks maksma ühekordse plasti direktiivi ülevõtmine, sest direktiivi rakendusakte ja selgeid definitsioone pole. Plastidirektiiv. Foto: Eero Vabamägi / Postimees /Scanpix

    Tööstused hoiatavad: ummisjalu plasti vähendamine käib üle jõu

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi

Eesti plussid kaaluvad üles kalli tööjõu

autor: TANEL RAIG
november 2018
Kategooria: Probleem, TööstusEST november 2018
Eesti töötleva tööstuse plussid. Fotol Metsä Wood vineeritehas, foto: Maris Tomba

Eesti värskeim: Metsä Wood vineeritehas alustas tööd selle aasta augustis. Foto: Maris Tomba

Eesti tööstussektoris maksab töö 50% rohkem kui Lätis ja Leedus, Bulgaariast ja Rumeeniast oleme kordades kallim. Ometigi on Eestil plusse, mis panevad siia investeerima ja toovad ka uusi tehaseid.

Eesti Panga tööjõuturu uuring toob välja suure vahe Eesti töötleva tööstuse palgatasemes võrreldes teiste Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega. Eesti tööstustes makstakse paarkümmend protsenti ning mõnede riikidega võrreldes lausa kordades kõrgemat palka. Seega on vähemalt tööjõu mõttes Eestis kallim toota kui ülejäänud Ida-Euroopas.

Maido Solovjov, Valio Eesti juhatuse esimees
Maido Solovjov, Valio Eesti juhatuse esimees

Valio tuli Eestisse enam kui 20 aastat tagasi, kui ostis Võru Juustu ja käivitas meierei Laeval. Esimese kümne tegevusaastaga investeeriti tänases vääringus ligikaudu 50 miljonit eurot. Investeeringud pani Eestisse voolama tänasega võrreldes teistsugune majanduskeskkond. „Kõik ressursid – toorpiim, tööjõumaksud, riigimaksud – olid võrreldes muu maailmaga väga odavad ning ärikultuur oli idabloki kohta võrdlemisi läänelik ehk investorite silmis perspektiivikas,“ ütleb Valio Eesti juhatuse esimees Maido Solovjov.

„Täna on olud teised ja seetõttu ei ole suurte otseinvesteeringute tulek töötlevasse tööstusesse enam sedavõrd tõenäoline, pigem näeb raha liikumas muudesse sektoritesse,“ nendib Solovjov. Tema sõnul on töötlev tööstus muutunud liiga kalliks, mida tingib ühelt poolt tööjõupuudus ja Euroopa kiireim inflatsioon ning teisalt viimaste aastate muudatused senises lihtsas, läbipaistvas ja stabiilses maksusüsteemis.

Murekohaks töökäed

Kaarel Tali on tööstuse tippjuht, kelle juhtida on üks värskemaid tööstusinvesteeringuid Eestis. Eestisse naasnud Soome puidutöötlemiskontsern Metsä Wood tõi ta käivitama oma uut vineeritehast Pärnumaal. Kunagi Eestis saeveskit omanud, kuid selle siin maha müünud Metsä Wood otsustas mõned aastad tagasi Eesti taas lülitada oma investeerimisprogrammi.

Ferresto

200 töökohta luuakse Metsä Wood tehasesse Pärnumaal.

2016. aastal avalikustas Metsä Wood, et 2017.–2018. aasta 100 miljoni eurosest investeerimisprogrammist läheb 55 miljonit eurot Pärnusse uue 200 töökohaga vineeritehase rajamiseks.

Tänavu augusti lõpus alustaski tehas tööd. Kaarel Tali sõnul kestab nii suurte investeeringute otsustusprotsess mitmeid aastaid. Samas kulus krundi ostmisest esimese vineerikoormani vaid aasta. Tali kinnitusel on Eesti ka tänasel päeval Soomest siiski mitmes mõttes konkurentsivõimelisem majanduskeskkond.

Pärnu vineeritehase toormeks ei ole kasepalk, vaid spoonileht. Spoonitootmine asub aga Soomes, 500 kilomeetri kaugusel Pärnu tehasest. Tali ütlusel on tehase kahte osasse jagamisel omad plussid ja miinused – ühelt poolt lisab see kulusid, teisalt annab paindlikkust, kuna järjekordse streigi puhul Soomes ei pea tootmist seiskama, vaid toorme saab osta kuskilt mujalt, kasvõi Venemaalt. „Ka lõpptoodangu müügil on Pärnusse rajatud tehase asukoht oluline. Sihime oma toodetega Kesk-Euroopa turge ja Pärnus tootes oleme neile oluliselt lähemal võrreldes Kesk-Soomega, kust siiani tooted on tulnud,“ selgitab Tali Metsä Woodi tootmise Eestisse tulekut. Plussiks oli kindlasti ka geograafiline lähedus Soomele ja lähedased suhted Soome majandusega. „Lätlastega oleks soomlastel kindlasti raskem asju ajada,“ on Tali veendunud.

Üheks suurimaks riskiks pidas Metsä Wood Eesti investeeringu puhul pädeva tööjõu leidmist. Tali tunnistab, et see risk on osaliselt ka realiseerunud. 200 uue töökohaga tehas ehitati vaid 4%-lise tööpuudusega Pärnumaale. Seni on kõik töötajad leitud Pärnust ja selle ümbrusest, kuid Tali ei välista, et tulevikus tuleb hakata tööjõudu leidma väljastpoolt Euroopa Liitu. Hetkel on tehases tööl 80 tootmistöölist ja kümmekond inimest kontoris. Järgmise aasta alguses käivitatakse aga veel 8 uut tootmisliini, mis tuuakse üle Soome tehasest ja aasta pärast peaks Pärnu tehases tootmistööliste hulk kahekordistuma.

Tööjõupuudusele lisanduvad Eesti miinustena veel kiire inflatsioon ja kulude prognoosimatus juba lähitulevikus. Tali sõnul hakkab nii mõnegi tööstusharu jaoks palgatase Eestis ilmselt valuläve ületama. Näitena toob ta tekstiili- ja elektroonikatööstuse. „Raske uskuda, et siia kolib kõrgtehnoloogilist masstootmist, nagu on näiteks autotööstus Skandinaavias ja Peterburis, pole lihtsalt kvalifitseeritud tööjõudu,“ leiab Tali. Tema väitel on kindlasti paremad perspektiivid kohalikul toorainel põhineval ja kohati ka kohalikule turule suunatud tööstusharudel, näiteks toiduaine- ja puidutööstusel.

Soodne asukoht ja ärikultuur

Kuressaares tegutsev elektroonikatööstus Incap Electronics Estonia on oma asukohaga Eestis väga rahul. Incap grupi viimane suurim investeering Eestisse oli eelmisel aastal, kui Kuressaare tehases avati uus tootmisliin. Uue, rendi põhimõttel soetatud, tootmisliini kogumaksumuseks oli 1,3 miljonit eurot.

Otto Richard Pukk, Incap Electronics Estonia ja Incap Corporationi juht
Otto Richard Pukk,
Incap Electronics Estonia ja Incap Corporationi juht

„Kuigi võib tunduda, et elektroonikat tellitakse peamiselt vaid Hiinast, siis tegelikult see nii ei ole – täna suudab Eesti pakkuda väga head kvaliteeti väga konkurentsivõimelise hinnaga ning on seetõttu maailma elektroonikaturul väga hinnatud,“ ütleb Incap Electronics Estonia tegevjuht Otto Richard Pukk, kes hiljuti valiti ka kogu Incap Corporationi juhiks. Tema ütlusel tulevad Eesti eelised välja ka Euroopa kaarti vaadates.

„Näeme selgelt, et Eesti jääb peaaegu selle keskmesse ja see on Eesti tööstuse ekspordi jaoks tugev eelis. Oleme logistiliselt lähedal suurtele turgudele – Rootsile, Soomele, Norrale, Saksamaale, Venemaale,“ räägib Pukk. Ta lisab, et Eesti eelisteks on lisaks ka meie ärikultuur ja mõtteviis, mis on lihtne ning põhjaeuroopalik. „Eesti on väike, aga just see on ka meie eelis, sest saame kiirelt ja lihtsalt asju ajada ning ka bürokraatiat on selle võrra võrreldes mõne muu riigiga oluliselt vähem,“ kinnitab Pukk.

Tööjõuprobleeme aga peab temagi tunnistama. Ta ütleb, et Eesti riigil on arenguruumi seadusloome osas – eeskätt, kuidas tööjõu hulka Eestis kasvatada, et siin oleks üldse kedagi, keda tööle värvata.

Loevad kvaliteet ja kogemused

Kui enamus ettevõtteid tõstab Eesti riskidena esile tööjõu nappust, siis Eestis Orkla tehaseid juhtiv Kaido Kaare suhtub tööjõunappuse probleemi kõige rahulikumalt ja võtab seda kui ajutist tsüklit. Kalevi tehas on olnud Orkla grupi liige 2010. aastast. Selle aja jooksul ei ole emafirma kartnud siia investeerida. Kokku on kaheksa aasta jooksul siia raha pandud 15 miljonit eurot. Suurim investeering oli 2012. aastal, kui Kalevis alustas tööd uus ning Põhja- ja Baltimaade kaasaegseim šokolaadiköök. Ka praegu on käsil järjekordne investeering – 1,2 miljonit eurot maksva täisautomaatse šokolaaditahvlite ja kommikarpide pakendamis- ja ladustamiskeskuse paigaldamine. „Tegemist on kaasaegseima uue põlvkonna robotiga, mille taolist ei ole Kalevi tehases varem olnud,“ ütleb Kaido Kaare.

Kaare sõnul investeerivad omanikud eelkõige sinna, kus on vajalikud kompetentsid ja tingimused. Olemasolev tase ja baas siin kohapeal määravad paljuski investeerimisotsuse. „Meie puhul väärtustavad omanikud Kalevi tehase võimekust toota kvaliteetseid maiustusi, meie suhteliselt uut ja kaasaegset tootmiskompleksi ning meie kogenud ja kompetentseid spetsialiste,“ ütleb Kaare.

„Tööjõuturu olukord ei ole pikaajaliselt nii suur riskitegur. See on pigem tsükliline. Ehk tänane olukord, kus töökäsi napib ja palgaootus suureneb kiiresti, ei jää kestma, nagu näitab varasem kogemus,“ suhtub Kaare olukorda tööjõuturul rahulikult.

Riskid Eestisse investeerimisel on Kaare ütlusel seotud eelkõige hoopis maksukeskkonnaga. „Selle ebastabiilsus on kindlasti suurim oht, kui räägime kasumi või dividendide maksustamisest, toidumaksude kehtestamisest, aktsiiside ettearvamatust tõusust jne,“ leiab Kaare. Kokkuvõtvalt ei ole aga tema hinnangul Eesti olukord võrreldes teiste riikidega kõige keerulisem. Kaare kinnitab, et siin on jätkuvalt konkurentsivõimeline kulubaas võrreldes Skandinaaviaga. „Kesk-Euroopas on meiega sarnased probleemid, kuid tööjõupuudus ja palgaootused suurenevad seal veel kiiremini kui Eestis, samuti ka energiakulud,” selgitab Kaare oma optimismi.

Olukord pole lootusetu?

Samal seisukohal on tegelikult ka Eesti Pank, kes ütleb oma tööturu uuringus, et kuigi enamikus Ida-Euroopa riikides on tööjõud odavam kui Eestis, ei tähenda see, et ettevõtted oma tootmise Eestist minema kolivad – oodatavalt kallineb tööjõud madalama palgatasemega riikides ju kiiremini.

Kui näiteks Lätis jätkub samasugune palgakasv nagu viimasel kuuel aastal, jõuab Läti tööstussektori palgatase kuue-seitsme aastaga sama kõrgele, nagu see oli möödunud aastal Eestis. See ei ole ilmselt piisav perspektiiv, et tootmist Eestist Lätisse kolida, kuna tootmise kolimine ei ole odav, leiab Eesti Pank oma uuringus.

Seega võib kokkuvõtvalt öelda, et kuigi tööstuste jaoks on arvestatavaks riskiks puuduv ja kiiresti kallinev tööjõud ning ebastabiilne maksukeskkond, meelitab Eesti geograafiline asukoht ning meie põhjamaine ärikultuur hetkel veel siia investeeringuid. Kui kaua, seda näitab aeg.

Hea teada

Eesti tööstuses peab maksma Ida-Euroopa ühte kõrgemat palka
Graafik: Eesti töötleva tööstuse tööjõukulu töötaja kohta võrreldes teiste Euroopa riikidega. Allikas: Eesti Pank, Eurostat

Allikas: Eesti Pank, Eurostat

Investeeringud languses, tööjõukulud suured

Kui 2017 I poolaastal olid töötleva tööstuse investeeringud materiaalsesse põhivarasse 239,05 mln eurot, siis 2018 I poolaastal 184,94 mln eurot, mis viitab mõningasele jahenemisele. Rääkimata Põhjamaadest, ületavad tööjõukulud Eestis juba mitmeid Kesk- ja Ida-Euroopa riike.

Võrdlus

Investeeringud, mln eurot
2017 I poolaasta 239,05
2018 I poolaasta 184,94

Tööstuste investeeringud läksid tänavu langusesse
Töötleva tööstuse investeeringud materiaalsesse põhivarasse, mln eurot

Graafik: Töötleva tööstuse investeeringud materiaalsesse põhivarasse, mln eurot. Allikas: statistikaamet
Allikas; statistikaamet

Küsimus: Mida on vaja teha, et Eesti oleks tööstusinvesteeringuteks atraktiivsem paik?

Otto Richard Pukk, Incap Electronics Estonia ja Incap Corporationi juht

Kindlasti tuleb riigi poolt ettevõtete maksusüsteemi lihtsustada ja tegeleda sellega, et oleks keskkond, kus saaks tööstust laiendada ja üles ehitada. Samuti tuleb lõpetada Eesti kujutamine rumala allhankeriigina –see, et välisfirmad meile töökohti loovad, on riigile ainult kasulik ja mootor meie majandusele.

See kõik eeldab omakorda, et meil on olemas ka vajalik tööjõud. Kui lõpetame ära võõraste kartmise, muudame ka oma ettevõtluskeskkonna atraktiivsemaks.

Maido Solovjov, Valio Eesti juhatuse esimees

Et välisinvestorid vaataksid taas suurema huviga Eesti poole, tuleb esiteks vähendada üldist maksukoormust, teiseks hoida nii maksude kui ka muude regulatsioonide abil ettevõtluskeskkonda stabiilsena ning kolmandaks vähendada valitsemiskulusid. Täna langeb suur hulk maksukoormusest just töötleva tööstuse õlgadele, mis on kõige energia- ja ressursimahukam sektor. See ei soodusta kindlasti otseinvesteeringute kasvu Eestisse.

Sildid: Eesti Pankinvesteeringudtööjõudtööstus
ShareTweet
Eelmine artikkel

Energiaaktsiiside soodustuseni küünivad üksikud ettevõtted

Järgmine artikkel

Konkursi kutse: aasta keskkonnasõbralik ettevõte 2018

Järgmine artikkel
Aasta keskkonnasõbralik ettevõte 2018

Konkursi kutse: aasta keskkonnasõbralik ettevõte 2018

TööstusEST detsember 2020

TööstusEST detsember 2020
Elbest

Sisuturundus

Tootlikkuse järsk tõus uue liimiga D3 PVAc. Foto: Kiilto

Tootlikkuse järsk tõus uue liimiga D3 PVAc

22/10/2020
Hüdraulikaõlid on hüdrosüsteemide osa, millele pööratakse vähe tähelepanu: Foto: HansaFlex

Mida tuleks teada hüdraulikaõlidest

23/09/2020
Ressursitõhususe meede. Paekivikillustiku tootmine muutus tänu ressursitõhususe meetmele, vähenes kulu kütusele, elektrile ja tööjõule.

Ressursitõhususe meede pakub tööstustele tuge

20/05/2020
Linde tõstukid on valmis tulevikuks. Foto: Willenbrock Baltic OÜ

Uue põlvkonna täielikult võrku ühendatud LINDE vastukaalutõstukid on valmis tulevikuks!

13/05/2020
  • Loetuimad
  • Comments
  • Viimased
HKScan Eesti juht Anne Mere nendib, et ei tea, kui palju läheb ettevõtte jaoks maksma ühekordse plasti direktiivi ülevõtmine, sest direktiivi rakendusakte ja selgeid definitsioone pole. Plastidirektiiv. Foto: Eero Vabamägi / Postimees /Scanpix

Tööstused hoiatavad: ummisjalu plasti vähendamine käib üle jõu

TööstusEST detsember 2020
Tänavu jaanuaris alustas 19-liikmeline grupp Vali IT programmis õpinguid. Teooria läbiti 8-tunniste õppepäevade käigus koolitusklassis. Fotod: Mikk Tamme

IT-sektori edulugu: kuidas lappida auke tööjõuturul

TööstusEST detsember 2020
Saunum

Saunum – seade, mis kaotab saunaskäigust liigagi tuttava kõrvetava leilisahmaka

TööstusEST november 2019
Lääne-Virumaa majanduse üheks peamiseks tugevuseks võib pidada ekspordivõimekust. Hea näide tugevast eksportijast on OÜ Palmse Mehaanikakoda, kelle toodetud metsamasinad on tuntud nii Euroopas kui ka mujal maailmas. Foto: Vladilsav Musakko / Virumaa Teataja /Scanpix

Lääne-Virumaa tööstusest võib kujuneda sealne arengumootor

TööstusEST detsember 2020
Digipööre pehme mööbli tootja Neiseri tootmises. Foto: Neiser

Digipööre muudab mööblitootja kriitilised juhtimisotsused kiireks ja paindlikuks

TööstusEST detsember 2020
Tänavu jaanuaris alustas 19-liikmeline grupp Vali IT programmis õpinguid. Teooria läbiti 8-tunniste õppepäevade käigus koolitusklassis. Fotod: Mikk Tamme

IT-sektori edulugu: kuidas lappida auke tööjõuturul

TööstusEST detsember 2020
Eesti Keemiatööstuse Liidu tegevjuht Hallar Meybaum. Foto: Scanpix / Äripäev / Raul Mee

Mure roheleppe pärast

TööstusEST detsember 2020
Statistikaameti juhtimislaudade rakendus. Foto: Statistikaamet

Juhtimislaudade rakendus aitab teha targemaid otsuseid

TööstusEST detsember 2020
Liigume kõrgtehnoloogilise Eesti tööstuse suunas. Fotol Doris Põld

Liigume kõrgtehnoloogilise Eesti tööstuse suunas

TööstusEST detsember 2020
Automatiseerimine ja uute tehnoloogiate kasutamine on üks võimalus, mis aitab efektiivsust hoida ja kasvatada. Eesti töötleva tööstuse analüüs Swedankilt. Estonian Cell on tipptehnoloogia kasutamise ja automatiseerituse poolest hea näide. Foto: Ain Liiva / Virumaa Teataja / Scanpix

Taevas tööstuse kohal: vahelduva pilvisusega

TööstusEST detsember 2020

TööstusEST detsember 2020 lood

Digipööre pehme mööbli tootja Neiseri tootmises. Foto: Neiser

Digipööre muudab mööblitootja kriitilised juhtimisotsused kiireks ja paindlikuks

15/12/2020
Tänavu jaanuaris alustas 19-liikmeline grupp Vali IT programmis õpinguid. Teooria läbiti 8-tunniste õppepäevade käigus koolitusklassis. Fotod: Mikk Tamme

IT-sektori edulugu: kuidas lappida auke tööjõuturul

15/12/2020
Automatiseerimine ja uute tehnoloogiate kasutamine on üks võimalus, mis aitab efektiivsust hoida ja kasvatada. Eesti töötleva tööstuse analüüs Swedankilt. Estonian Cell on tipptehnoloogia kasutamise ja automatiseerituse poolest hea näide. Foto: Ain Liiva / Virumaa Teataja / Scanpix

Taevas tööstuse kohal: vahelduva pilvisusega

15/12/2020
Eesti Elektritööstuse Liidu tegevjuht Tõnis Vare. Foto: Scanpix / Äripäev / Andras Tralla

Poliitilised otsused pole mitte alati mõistlikud

15/12/2020
HKScan Eesti juht Anne Mere nendib, et ei tea, kui palju läheb ettevõtte jaoks maksma ühekordse plasti direktiivi ülevõtmine, sest direktiivi rakendusakte ja selgeid definitsioone pole. Plastidirektiiv. Foto: Eero Vabamägi / Postimees /Scanpix

Tööstused hoiatavad: ummisjalu plasti vähendamine käib üle jõu

15/12/2020
Eesti Keemiatööstuse Liidu tegevjuht Hallar Meybaum. Foto: Scanpix / Äripäev / Raul Mee

Mure roheleppe pärast

15/12/2020

Diginno edulood

Telia kaugloetav gaasiarvesti. Foto: Telia

Telia ja gaasiarvestid

21/09/2020
Kriisist välja IT abiga. Foto: Pixabay

Kriisist välja IT abiga

20/05/2020
Klient ootab kiiret reageerimist. Foto: Pixabay

Klient ootab kiiret reageerimist

20/05/2020
Veoseinfo vahetamine peab olema digitaalne. Foto: Pixabay

Veoseinfo vahetamine peab olema digitaalne

20/05/2020
Yara pakkeliini operaator kasutamas Evoconi liini efektiivsuse jälgimiseks. Foto: Evocon

Väetisetootja Yara globaalne IT-lahendus

14/04/2020
K-Print

K-Print: tarneahel kontrolli alla ja käive kolmekordseks

14/04/2020
Loe veel

Väljaandja

TööstusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Teemad

  • Arvamus
  • Eksport
  • Elektroonika
  • Energeetika
  • Eriolukord
  • Ettevõte
  • Euroopa Liit
  • Haridus
  • Huvitav objekt
  • IT
  • Keemiatööstus
  • Kogemus
  • Masinatööstus
  • Persoon
  • Plastitööstus
  • Probleem
  • Puidutööstus
  • Seadus
  • Sisuturundus
  • Sündmus
  • Teadus
  • Tööjõud
  • Ülevaade
  • Ümarlaud

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

  • Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • info@meediapilt.ee
  • Reklaami
  • Tingimused
  • Uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Reklaami
  • Toimetus
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri

© OÜ Meediapilt

Telli uudiskiri

ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!