Rene Tammist: töötlev tööstus on Eesti ekspordi mootor

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist eelistas kiire ajagraafiku tõttu vastata küsimustele kirjalikult.

Mis on teie hinnangul peamised põhjused, miks ettevõtetel jääb jõudu väheseks, et investeerida toote- ja arendustegevusse ning digitaliseerimisse?

Tõenäoliselt vajame eraldi analüüsi tööstusettevõtete poolt tarneahela efektiivsusesse tehtavate investeeringute kohta, sh digitaalsetesse tehnoloogiatesse ning tootmise automatiseerimisse. Juhul kui aga rammu nii vähe oleks, kui vahel väidetakse, ei saaks tööstus olla niivõrd tugev eksportija, kui ta seda on. Samuti tuleks täpsemalt analüüsida tootearendusse tehtavate investeeringute mahtu ja iseloomu. Alles seejärel tekiks alus küsida, kas ikka jääb jõudu väheks või kas ikka on nii, et liikumine väärtusahelates üles, parema hinnataseme suunas, ei ole piisavalt hoogne. Ei tasu unustada, et töötlev tööstus on siiski Eesti ekspordi mootor ning annab 15% SKP-st.

Lisaks tuleb veel aru saada, et lisaks immateriaalse põhivara ja materiaalse põhivara investeeringutele tuleb ka töötajaid koolitada. Selleks, et klient (tööstusettevõtte juhtkond) saaks kaalutletumaid otsuseid langetada, oleme ellu kutsunud digidiagnostika meetme. Selleks, et toode oleks edukas, tuleb teha väga palju eeltööd. Tootearenduse riskide maandamiseks avasime hiljuti toetuse ettevõtja tootearenduse toetamiseks.

Milles teie ministrina näete tööstusvaldkonna suurimaid murekohti?

Tehnoloogiate kiire areng on kaasa toonud tööstuse ärimudelite muutumise kogu maailmas ja ma ei nimetaks seda murekohaks. Pigem väljakutseks Eesti tööstusele, nii nagu tehnoloogilised arengud on väljakutseks ka kõigile teistele arenenud riikide tööstustele. Meil on väga tugevaid tööstussektoreid, kuid on ka tööjõumahukaid ja madala lisandväärtusega sektoreid. Keskmisest rääkides tuleb siiski nentida, et kuna tööstuse osakaal SKP-st on ca 15%, samas hõivatuid on sektoris üle 18%, siis näitab see vajadust toota kallimaid tooteid (või nende osi) ja pakkuda lisateenuseid. Teisalt ka toota sama arvu töötajatega efektiivsemalt ja rohkem.

Kas ettevõtluse arendamiseks on kavas muuta elektri kasutamine Eestis asuvate tööstusettevõtete jaoks odavamaks kui meie naaberriikides? Kui jah, siis milliste riikidega võrreldes?

Tööstusettevõtted räägivad vajadusest hoida tootmise sisendkulud konkurentsivõimelisena ja soovivad näha, et maksuotsuste aluseks peaks olema konkurentsivõime analüüs, millest oleks selgelt näha sisendhindade mõju tööstuse konkurentsivõimele tervikuna. Ei tasu unustada, et tööstus on siiski meie suurim maksutulu genereerija, mistõttu konkurentsivõimeliste sisendhindade tagamine peaks olema üks Eesti majanduspoliitika prioriteetidest. Tööstus 2030 koostöökogus olemegi püüdnud sisendkulude konkurentsivõimet kaardistada ning kokku leppida kõige olulisemates tegevustes.

15% SKP-st annab töötlev tööstus.

Suurtarbijate puhul on segmente (>100 GWh/a), kus elektri lõpphind on lähikonkurentriikidest odavam, sest kasutusel on riiklikud toetusmeetmed. Enamikes tarbijasegmentides, sh väikesed ja keskmised tarbijad (sh kodutarbijad), on Eesti elektrihind aga madalam.

Elektri lõpphind koosneb erinevatest komponentidest: elektrienergia hind, võrguteenuse hind, taastuvenergia tasu, elektriaktsiis ning käibemaks (ei kohaldu vahetarbijatele). Elektrienergia hind kujuneb Põhja-Balti elektribörsil (Nord Pool AS). See on kõigi tarbijate jaoks sõltuv tarbimismahust. Seega jäävad üle riiklikud komponendid – taastuvenergia tasu ning elektriaktsiis ja võrguettevõtja komponent (võrgutasu).

Riik on astunud mitu sammu, et elektrienergia hind tööstuste vaates konkurentsivõimelisem oleks. Suvel muudeti otseliini regulatsiooni. Kehtestatud on soodustused elektrienergia suurtarbijatele. Samuti toetatakse riigi poolt ettevõtete tõhusamat energia- ja muud ressursikasutust. Riik toetab taastuvenergial põhinevate kohalike elektrijaamade rajamist. Võimalust elektrienergia tarbeks elektrijaam rajada tuleks kindlasti ka tulevikus enam soodustada.

Tööstus liigub keerulisema ja suurema lisandväärtusega toodete suunas ning kasutab ka keerulisemaid tehnoloogiaid. Seetõttu tuleb lisaks hinnale hoida fookuses ka elektrikvaliteet, st et poleks liiga palju katkestusi ning tagatud oleks sageduse kvaliteet. Kontrollerid on tundlikud ning purunevate sõlmede tõttu tekivad tööstusettevõtetele olulised täiendavad kulud.

Mis on prioriteetsed teemad teadus- ja arendustegevuse osas? Mida saaks teha, et see arvestaks rohkem riigi ja ettevõtete vajadustega?

Vajadusest siduda Eestis teadus enam kohaliku tööstuse jaoks oluliste teemadega, läbi kõigi tehnoloogilise valmidusastme tasemete, on tõepoolest räägitud väga palju. Samas on riigi poolt tehtud nii haridus- ja teadusasutustele kui ettevõtetele kättesaadavaks terve rida erinevaid võimalusi, neist prioriteetseteks on kahtlemata nutika spetsialiseerumise poliitika, teadus-arenduskeskuste tegevus ja ettevõtete arenguprogramm.

Selleks, et ettevõtete vajadused tootearenduseks vajalike teemade osas oleks veelgi paremini arvesse võetud, oleme koostöökogus Tööstus 2030 arutanud mitmeid erinevaid lahendusi ja hetkel on laual ettepanek luua erialaliitude juurde innovatsiooninõuniku võimalus.

Väga sageli räägitakse tehnoloogiatest peaasjalikult IT võtmes, kuigi tehnoloogia mõiste on laiem. Kuidas IT ja tööstus paremini kokku viia?

Tööstuse vaates ei ole siiski kunagi olnud kahtlust selles, et IKT-tehnoloogiad on vajalikud horisontaalsed tehnoloogiad. Erinevad sektorispetsiifilised tehnoloogiad on aga siiski see, millest tööstus alguse saab. Arvan, et tuleb kokku leppida terminites, et oldaks ühel lainel. Hetkel räägitakse palju näiteks digitaliseerimisest. Selle all peame esmajoones silmas digitaalsete tehnoloogiate kasutuselevõttu. Samas on digitaalsed tehnoloogiad seotud paljude teiste uute tehnoloogiatega, nagu robotid, 3D-printimine, sensortehnoloogiad, virtuaal- ja liitreaalsus, pilvetehnoloogiad, andmetöötlus jne.

Kõik on nõus, et välisinvesteeringuid on Eestisse vaja. Kas on analüüsitud, mis on mitte-investeerimise põhjused? Mida ikkagi teha, et investeeringud Eestisse jõuaksid?

Välisinvesteeringute vähenevad mahud on teemaks praktiliselt kogu Euroopas ning kõik püüavad hoida oma majanduskeskkonda välisinvestori jaoks atraktiivsena. Vabariigi Valitsuse poolt 28.12.2017 kinnitatud äridiplomaatia strateegia eesmärk on välismajanduse koordineeritud arendamine, et anda hoogu ekspordi kasvule ja välisinvesteeringute mahule. Selle põhisõnum on, et teha pole vaja mitte rohkem, vaid sihitumalt ja süsteemsemalt (sihtturgudel) ning välisinvesteeringute kaasamisel läheneda sektoriti. Ehk meie fookus pole ainult üldise ärikeskkonna müük, vaid ka konkreetsete sektorite müük.

Selles suunas on alustatud väärtuspakkumiste koostamisega IKT, puidu- ja toidusektoris. Sektorites toimub täna veel vähene toorme väärindamine, potentsiaal on aga väga suur. Väärtuspakkumised keskenduvad sellele, kuidas nende sektorite atraktiivsust välisinvestorite silmis tõsta ja aidata ettevõtjaid väärtusahelas kõrgemale tõusta. Välisinvesteeringute soodustamiseks on välja töötatud mitmed uued meetmed, näiteks suur-investori meede, arendus- ja tugikeskuste meede, võrkude liitumise meede. Ühtlasi on alustatud elektriaktsiisi langetamisega suurtarbijatele, samuti gaasiaktsiisi soodustused energiamahukatele ettevõtetele. Valitsuse majandusarengu komisjonis arutatakse investeerimise kaasamist takistavaid tegureid.

Välisinvesteeringutega seonduvalt on jäänud kõlama, et oleks vaja sõnastada esmalt, keda me siia ootame, siis leida raha, et vastav keskkond kujundada ja seejärel teha müügitööd. Mis valdkonna ettevõtteid Eesti teie hinnangul vajab?

Täpselt nii, varasemast enam me peame valmis olema tegema ka enda poolt valikuid. Näiteks seadma kriteeriumid, et peab olema seos kohalike väärtusahelatega, et saaks toimuda tehnoloogia ja teadmussiire. Sellisel puhul pole vaja kitsalt sihtida ühte valdkonda, kuigi ka see on üks võimalus.

Eesti turg on niivõrd pisike, et meie ettevõtted peavad igal juhul vaatama väljapoole. Kuidas riik saaks aidata kaasa, et ettevõtetel oleks välisturgudel seljatagune kindlam?

Äridiplomaatia strateegia fookus lisaks välisinvesteeringute kaasamisele on ka ekspordi suurendamine. Näiteks on EAS suurendanud ekspordinõunike arvu meid huvi pakkuvatel turgudel. Ühtlasi avati EAS-i esindus Dubais ning saatkond Abu Dhabis. Samuti avati ühismesside toetus, kus ettevõtetel on võimalik väga kiiresti ja lihtsalt välismesside külastamiseks toetust taotleda. Hetkel on käimalükkamise faasis ka veebilehekülg visiidid.ee, mis annab varakult ülevaate kõigist kavandatavatest välisvisiitidest ja messikülastustest. See on proaktiivne tööriist, et suurendada ärivisiitide arvu ja pakkuda ettevõtetele poliitilist tuge välisturgudel uste avamiseks. Hiljuti erialaliitude seas läbi viidud küsitlus näitas, et riigi poolt pakutakse piisavalt palju erinevaid eksporti toetavaid teenuseid ja nendega ollakse kokkuvõttes väga rahul.

Kas meie kvoodipoliitikas peaks toimuma lähitulevikus pööre? Kui jah, siis milline?

Liiga sageli räägime kvoodipoliitikast ja liiga vähe sellest, et uued tehnoloogiad tööstuses ning muutuvad ärimudelid muudavad tööjõuturul vajalikke oskusi väga olulisel määral. Tinglikult öeldes räägime keevitajate vajadusest ja selle vajaduse rahuldamist takistavatest kvootidest. Ei räägi aga sellest, millised on meil keevitaja kutsestandardiga ette nähtud oskused. Kuid just muutuvate oskuste teema peaks olema tööstuse digitaliseerimise ja automatiseerimisega seonduv teema number 1.

Praegusest enam peaks vaatama tulevikutrende. Seda nii riigi kui ettevõtjate poolelt. Millised on tulevikus kasutavad tehnoloogiad ja millised on tulevikutöökohad? Ka OSKA raportid näitavad, et nii mõneski valdkonnas töökäte vajadus pikas perspektiivis väheneb.

Töökäte nappus on üks täna Eesti ettevõtjaid kõige enam kimbutav probleem ja ühelt poolt tuleks vastu vaadata nendele sisemistele ressurssidele, mis Eestis võiksid olla. Nii saaks tuua hõivesse neid, kes seal veel ei ole, aktiivsemalt läheneda täiend- ja ümberõppele, aga ka tõsta vanema generatsiooni ja naiste hõivatust, kus on veel potentsiaali.

Aga me ei pääse kindlasti ka võõrtööjõu regulatsioonile otsa vaatamisest ning seda tuleb partnerluses koalitsioonipartneritega ka teha. See on väga tõsine väljakutse Eesti ettevõtjatele ja tahan sellele kaasa aidata.

Milline on teie hinnang rohemajanduse ja taastuvenergia arendamise suhtelisele konkurentsivõimele Läänemere-äärsetes riikides? Milline on riikide edetabel, nt top 5, ja mis on iga riigi kõige tugevam ja kõige nõrgem külg?

Läänemereriikides on suurepärased eeldused taastuvenergia arendamisel. Hea ressursipotentsiaal nii tuule kui ka biomassi näol annab hea aluse regiooni kujunemiseks taastuvenergia arendamise üheks võtmekeskuseks maailmas.

Tammist digitaalsete tehnoloogiate kasutuselevõtmisest

• Partneri valikul tasub teha põhjalikku eeltööd ja aega võtta enda soovide kirjeldamiseks.
• Sageli peetakse tehnoloogiaid kalliks. Tõsi on aga see, et paljud tehnoloogiad on kordades odavamaks läinud.
• Projektide lõppmaksumus läheb kallimaks, kui algselt arvestatud. Siin on oluline planeerimiseks piisavalt aega võtta. See vähendab oluliselt riske, et ettevõtjat hiljem ebameeldiv üllatus ootaks.
• Tasuvusaega on keeruline prognoosida. Sageli vaadeldakse saadavat tulu kitsalt ning jäetakse arvesse võtmata muud nüansid, nagu kvaliteedi paranemine, tarneaja paranemine, väiksem praak jne – need on kõik seotud otseselt või kaudselt kuludega.
• Samuti on olnud turul pakkujaid, kelle teenusega pole rahul oldud ning seega on negatiivne foon või vastumeelsus kerge tekkima.

Tammist: kuidas murekohti leevendada?

• Investeeringud terviklahendustesse – läbimõeldud investeeringud immateriaalsesse ja materiaalsesse põhivarasse.
• Sihtturgude tundmaõppimine, rahvusvahelistumine. Välispartnerite ja klientidega koostöö tegemine ja sidemete loomine.
• Toote ja teenuse arendamine. Sageli ollakse kinni tootearenduses selle füüsilises mõttes. Sellega peab ja tuleb tegeleda. Samas on paljudel juhtudel madalamal rippuvaid õunu, millest osad seotud lisateenuste pakkumisega või ainult müügikanalite arendamisega. Tuleb mõelda, mis on see, mis aitab eristuda või pakkuda konkurendist paremat partnersuhet. Kas saan paremini juhtida tarneaegu ja sellest kliendile aegsasti (reaalajas) teada anda, või pakkuda hoopis ennetava hoolduse võimalust?
• Personalistrateegia loomine. Põlvkondade vahetumisega tegelemine, järelkasvu koolitamine, täiend- ja ümberõpe, valmisolek rahvusvaheliseks ja mitmekeelseks töökeskkonnaks.
• Üleostmised ja ühinemised. See on võimalus, mida mitmed keskmised ja suured ettevõtted on kasutanud. Eesti ettevõtete investeeringud välismaale on viimastel aastatel märgatavalt kasvanud. See on võimalus osta endale kohalik kaubamärk, turg ja kliendid ning mitte minna kaasa hinnakonkurentsiga.