Uued tehnoloogiad ja majanduse digitaliseerimine raputavad tööstuse edasist arengut.
Kas maailmaturu aktsia- ning võlakirjaturgudel toimuva heitlikkuse ja väliskeskkonna kasvanud riskide taustal tuleb nüüd investeeringutele pidurit tõmmata? See on paraku üks sagedamini esitatavatest küsimustest, mida täna kohtab. Sarnased küsimused on alati õigustatud, sest riskide ja investeeringute tootlikkuse pidev hindamine käib alati hea riskijuhtimise praktika juurde.
Ettevõtted tegutsevad üha rohkem integreeritud globaal- ja finantsmaailmas, mistõttu pealtnäha kauge turu riskid (sh Hiina-USA pinged) võivad üle kanduda kompleksseid otseseid ja kaudseid kanaleid pidi. Ka jõuline sula finantsturgudel võib teatud asjaolude kokkusattumisel areneda edasi makroriskiks. Kindlasti on tulevikku puudutavaid potentsiaalseid riske täna horisondil rohkem kui vaja, ning selgelt rohkem kui pool aastat tagasi. Seega on igati arusaadav, et küsimused, kas ja kui palju investeerida, vilguvad finantsturgude heitlikkuse taustal investorite radariekraanidel.
Kasv senisest mõõdukam
Enamus arenenud majandusi (eeskätt USA, aga ka näiteks Saksamaa) on juba jõudnud või jõudmas küpsesse arengufaasi. Edasine majanduskasv tõotab tulla eesoleval aastal hea, kuid senisest mõõdukam. Kuigi finantsturgudel on viimastel kuudel seoses kaubandustõrgete, arenevate turgude heitlikkuse ja geopoliitiliste riskide taustal üha rohkem spekuleeritud nüüd siis pea kümme aastat kestnud aktsiaturgude hinnaralli pöördumisega lõpusirgele (karuturule), siis majanduskasvude kohta oleks täna kindlasti ennatlik väita, et kasv pöördub juba taas languseks.
Kuigi globaalkaubandust puudutavad riskid on taaskord kasvamas ning enamusel ettevõtetel on raske investoreid üllatada seniste kahekohaliste kopsakate tulude kasvuga, ei paista jätkuvalt head majanduskasvu kogevad arenenud majandused sedavõrd haprad, et pöörduda iga finantsturgude sentimendimuutuse ajel uude kriisi. Ka Eesti käekäiku lähemalt puudutav euroala majandus, aga ka väliskaubanduse käekäigule avatud põhjamaad, kasvad pikaajalisest kasvuvõimekusest kiiremini, jättes piisavalt ruumi „jooksutempo“ alandamiseks ilma, et riskiks liigselt majandustsükli pöördumisega. Ettevõtete senisest tagasihoidlikum tulude kasv ning eeskätt surve kasumimarginaalidele on aeglustuvate ja küpsemasse arengufaasi jõudvate majanduste puhul aga edaspidi ootuspärane.
Kuigi globaalse kaubanduse probleemid jahutavad edaspidi euroala majanduskasvu (sh tööstussektorit), toetab laiapõhjalise kasvu jätkumist tugev sisenõudlus, tööturu paranemine ja jätkuvalt ülisoodsad eurobaasintressid. Näiteks euroala ning suurriikide Saksamaa ja Prantsusmaa majanduskindlustunde indeksite (vt joonis, kindlustunde indeksid) üle 50 ulatuv tase viitab senisest mõõdukamale kasvu jätkumisele. Oleme naasnud möödunud aasta erakordselt kõrgelt aktiivsuse tasemelt kõigest veidi tagasihoidlikuma kasvuväljavaate juurde.
Ootuspäraselt on kaubandust ja tarneahelaid puudutavatele riskidele reageerinud ka ekspordist sõltuv Saksamaa majandus. Kui Saksamaa investorite ootused majanduskasvule (vt joonis, Saksamaa kindlustunde indeks) on langenud koguni viimase 6 aasta madalaimale tasemele, siis tööstusettevõtete hinnang kindlasti sellist pessimismi ei maali (näiteks ootused ekspordi tellimustele järgnevaks kolmeks kuuks on juuni madalpunktist isegi kergelt kosunud).
Tööstuse hea kasvutempo mõõdukas aeglustumine kolmandas kvartalis on ootuspärane. Euroopa osas tuleb arvestada näiteks autotööstust puudutavate mõjude ja globaalsete tarneahelate võimalike häiretega, mis suures osas ajutist laadi.
3,7% on oodatav globaalne majanduskasv aastal 2019.
Kokkuvõttes on avamerel täna sügisele vastavalt saabunud veidi tormisemad ilmad, kuid see ei tähenda veel seda, et ookeaniklassi tankeri puhul läheks vaja juba SOS-signaali. Ka rahvusvahelise valuutafondi hiljutine majandusprognoos osutab järgmiseks aastaks globaalmajanduse 3,7%-le kasvuväljavaatele.
Kui me nõustume üldjoontes ülaltoodud suure makropildiga, et tegemist on täna paljuski finantsturgude kõikumisega, mis ei ohusta majanduste pikaajalist kindlustunnet ja ettevõtete investeerimisplaane, siis peaksime võib-olla vastupidi pöörama rohkemgi tähelepanu tuleviku kasvustrateegiatele ning uutele investeeringutele. Miks?
Investeerimine hädavajalik
Majanduste küpsema arengufaasiga kaasneb järgnevatel aastatel mõõdukam koguturu kasv ning surve kasumimarginaalidele. Seeläbi võib halvemal juhul kannatada ka ettevõtete investeerimisvõimekus. Selle ennetamiseks tasub küsida, kas tänased investeerimisplaanid rahvusvahelise konkurentsivõime arendamiseks on piisavad, et tulude kasv saaks jätkuda soovitud tempos ka kõrgemate kulude ja armetu rahvusvahelise konkurentsi kasvu juures.
Ettevõtjad, kes ei investeeri piisavalt tulevikutehnoloogiatesse, võtavad riske. Üleinvesteerimise riski kõrval (ettevõtjatel on meeles buumiaastate kogemus) eksisteerib ka alainvesteerimise risk. Nimelt ettevõtluse keskkond on pidevas muutumises ja mitmed tööstusharud seisavad silmitsi trende muutvate tehnoloogiliste valikute lävel.
Rahvusvahelise haardega ettevõtted investeerivad USA-s ja Euroopas täna päris heas tempos. Seda kannustab efektiivsuse tõstmise kõrval vajadus arendada uusi trendikaid tooteid ja teenuseid, mille tulude kasvupotentsiaal on ahvatlevam. Headeks näideteks on globaalse autotööstuse võidurelvastumine elektriautode masstootmiseks, traditsioonilise jaekaubanduse laienemine kiirelt kasvava e-kaubanduse turule või siis meedia- ning reklaamituru ümberjagamine jõulisemalt investeerinud sotsiaalmeedia hiiglaste eestvedamisel.
Kui investeerida konkurentidega võrreldes arendustegevusse tagasihoidlikumalt, on see pigem luksus, mida ei saa tänases kiirelt muutuvas tehnoloogiamaailmas pikalt lubada. Eesti vajab ennekõike põhjamaadega sarnast tugevat investeeringute kasvu eksportivasse sektorisse, teadus- ja arendustegevusse ning inimkapitali.
Tehnoloogia loob võimalusi
Tööstushiidude edetabelit mõjutavad järgmisel kümnendil suure tõenäosusega mitmedki traditsioonilisi ärimudeleid raputavad (disruptive) tehnoloogiad, mis on seotud laiemalt majanduste digitaliseerimise, automatiseerimise ja innovatsiooniga. Ennekõike IKT, elektroonika, materjalitehnoloogia ning (suur)andmeanalüüsi valdkonna edusammude edasine sümbioos on see, mis lisab tuleviku tarkadele tehastele täiesti uue kvaliteedi. Nutikad tehased ümbritsetakse tarkadest energia- ja logistikavõrkudest, millest kasvavad edaspidi välja targad linnad.
Justnimelt tehnoloogia abil saavutatavad uued võimalused on peamised tegurid, mis mängivad suurfirmade investeerimisotsuste puhul peamist rolli. Facebook ei oleks ilma tehnoloogiainvesteeringuteta see, mis ta täna turuväärtuselt on. Jagamismajanduse näited nagu Uber võivad olla suuremad kui aastaid turul olnud autohiiud jne. Targa allhanke teostajad Eestis peavad paratamatult suurfirmade veetud innovatsiooniga sammu pidama, et püsida atraktiivse partnerina ka edaspidi.
Tööstus on teelahkmel
Tööstus seisab robootika, automatiseerimise ning infotöötluse terviklahenduste tormilise arengu toel täna mitmeski mõttes teelahkmel.
Üheks strateegiliseks otsuseks globaalsete allhanke ahelatega tööstusele on, kas aeg on küps tuua tootmine madalama tööjõukuludega, kuid samas geograafiliselt kaugematest riikidest tagasi lõpptarbijale lähemale. Selle tootmise ning turustamise ahelate optimeerimise protsessiga ei kaasne automaatselt töökohtade naasmine, sest kõrgautomatiseeritud nutitehased vajavad tarkade masinate opereerimiseks vähem ja tihti teistsuguse kvalifikatsiooniga tööjõudu. Automatiseerimine tähendab madalate tööjõukulude eeliste edasist vähenemist, kuid mitte ainult.
Üha olulisemaks muutub konkurentsi seisukohast kogu tootmisprotsessi kiirus ja paindlikkus, et reageerida muutustele klientide nõudluses. Globaalselt kasvab surve lühendada toote turule toomiseks kuluvat aega, mis algab tarbija eelistuste analüüsist, toote disaini, prototüüpide valmistamisest testimise, tootmise ja kliendile tarnimiseni välja.
Kiirem tootearendus, suurem paindlikkus seadistada tehast ümber uute tooteseeriate tarvis, ettevõtete ülene tootmisressursside ja protsesside juhtimine, logistikakulude optimeerimine ja personaliseeritud tarneviisid on mõned näited, mis lisavad nutikatele Tööstus 4.0 tüüpi tehastele uue kvaliteedi. Tootmine naaseb arenenud riikidesse üha jõulisemalt kui paljuski automatiseerimisega seotud võit. Kvalifitseeritud tööjõu olemasolu ja hea taristu kaaluvad üles madalate tööjõukulude eelised arenguriikides.
Valmistumine digimajanduseks
Tööstust kõnetavatest tehnoloogiatrendidest toovad sektori esindajad täna sageli esile robootika, 3D-printimise, suurandmetöötluse, ringmajanduse kontseptsioonid ning üha rohkem ka praktilist rakendust leidva AI (näiteks Tesla factory).
Digitaliseerimise protsess algab intelligentsest kliendianalüüsist ja vaatest, läbi virtuaalse tootedisaini ja prototüüpide valmistamise kuni automatiseeritud ja ressursse optimeeriva tootmise ning viimase miili tarnelahendusteni välja. Ei ole kahtlust, et 5G-andmesidevõrguga saab asjade interneti ajastuks valmistumine vaid hoogu juurde. Tarkade ning personaliseeritud toodete ja teenuste ning nutikate linnade lahendused on näited, mis võivad olla riikide jaoks kas siis pigem võimalused või ohud.
Tööstuse ning teenuste strateegia 2035 ja 2050 ei ole asjata juhtivate tööstusriikide nagu USA ja Hiina töölaual, kui ei soovita just piirduda tulevikus keskpärasusega. Asjade ja teenuste interneti ajastuks valmistumine nõuab süstemaatilist lähenemist, selgete fookuste seadmist ning tulemustele orienteeritud investeerimist ja arendustööd. Tööstussektoril on kahtlemata kasvava teenusesektori kõrval oluline roll teadmistepõhises digimajanduses.
