• Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Rohepööret tehes tuleb säilitada ettevõtete konkurentsivõime. Foto: Shutterstock

    Rohepööret tehes tuleb säilitada ettevõtete konkurentsivõime

    Tulevasi elektriinsenere ootab ees avar tööpõld

    Tulevasi elektriinsenere ootab ees avar tööpõld

    Positron

    Positron pakub osalejatele inspireerivat tegevust

    Valides erialaks energeetika, ei pea sissetuleku pärast põdema. Reigo Kebja kinnitab, et energiamajandus on ühiskonnale nüüd ja ka edaspidi võtmetähtsusega valdkond, kuhu pidevalt vajatakse ajakohaste teadmistega spetsialiste. Foto: erakogu

    Valides erialaks energeetika, ei pea sissetuleku pärast põdema

    Aare Baumer teeb tänuväärset tööd teaduse n-ö massidesse viimisel, tema teadusteater Tallinna Energia avastuskeskuses on paljude klassiekskursioonide sihtpunktiks.

    Huvi energeetika vastu sai alguse Ellamaa elektrijaamas

    Inseneeria ei ole ainult meestele. Elise Johanna Lill on seda meelt, et ei ole olemas meeste või naiste erialasid ning igaüks peaks valima endale julgesti just selle, mis päriselt meeldib ja silma särama paneb. Foto: Kaur Kasemaa

    Inseneeria ei ole ainult meestele

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
TööstusEST
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Rohepööret tehes tuleb säilitada ettevõtete konkurentsivõime. Foto: Shutterstock

    Rohepööret tehes tuleb säilitada ettevõtete konkurentsivõime

    Tulevasi elektriinsenere ootab ees avar tööpõld

    Tulevasi elektriinsenere ootab ees avar tööpõld

    Positron

    Positron pakub osalejatele inspireerivat tegevust

    Valides erialaks energeetika, ei pea sissetuleku pärast põdema. Reigo Kebja kinnitab, et energiamajandus on ühiskonnale nüüd ja ka edaspidi võtmetähtsusega valdkond, kuhu pidevalt vajatakse ajakohaste teadmistega spetsialiste. Foto: erakogu

    Valides erialaks energeetika, ei pea sissetuleku pärast põdema

    Aare Baumer teeb tänuväärset tööd teaduse n-ö massidesse viimisel, tema teadusteater Tallinna Energia avastuskeskuses on paljude klassiekskursioonide sihtpunktiks.

    Huvi energeetika vastu sai alguse Ellamaa elektrijaamas

    Inseneeria ei ole ainult meestele. Elise Johanna Lill on seda meelt, et ei ole olemas meeste või naiste erialasid ning igaüks peaks valima endale julgesti just selle, mis päriselt meeldib ja silma särama paneb. Foto: Kaur Kasemaa

    Inseneeria ei ole ainult meestele

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi

Riskivad need, kes ei investeeri tehnoloogiasse

autor: TÕNU PALM, Luminor Eesti peaökonomist
november 2018
Kategooria: Ülevaade, TööstusEST november 2018
Riskivad need, kes ei investeeri tehnoloogiasse. Tõnu Palm, Luminor panga peaökonomist

Riskivad need, kes ei investeeri tehnoloogiasse. Tõnu Palm, Luminor Eesti peaökonomist

Uued tehnoloogiad ja majanduse digitaliseerimine raputavad tööstuse edasist arengut.

Kas maailmaturu aktsia- ning võlakirjaturgudel toimuva heitlikkuse ja väliskeskkonna kasvanud riskide taustal tuleb nüüd investeeringutele pidurit tõmmata? See on paraku üks sagedamini esitatavatest küsimustest, mida täna kohtab. Sarnased küsimused on alati õigustatud, sest riskide ja investeeringute tootlikkuse pidev hindamine käib alati hea riskijuhtimise praktika juurde.

Ettevõtted tegutsevad üha rohkem integreeritud globaal- ja finantsmaailmas, mistõttu pealtnäha kauge turu riskid (sh Hiina-USA pinged) võivad üle kanduda kompleksseid otseseid ja kaudseid kanaleid pidi. Ka jõuline sula finantsturgudel võib teatud asjaolude kokkusattumisel areneda edasi makroriskiks. Kindlasti on tulevikku puudutavaid potentsiaalseid riske täna horisondil rohkem kui vaja, ning selgelt rohkem kui pool aastat tagasi. Seega on igati arusaadav, et küsimused, kas ja kui palju investeerida, vilguvad finantsturgude heitlikkuse taustal investorite radariekraanidel.

Kasv senisest mõõdukam

Enamus arenenud majandusi (eeskätt USA, aga ka näiteks Saksamaa) on juba jõudnud või jõudmas küpsesse arengufaasi. Edasine majanduskasv tõotab tulla eesoleval aastal hea, kuid senisest mõõdukam. Kuigi finantsturgudel on viimastel kuudel seoses kaubandustõrgete, arenevate turgude heitlikkuse ja geopoliitiliste riskide taustal üha rohkem spekuleeritud nüüd siis pea kümme aastat kestnud aktsiaturgude hinnaralli pöördumisega lõpusirgele (karuturule), siis majanduskasvude kohta oleks täna kindlasti ennatlik väita, et kasv pöördub juba taas languseks.

Kuigi globaalkaubandust puudutavad riskid on taaskord kasvamas ning enamusel ettevõtetel on raske investoreid üllatada seniste kahekohaliste kopsakate tulude kasvuga, ei paista jätkuvalt head majanduskasvu kogevad arenenud majandused sedavõrd haprad, et pöörduda iga finantsturgude sentimendimuutuse ajel uude kriisi. Ka Eesti käekäiku lähemalt puudutav euroala majandus, aga ka väliskaubanduse käekäigule avatud põhjamaad, kasvad pikaajalisest kasvuvõimekusest kiiremini, jättes piisavalt ruumi „jooksutempo“ alandamiseks ilma, et riskiks liigselt majandustsükli pöördumisega. Ettevõtete senisest tagasihoidlikum tulude kasv ning eeskätt surve kasumimarginaalidele on aeglustuvate ja küpsemasse arengufaasi jõudvate majanduste puhul aga edaspidi ootuspärane.

Instrutec

Kuigi globaalse kaubanduse probleemid jahutavad edaspidi euroala majanduskasvu (sh tööstussektorit), toetab laiapõhjalise kasvu jätkumist tugev sisenõudlus, tööturu paranemine ja jätkuvalt ülisoodsad eurobaasintressid. Näiteks euroala ning suurriikide Saksamaa ja Prantsusmaa majanduskindlustunde indeksite (vt joonis, kindlustunde indeksid) üle 50 ulatuv tase viitab senisest mõõdukamale kasvu jätkumisele. Oleme naasnud möödunud aasta erakordselt kõrgelt aktiivsuse tasemelt kõigest veidi tagasihoidlikuma kasvuväljavaate juurde.

Euroala majandus- ja töötleva tööstuse kindlustunne viitavad mõõdukamale kasvule
Euroala majandus- ja töötleva tööstuse kindlustunne viitavad mõõdukamale kasvule

Ootuspäraselt on kaubandust ja tarneahelaid puudutavatele riskidele reageerinud ka ekspordist sõltuv Saksamaa majandus. Kui Saksamaa investorite ootused majanduskasvule (vt joonis, Saksamaa kindlustunde indeks) on langenud koguni viimase 6 aasta madalaimale tasemele, siis tööstusettevõtete hinnang kindlasti sellist pessimismi ei maali (näiteks ootused ekspordi tellimustele järgnevaks kolmeks kuuks on juuni madalpunktist isegi kergelt kosunud).

Saksamaa investorite kindlustunne ZEW
Saksamaa investorite kindlustunne ZEW

Tööstuse hea kasvutempo mõõdukas aeglustumine kolmandas kvartalis on ootuspärane. Euroopa osas tuleb arvestada näiteks autotööstust puudutavate mõjude ja globaalsete tarneahelate võimalike häiretega, mis suures osas ajutist laadi.

3,7% on oodatav globaalne majanduskasv aastal 2019.

Kokkuvõttes on avamerel täna sügisele vastavalt saabunud veidi tormisemad ilmad, kuid see ei tähenda veel seda, et ookeaniklassi tankeri puhul läheks vaja juba SOS-signaali. Ka rahvusvahelise valuutafondi hiljutine majandusprognoos osutab järgmiseks aastaks globaalmajanduse 3,7%-le kasvuväljavaatele.

Kui me nõustume üldjoontes ülaltoodud suure makropildiga, et tegemist on täna paljuski finantsturgude kõikumisega, mis ei ohusta majanduste pikaajalist kindlustunnet ja ettevõtete investeerimisplaane, siis peaksime võib-olla vastupidi pöörama rohkemgi tähelepanu tuleviku kasvustrateegiatele ning uutele investeeringutele. Miks?

Investeerimine hädavajalik

Majanduste küpsema arengufaasiga kaasneb järgnevatel aastatel mõõdukam koguturu kasv ning surve kasumimarginaalidele. Seeläbi võib halvemal juhul kannatada ka ettevõtete investeerimisvõimekus. Selle ennetamiseks tasub küsida, kas tänased investeerimisplaanid rahvusvahelise konkurentsivõime arendamiseks on piisavad, et tulude kasv saaks jätkuda soovitud tempos ka kõrgemate kulude ja armetu rahvusvahelise konkurentsi kasvu juures.

Ettevõtjad, kes ei investeeri piisavalt tulevikutehnoloogiatesse, võtavad riske. Üleinvesteerimise riski kõrval (ettevõtjatel on meeles buumiaastate kogemus) eksisteerib ka alainvesteerimise risk. Nimelt ettevõtluse keskkond on pidevas muutumises ja mitmed tööstusharud seisavad silmitsi trende muutvate tehnoloogiliste valikute lävel.

Rahvusvahelise haardega ettevõtted investeerivad USA-s ja Euroopas täna päris heas tempos. Seda kannustab efektiivsuse tõstmise kõrval vajadus arendada uusi trendikaid tooteid ja teenuseid, mille tulude kasvupotentsiaal on ahvatlevam. Headeks näideteks on globaalse autotööstuse võidurelvastumine elektriautode masstootmiseks, traditsioonilise jaekaubanduse laienemine kiirelt kasvava e-kaubanduse turule või siis meedia- ning reklaamituru ümberjagamine jõulisemalt investeerinud sotsiaalmeedia hiiglaste eestvedamisel.

Kui investeerida konkurentidega võrreldes arendustegevusse tagasihoidlikumalt, on see pigem luksus, mida ei saa tänases kiirelt muutuvas tehnoloogiamaailmas pikalt lubada. Eesti vajab ennekõike põhjamaadega sarnast tugevat investeeringute kasvu eksportivasse sektorisse, teadus- ja arendustegevusse ning inimkapitali.

Tehnoloogia loob võimalusi

Tööstushiidude edetabelit mõjutavad järgmisel kümnendil suure tõenäosusega mitmedki traditsioonilisi ärimudeleid raputavad (disruptive) tehnoloogiad, mis on seotud laiemalt majanduste digitaliseerimise, automatiseerimise ja innovatsiooniga. Ennekõike IKT, elektroonika, materjalitehnoloogia ning (suur)andmeanalüüsi valdkonna edusammude edasine sümbioos on see, mis lisab tuleviku tarkadele tehastele täiesti uue kvaliteedi. Nutikad tehased ümbritsetakse tarkadest energia- ja logistikavõrkudest, millest kasvavad edaspidi välja targad linnad.

Justnimelt tehnoloogia abil saavutatavad uued võimalused on peamised tegurid, mis mängivad suurfirmade investeerimisotsuste puhul peamist rolli. Facebook ei oleks ilma tehnoloogiainvesteeringuteta see, mis ta täna turuväärtuselt on. Jagamismajanduse näited nagu Uber võivad olla suuremad kui aastaid turul olnud autohiiud jne. Targa allhanke teostajad Eestis peavad paratamatult suurfirmade veetud innovatsiooniga sammu pidama, et püsida atraktiivse partnerina ka edaspidi.

Tööstus on teelahkmel

Tööstus seisab robootika, automatiseerimise ning infotöötluse terviklahenduste tormilise arengu toel täna mitmeski mõttes teelahkmel.

Üheks strateegiliseks otsuseks globaalsete allhanke ahelatega tööstusele on, kas aeg on küps tuua tootmine madalama tööjõukuludega, kuid samas geograafiliselt kaugematest riikidest tagasi lõpptarbijale lähemale. Selle tootmise ning turustamise ahelate optimeerimise protsessiga ei kaasne automaatselt töökohtade naasmine, sest kõrgautomatiseeritud nutitehased vajavad tarkade masinate opereerimiseks vähem ja tihti teistsuguse kvalifikatsiooniga tööjõudu. Automatiseerimine tähendab madalate tööjõukulude eeliste edasist vähenemist, kuid mitte ainult.

Üha olulisemaks muutub konkurentsi seisukohast kogu tootmisprotsessi kiirus ja paindlikkus, et reageerida muutustele klientide nõudluses. Globaalselt kasvab surve lühendada toote turule toomiseks kuluvat aega, mis algab tarbija eelistuste analüüsist, toote disaini, prototüüpide valmistamisest testimise, tootmise ja kliendile tarnimiseni välja.

Kiirem tootearendus, suurem paindlikkus seadistada tehast ümber uute tooteseeriate tarvis, ettevõtete ülene tootmisressursside ja protsesside juhtimine, logistikakulude optimeerimine ja personaliseeritud tarneviisid on mõned näited, mis lisavad nutikatele Tööstus 4.0 tüüpi tehastele uue kvaliteedi. Tootmine naaseb arenenud riikidesse üha jõulisemalt kui paljuski automatiseerimisega seotud võit. Kvalifitseeritud tööjõu olemasolu ja hea taristu kaaluvad üles madalate tööjõukulude eelised arenguriikides.

Valmistumine digimajanduseks

Tööstust kõnetavatest tehnoloogiatrendidest toovad sektori esindajad täna sageli esile robootika, 3D-printimise, suurandmetöötluse, ringmajanduse kontseptsioonid ning üha rohkem ka praktilist rakendust leidva AI (näiteks Tesla factory).

Digitaliseerimise protsess algab intelligentsest kliendianalüüsist ja vaatest, läbi virtuaalse tootedisaini ja prototüüpide valmistamise kuni automatiseeritud ja ressursse optimeeriva tootmise ning viimase miili tarnelahendusteni välja. Ei ole kahtlust, et 5G-andmesidevõrguga saab asjade interneti ajastuks valmistumine vaid hoogu juurde. Tarkade ning personaliseeritud toodete ja teenuste ning nutikate linnade lahendused on näited, mis võivad olla riikide jaoks kas siis pigem võimalused või ohud.

Tööstuse ning teenuste strateegia 2035 ja 2050 ei ole asjata juhtivate tööstusriikide nagu USA ja Hiina töölaual, kui ei soovita just piirduda tulevikus keskpärasusega. Asjade ja teenuste interneti ajastuks valmistumine nõuab süstemaatilist lähenemist, selgete fookuste seadmist ning tulemustele orienteeritud investeerimist ja arendustööd. Tööstussektoril on kahtlemata kasvava teenusesektori kõrval oluline roll teadmistepõhises digimajanduses.

Sildid: InstrutecinvesteeringudLuminortööstus 4.0tulevik
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Industry Estonia – kuidas üksteist üles leida?

Järgmine artikkel

Kuhu liigub tööstusautomaatika?

Seotud artiklid

Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo tutvustas valitsuskabinetile ettevõtete nägemust Eesti tööstuspoliitika arenguvajadustest ja väljakutsetest aastani 2035. Fotol Tiit Riisalo. Foto: Eesti Välisministeerium
Ülevaade

Eesti tööstus vajab kasvuks riigi ja ettevõtjate ühiseid jõupingutusi

04/09/2023
Koalitsioonilepe. Foto: Shutterstock
Ülevaade

Tööstuse valupunktid leiavad võimuleppes nappi ja ebamäärast käsitlemist

02/05/2023
Majanduskeskkond. Suurinvestori toetusmeede. Foto: Shutterstock
Ülevaade

Majanduskeskkond nõuab juhtidelt kiiret ja julget otsustamist

16/12/2022
Kuni sisemaine taastuvenergia tootmisvõime on madal, saab riik tööstustarbijaid aidata. Eesti Elektritööstuse Liidu tegevjuht Tõnis Vare. Euroopa Liidu kliimapakett peab kiirendama elektrifitseerimist. Foto: Scanpix / Äripäev / Andras Tralla
Ülevaade

Kuni sisemaine taastuvenergia tootmisvõime on madal, saab riik tööstustarbijaid aidata

16/12/2022
Järgmine artikkel
Saksa Automaatika tegevjuht Ats Alupere.Foto: ÄP/Raul Mee

Kuhu liigub tööstusautomaatika?

Ajakirja eelmine number siin

TööstusEST september 2023

Sisuturundus

Valguse tulevik kontoris: nutikas lahendus säästab silmi ja energiat

Valguse tulevik kontoris: nutikas lahendus säästab silmi ja energiat

15/09/2023
iguse liugelaagrid tagavad PowerBully hooldusvaba sõidu. PowerBully on mõeldud kõige erandlikumate rakenduste jaoks raskel maastikul. Foto: Kässbohrer Geländefahrzeug AG

iguse liugelaagrid tagavad PowerBully hooldusvaba sõidu

13/09/2023
Vossi torupainutuspingi.

Perefirma suurendab Vossi torupainutuspingi abiga tootmisvõimekust

02/05/2023
Benningi laadijate tootmisjärgne testimine kulutõhusa iguse robotkäe abil. Benning usaldab nõudlikud testimisülesanded iguse soodsale ja mitmekülgsele robolink robotile.

Benningi laadijate tootmisjärgne testimine kulutõhusa iguse robotkäe abil

02/05/2023
Bauroc poorbetoon

Poorbetoon 100: materjal, mis on tulnud, et jääda

02/05/2023

Väljaandja

TööstusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

DIGINNO DIGINNO edulood digitaliseerimine edukas ettevõte Eesti Elektritööstuse Liit Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Energia Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Masinatööstuse Liit Eesti tööstus eksport elektroonika elektroonikatööstus energeetika energia energiakriis energiapoliitika eriolukord Euroopa Liit Fit for 55 haridus Instrutec IT ITL it tööstuses keemiatööstus keskkond kolumn liitude uudised masinatööstus MKM puidutööstus põlevkivi rohepööre seadus sisuturundus sündmus taastuvenergia TalTech teadus toetus tööjõud tööstus tööstuspoliitika ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    TööstusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis tööstuses toimuvaga!