Digitaliseerimine, automatiseerimine, tehnoloogiline areng – kõik aitavad tööstusettevõtetel tootmist efektiivsemaks muuta ja tõstavad konkurentsieelist, kuid toovad kaasa ka olulise väljakutse: kuidas kaitsta oma digitaalset taristut ja tagada äritegevuse järjepidevus?
Küberturvalisus on suurel määral hügieenifaktor ehk miski, mida märgatakse alles siis, kui seda ei ole. Kahjuks hakkavad paljud ettevõtted küberturvalisuse peale mõtlema peale seda, kui midagi halba on juba juhtunud. Siis ei ole aga enam muud kui tagajärgedega tegeleda. See aga osutub enamasti palju kallimaks kui ennetamine.
Tarneahela dünaamika ja tehnoloogilised väljakutsed moodustavad tootmiskeskkonnas keerulise seoste võrgustiku, kus üks nõrk lüli ahelas (läbi inimese või seadme) võib terve tootmise seisata. Tootmisettevõttes on protsesse mõjutavaid komponente veelgi rohkem – tarneahel, partnerid (teenuspakkujatest klientideni), IT ja võrgus olevad tootmisseadmed, pilvelahendused, tööstusseadmete tarkvara jne.
Küberturvalisuse kontekstis on kõikide süsteemide ülene nähtavus hädavajalik. See tähendab, et ettevõtted peavad omama ülevaadet kõikidest oma võrkudes ja tootmisseadmetes toimuvatest protsessidest ja andmevoogudest. Täielik nähtavus aitab tuvastada turvarikkumisi, jälgida võrguliiklust ja avastada kahtlaseid tegevusi enne, kui need põhjustavad tõsisemaid probleeme. Selle puudumine võib viia olukorrani, kus kurjategijate liikumine jääb märkamatuks ning rünnakuid alustatakse mitmeid kuid enne ilmnemist. Näiteks, kui IT- ja tootmisvõrkude süsteemid on integreeritud, võib ründaja, kes on saanud juurdepääsu IT-süsteemile, liikuda edasi otse tootmissüsteemidesse, põhjustades seeläbi tootmisprotsesside häireid või isegi täielikke seisakuid. Lisaks tootmise katkestusele ja seeläbi saamata jäänud tulule, võivad küberrünnakud tuua kaasa ka suuri rahalisi kaotusi ning kaost ettevõttes tervikuna.
Toome näiteks lunaraharünnakud, mis ei ole haruldased ka Eesti tööstusettevõtete seas. Kui kurjategijad on ohvri leidnud ja süsteemidesse sisse murdnud, võtavad nad lahti ettevõtte majandusaasta aruande, leiavad sealt eelmise aasta käibe ning küsivad üldjuhul 5–10% sellest summast lunarahana. Selline tegevus on küberkurjategijate seas laialt levinud üle maailma. Rünnakuga seotud kogukulust moodustab see aga ainult 15%. Eelmisel aastal avalikuks tehtud lunavararünnak Eesti suurele tootmisettevõttele läks kokku maksma miljoneid ning lunavaranõue ise oli vaid väike osake sellest. Seega oleks mõistlikum küberturbe rida eelarvesse sisse kirjutada omadel tingimustel, mitte lasta seda määrata kurjategijatel.
Terviklik küberkaitse on ainus viis tagada enda ettevõtte vastupanuvõime organiseeritud küberkuritegevusele ja hoida ära suuremad äritegevuse häired. CYBERS aitab Sul küberohtudest tulenevaid riske maandada ning aastatepikkune kogemus on näidanud edukaid tulemusi ka Eesti juhtivate tööstusettevõtete seas. Küberturvalisus on meie põhitegevus ning toetame Sind ja Sinu IT-partnerit, et luua täielik nähtavus, seire ja ennetus kõikvõimalike küberohtude eest.
Tööstusettevõtete digitaliseerumise tase kasvab pidevalt ning tegelikult on juba kõik ettevõtted digitaalsed, tahavad nad seda või ei. Küberriski tuleks võtta arvesse (ja eelarvesse!) samaväärselt teiste riskidega, sest nagu sellistel puhkudel ikka, on tagajärgedega tegelemine oluliselt närvi-, raha- ja ajakulukam kui ettemõtlemine. Seepärast on kasvavate küberkuritegevuse numbrite juures mõistlik kasvatada ka oma ettevõtte kindlustunnet ja usaldusväärsust klientide ning koostööpartnerite ees.
