Swedbanki äsja avaldatud mahukast tööstusuuringust selgus, et toidutööstus on viimaste aastate ettearvamatust majanduskeskkonnast tasapisi toibumas. Tervikuna ootab sektor käesolevalt aastalt pigem käibe püsimist ja vastupidiselt eelmisele kahele aastale kasumlikkuse paranemist.
Sarnaselt teiste tööstussektoritega on ka toidutootjate jaoks käesoleva aasta suurimaks riskiks kasvanud konkurentsivõimelise hinna tagamine. „Võrreldes paari aasta taguse ajaga on oluliselt kasvanud sisendite hinnad. Teisalt mõjutavad sektorit erinevad regulatsioonid ja neist tulenevad investeerimisvajadused,“ selgitab Swedbanki toidutööstuse sektori juht Oliver Olt.
Toiduainetööstust iseloomustab väga tihe konkurents nii sise- kui ka välisturgudel. „Siseturu puhul räägime importkaupade laiast valikust. Samas on meie toidutootjad ka ise tublid välisturgudele eksportijad, teenides sellega kolmandiku käibest. Murekohaks on ekspordimahu kasvatamine ja selle jaoks on vaja saada hinnad välisturgudel konkurentsivõimelisemaks,“ lisab Olt.
Eesti toiduainetööstuse olulisemad välisturud on Skandinaavia ja Balti riigid, kuid üsna palju eksporditakse ka Kesk-Euroopa riikidesse ja eksootilisematest paikadest Hiina, Iisraeli aga ka Paraguaysse. „Ka toiduainetööstuse ettevõtted otsivad mahtude languse tõttu senistel välisturgudel uusi piirkondi ja üheks selliseks on Jaapan,“ ütleb Olt.
Ettevaatlik optimism
Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepa sõnul annab viimased aastad sektorit räsinud väliskeskkonnamõjudega kohanemine põhjust ettevaatlikuks optimismiks. „Teisalt teevad väga murelikuks poliitilised majanduskeskkonda mõjutavad otsused, mis võivad otseselt lõpptarbija ostujõust sõltuvas toiduainetööstuses vahetada optimismi kiiresti välja pessimismi vastu. Nii tarbijatele kui ka magusamaksu näol tootjatele peale pandavad uued maksud vähendavad tootmismahtusid ja seeläbi kasumeid. Samas tarbija jaoks hinnad jätkuvalt tõusevad,“ selgitab Potisepp.
Tööstusuuringust selgus, et investeeringute maht kasvab toidutööstuses sel aastal kolm korda. „See on küll ilus näitaja, kuid sinna sisse vaadates näeme, et selle kasvu moodustavad mõned üksikud suuremad investeeringud. Üldiselt on investeeringute valmidus sektoris pigem madal, jäädes viimaste aastatega samale tasemele,“ räägib Olt. Investeeringutes peamiseks fookuseks on efektiivsuse otsimine kuid väga oluliseks peab sektor ka pidevat tootearendust. Kaks kolmandikku vastanutest toob esile just seda ning 35% teeb uute ideede ja lahenduste leidmiseks koostööd ülikoolide ja teadusasutustega. See on kõrgeim näitaja töötlevas tööstuses.
13. korda läbi viidud Eesti tööstussektori käekäigu uuringus osales märtsis ja aprillis 265 Eesti tööstusettevõtet, kus töötab ligi 28 000 inimest. Uuringus osalenud toiduainetööstusettevõtete käive moodustab 46% kogu sektori käibest.
Tööstusuuringu veebileht: https://blog.swedbank.ee/toostusuuring
