Taristuga liitumise toetus peaks edendama elu maapiirkondades

Tuleb tõdeda, et aastaid pole regionaalse ettevõtluse arendamisega Eestis keskvõimu tasemel suuremat tegeldud või pole üks tegevus teist suuremat toetanud. Sestap oleme jõudnud olukorda, kus maapiirkondades napib töökohti, veelgi enam – töökohtade puudumise tõttu voolab sealt tööealine elanik välja, samal ajal kui tootmisettevõtted kerkivad peaasjalikult vaid sinna, kus nad juba niigi tegutsevad – suuremate linnade lähikonda.

Sellise suundumise üks põhjuseid võib peituda ka asjaolus, et maakohtades lihtsalt pole üldiselt suure energiatarbega tööstusele piisavalt energeetilist sisendvõimsust. Sestap eelistavad ettevõtjad kohtadele, kus neile vajalik taristu puudub ja ainuüksi selle väljaehitamine võib maksma minna miljoneid eurosid, juba eraarendajate poolt rajatud tehnoparke, kus nõutavad kommunikatsioonid olemas ja maksta tuleb vaid nendega liitumise eest. Väljaspool Harjumaad asuvad hea taristuga tööstusalad võib aga kahe käe sõrmedel üles lugeda – midagi on Ida-Virumaal ja ehk veel mõnes kohas. Hinnanguliselt annavad aga Tallinnas ja Harjumaal asuvad ettevõtted umbes 70% kogu Eesti riigi sisemajanduse kogutoodangust.

Loomulikult ei taha ükski valitsus oma tegematajätmisi tunnistada, aga nüüd on jää vähemalt mingil määral liikuma hakanud. Eelmise aasta suvel alustas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) ettevõtete võrkudega liitumise programmi, mille raames antakse toetust ettevõtjatele, kes soovivad liituda elektri-, side- ning vee- ja kanalisatsioonivõrkudega või parandada olemasolevaid ühendusi. Põhiline tingimus toetuse saamisel on, et seda taotlev ettevõte asub tegutsema väljaspool Tallinna linna, seda ümbritsevaid valdasid ja Tartu linna.

Maal sisendkulud kallimad kui linnas

Eesti Elektritööstuse Liidu tegevjuht Tõnis Vare on seda meelt, et selline toetus, mis edendab tootmisettevõtete rajamist maapiirkondadesse, on nii kogu ettevõtluse arendamise kui regionaalpoliitika seisukohalt väga vajalik. Ta leiab, et muidugi ei lahenda kuni 100 000 euro suurune toetus kogu probleemi, sest kusagile kõrvalisse kohta suure tööstuse rajamine eeldab tervet kompleksi teenuseid. Vaja on töötajaid, neile elukohti, lasteaedu, koole, muid teenuseid, mida keset metsi paraku ei ole. Aga vähemalt mingi edenemine on tema hinnangul ka juba see, kui riiklikult mõistetakse ettevõtete põhivajadusi.

Samas leiab ta, et planeerimismenetluses puudub legaalne võimalus teha koostööd kohaliku omavalitsuse ja kogukonnaga, et ettevõtja saaks panustada kohalikku arengusse.

„Maakohtades on taristuga liitumine kallis, sest kõigepealt tuleb see taristu sinna rajada. Näiteks ühe uue alajaama ehitamine võib maksta kuni miljon eurot,” kirjeldab Tõnis Vare tööstuse rajamisega seonduvaid n-ö kõrvalkulusid. „Tavaliselt ju ei võta neli-viis erinevat ettevõtet kätte ja ei hakka oma tehast koos mõnda maakohta rajama. Sinna on valmis minema enamasti ikka vaid üks firma. Ja nii valitaksegi välja koht, kus see kõik tuleb võimalikult soodsa hinnaga kätte.”

Palju n-ö tühjale kohale rajatava tehase taristu ja liitumised maksma võiksid minna, sõltub Vare sõnul sellest, palju elektrivõimsust ettevõte vajab, kus täpselt see koht elektrivõrgu suhtes asetseb, kas juurde tuleb ka teisi tarbijaid jne, sest hinnakäärid võivad olla üpris suured.

Rääkimata sellest, et elektrienergia, koos kõikide lisatasudega, on Eestis naaberriikidega võrreldes konkurentsitult kallis. Meil väidetakse, et elektri börsihind on nii siin kui sealpool Soome lahte ühesugune, aga ega´s börsihind pole veel tarbijale rakenduv lõpphind. Sellele lisandub aktsiis, taastuvenergia tasu ning võrgutasu. Ja just nendes teevadki riigid omamaisele tööstusele erandeid. Maarjamaale aga on nii mõnigi välismaa tootmisettevõte jätnud investeerimata, viidates põhjusena asjaolule, et siinmail on elektrienergia MWh nende jaoks 10–15 eurot kallim kui Soomes ja 20–25 eurot kallim kui Rootsis.

Jah – riik teenib elektriaktsiisilt tööstussektorist aastas eelarvesse 8 mln eurot ja gaasiaktsiisilt 3 mln eurot. Põhimõtteliselt on see aga 11 miljonit eurot ikkagi piltlikult öeldes kommiraha võrreldes muude riigi toetusmeetmetega teistes sektorites. Kui üks alustav või laienev firma peab oma tootmise liitumise eest maksma pool miljonit või enamgi. Sel põhjusel ta jätabki siia tulemata.

„Kui tootmissisend on kallis, siis avaldab see mõju toodangu omahinnale ja ettevõte ei ole sellise kalli toodanguga turul konkurentsivõimeline,” nendib Vare.

Toetuse tulemus peab olema mõõdetav

EAS-i toetuste keskuse direktor Monica Hankov selgitab, et taristuga liitumise toetuse näol on tegemist 2016. aastal korraldatud Ida-Virumaa, Võrumaa ja Valgamaa ettevõtjatele suunatud pilootprojekti edasiarendusega. Toona said nende piirkondade ettevõtted toetust peaasjalikult elektrivõrguga liitumiseks.

„Sellest voorust saime kogemuse, et selline toetusmeede on vajalik, see peab olema pidevalt avatud ja et taristuprobleemid on laiemad kui pelgalt elekter,” räägib Hankov. „Nii avati eelmisel aastal uus alaline toetusmeede. Selle raames elektrivõrguga liitumisele lisaks toetatakse ka vee-, kanalisatsiooni- ja sidevõrkude rekonstrueerimist, väljaehitamist ja nendega liitumist. Kusjuures toetatakse nii uue ettevõtte rajamisega seotud trasside ehitamist ja nendega liitumist kui olemasoleva ettevõtte arengust tingitud taristu korrastamise vajadust.”
Programmi eesmärk on Hankovi sõnul kitsaskoha leevendamine ettevõtjate jaoks seoses võrkudega ühinemisega. „Oodatav tulemus on toetust saanud ettevõtja lisandväärtuse kasv töötaja kohta või töökohtade loomine,” lisab ta.

Toetus on mõeldud valdavalt kogu riigis ettevõtluse edendamiseks, kuid eelkõige keskendub programm väiksema konkurentsivõimega piirkondade n-ö järeleaitamisele.

Kokku 11 miljonit eurot

Taristuga liitumise toetus on mõeldud perioodiks 2017–2022, riigieelarves on selleks ette nähtud kokku 11 miljonit eurot. Esimese kahe aastaga (2017–2018) on EAS toetamisotsuseid teinud 1,76 miljoni euro väärtuses, toetust on praeguse seisuga otsustatud anda poolesajale ettevõttele, millest enamik on seotud töötleva tööstusega. Suur osa toetuse saanutest on küll juba tegutsevad ettevõtted, ent on ka päris uusi alustavaid firmasid.

„Toetust saab lisaks otsestele liitumistele näiteks ka võrkude väljaehitamiseks. Rahastamisotsuses sätestatakse ka oodatavad tulemused, mida me hindame kahe aasta jooksul pärast projekti rahastamist,” märgib Monica Hankov.

„Toetus makstakse välja kulude hüvitisena vastavalt teostatud töödele.” Ta lisab, et kokku prognoositakse rahastatud projektide tulemusel 409 uut töökohta piirkondades, millest enamuse loovad suurte tootmisüksuste käivitamised. Neid eraldi arvestamata loovad toetatud ettevõtted juurde keskmiselt 3,5 töökohta investeeringu kohta. Ettevõtjad, kelle lisandväärtus töötaja kohta on olnud taotluse esitamisele eelneval aastal suurem kui 0 (s-o ei ole alustavad ettevõtted), on prognoosinud projekti tulemusena keskmiselt 67% kasvu lisandväärtuselt töötaja kohta. „Lisandväärtuse kasvu töötaja kohta mõjutavad oluliselt väiksemad ettevõtted, kelle areng projekti ajal on väga suur,” märgib Hankov.

Hea teada

Projektipõhist taristutoetust kasutatakse agaralt

• Kokku on meetmest toetatud 50 ettevõtet mahus 1,76 miljonit eurot. Enim on toetust taotletud ja saadud elektrivõrguga liitumiseks (39 ettevõtet, 80% toetuse saajatest), järgnevad sidevõrguga liitumine (6 ettevõtet) ja vee- ning kanalisatsioonivõrguga liitumine.
• Keskmine toetus projekti/ettevõtte kohta on 35 272 eurot. Suurema toetusega projektid on seotud uute mahuka toomisega tootmishoonete võrkude rajamise ja liitumisega, väiksemad toetused näiteks sidekaabliga liitumiseks või väiksemas mahus elektrivõimsuse tõstmisega.
• õige aktiivsemad taotlejad on olnud Ida-Virumaa ettevõtjad, kus on rahastatud 10 projekti kogumahus 443 780 €. Järgnevad Tartu maakond (6 projekti, kogumahus 116 248 €) ja Võru maakond (5 projekti, kogumahus 80 128€). Toetust on jagunud kõigisse maakondadesse.
• Valdavavalt on toetust saanud tegevusajalooga ettevõtted. Tegevusaladest on kõige rohkem töötleva tööstuse ettevõtteid (28 projekti) – eelkõige puidutööstuse, metallitootmise ja toiduainetööstuse ettevõtted.
• Toetust saanud ettevõtete keskmine müügikäive 2016. aastal oli 3,7 miljonit eurot (mediaan ca 1 mln €), suurimad käibed ulatuvad 28 mln € juurde, alla 100 000 eurose käibega (2016) ettevõtteid on 12.
  Andmed 16. oktoobri 2018 seisuga

Allikas: EAS

Toetus taristuga liitumiseks

• Toetust saab taotleda ettevõtja, kes asub tegutsema või oma tegevust laiendama väljaspoolt Tallinna linna, seda ümbritsevaid valdasid või Tartu linna.
• Eelistatud toetuse saajad on tootmisettevõtted. Välistatud on toetuse andmine näiteks tubakatootmise, hasartmängude või kinnisvara arendamisega müügi või rendi eesmärgil tegelevatele ettevõtetele.
• Toetuse minimaalne omafinantseering on 40% ning toetuse summa on 5000–100 000 eurot.
• Üks ettevõtja saab toetust taotleda ka kombineerituna erinevate võrkudega liitumiseks tingimusel, et toetuse kogusumma ei ületa 100 000 eurot ega 60% projektide kogumaksumusest.
  Abikõlblikkuse perioodi sisse peab jääma ka võrgulepingu sõlmimine võrguettevõtjaga.
  Programmi eelarve on 11 miljon eurot. Taotlemine on avatud.

Abikõlblikud kulud on

• Liitumistasu – võrguettevõtja võetav tasu võrguga ühendamise eest.
• Tingimuste muutmise tasu – võrguettevõtja võetav tasu tarbimis- või tootmistingimuste muutmise eest.
• Võrguühenduse projekteerimise ja väljaehitamise kulud. Tingimusel, et toetuse taotluse esitamise hetkeks ei ole juba sõlmitud kehtivat ehitus- või projekteerimislepingut, mille täitmise vahendeid soovitakse toetusega katta.

Allikas: EAS, MKM

Vabad võimsused

Elektrilevi avas vabade võimsuste avaliku kaardi, mis näitab elektritootjatele ja energiamahukatele tarbijatele piirkondi, kus on võimalik kõige soodsamalt ja kiiremini elektrivõrguga liituda. Suure võimsusmahuga ettevõttel on sel moel võimalik liitumise pealt säästa isegi ligi miljon eurot, kinnitab võrguettevõte.
„Meie võrgupiirkonnas on paljudes alajaamades vabad võimsused. See tähendab, et selliste alajaamade korral ei nõua uue võrguühenduse loomine või ettevõttele vajalike võimsuste suurendamine kulukaid väljaehitusi,” selgitab Elektrilevi liitumise teenuse juht Kaija Vill. Kaart on leitav siit: www.elektrilevi.ee/et/liitumine/vabad-voimsused.

Vaid ettevõtlus suudab maapiirkonnas elu säilitada

Ettevõtlus vajab kaasaegset taristut, mida maakohas enamasti ei ole. Fiiberoptiliste kaablite paigaldamiseks vajalikke mikrotorusid tootev OÜ Höhle sai toetust oma Raplamaale Lõiuse külla rajatava tootmisüksuse ühendamiseks tarvilikku võimsust pakkuva elektrivõrguga.

Endisesse põllumajandushoonesse tootmist sisse seada soovinud ettevõttele jäi väljavalitud asukohas elektrivõimsusest vajaka. Olukorra lahendamiseks rajab Elektrilevi vajaliku ühenduse ning 1440A trafoalajaama. Sellega liitumise nn ampritasu tuleb kokku umbes 180 000 eurot, toetus katab sellest kulust umbes 100 000 eurot (kuni 60% projekti maksumusest).

Uude tehasesse kolitakse kevadel

Lisaks investeerib Höhle kinnistul oleva hoone rekonstrueerimisse ja juurdeehitusse rajades 6500 m² tootmispinda. Samuti on vaja välja ehitada juurdepääsutee, rekonstrueerida puurkaev, paigaldada biopuhasti koos imbväljakuga, paigaldada sideliin jmt. Praegu lähikonnas rendipinnal tegutsev Höhle plaanib oma uude tehasesse üle kolida järgmise aasta kevadel. „Täname meie projekti elluviimisel kaasalöövaid osapooli – EAS-i, Elektrilevi meeskonda, Rapla valda, häid naabreid ja koostööpartnereid,” kinnitab ettevõtte juhatuse liige Toomas Koobas.

Sellise toetuse võimaldamine ettevõtetele on liikumine õiges suunas – toomaks elu ja „särtsu“ maapiirkonda. Ta leiab, et just riigipoolne jõuline tugi infrastruktuuri – elektriühendused, ülikiire interneti ühendused ja juurdepääsuteed – rajamisel maapiirkondadesse loob eeldused töötleva tööstuse ettevõtetele neis kohtades tegevuse alustamiseks. On tõenäoline, et selle tulemusena rajatakse ettevõtteid, kes on valmis ka kogukonna elu arendamisele õlga alla panema ja elukvaliteet piirkonnas paraneb. Ka Höhle toode – mikrotoru fiiberoptilisele kaablile – on ette nähtud ülikiire internetiühenduse väljaehitamiseks.

„Selline toetusprogramm on hea algus – toetab erainitsiatiivi maapiirkondades. Tänapäevane tootmisettevõte vajab kaasaegseid elektriühendusi tehnoloogia kasutamiseks, lisaks head internetiühendust jmt. Kohta, kus selline taristu puudub, ettevõtja pigem ei tiku. Lihtsam on seda kõike teha väljaehitatud tehnopargis,” kirjeldab ta oma suhtumist. „Oleme meeskonnaga ühe tööstuse Jüri tehnopargis üles ehitanud. Höhlet asutades tahtsime teha teistmoodi kui pelk kulupõhine arvestus. Oli teadlik valik, esiteks, et me ei asu tehnopargis ja teiseks tahtsime pakkuda maakohas inimestele veidi teistsugust väljakutset, tavalisest tööstuspargist isikupärasemat ning kodu lähedal asuvat kodusemat töökeskkonda.“

Suund eksporditurgudele, toetades maapiirkondi

Toomas Koobase sõnul satuti Raplamaale juhuslikult, enne seda oli uuritud kohti mitmel pool Eestis. Ta möönab, et see kõik tähendab mõningal määral vastuvoolu ujumist ja on tänase Eesti ettevõtlusmaastikul pigem erand kui reegel, aga meie riigi kui terviku arengut arvestades peab Koobas vajalikuks, et ka maapiirkondades oleksid olemas eeldused tootmistegevuse arendamiseks.

Höhle OÜ on 2015. aastal asutatud ettevõte, mis ekspordib praegu 60% toodangust seitsmesse riiki. Omanikud usuvad, et tänavune reaalselt saavutatav müügitulu ulatub pea 3 miljoni euroni. Ekspordi osakaalu on kavas kasvatada 2/3 käibest. Ettevõttes töötab kümme inimest.