Automaatikas on juba aastaid selgesti nähtav arengusuund paindlikkuse ja võimekuse kiirele suurenemisele.
Esile on kerkinud IoT (Internet of Things ehk asjade interneti) temaatika, ilmuvad aina uued raadiosidelahendused andurite ja täiturite traadita ühendamiseks, räägitakse kõikide koduseadmete suhtlusest omavahel ja pilveteenustega, süsteemide iseõppivusest ja tehisintellektist.
Enamasti räägitakse uuendustest ja kasvavast võimekusest kodude ja autodega seoses, tööstusautomaatikas või traditsioonilises hooneautomaatikas ei ole suuri muutusi näha ega kuulda. Põhjused, miks mitteeluruumide hooneautomaatikas, tootmises või infrastruktuuriobjektide juhtimises või monitooringus ei kiirustata uudsete lahenduste kasutuselevõtuga
on järgmised:
- tööstuslike automaatikakontrollerite (ja juurdekuuluva tarkvara) piiratus,
- automaatikaseadmete paigaldajate ja hooldajate mahuka ümberõppe vajadus,
- vajadus tagada lahenduste piisav töökindlus ja lihtne hooldatavus.
Automaatikakontrollerite piiratus (moraalne mahajäämus) avaldub paljude riistvaraliste parameetrite osas, nagu protsessori jõudlus, mälu maht, andmesidekanalite arv ja loetelu. Ka nende kontrollerite programmeeritavuses on suuri puudusi. Suurtootjate kontrollereid saab reeglina programmeerida vaid tootjapoolseid vahendeid kasutades, ühes spetsiifilises programmeerimiskeeles. Laialt levinud programmeerimiskeeltega (mida iga soovija juba koolis õppida saab) ei ole nende seadmete juures midagi peale hakata. Võimatu on kasutada vabavaralisi komponente või erinevaid programmeerimiskeeli korraga, objektorienteeritud lähenemine tarkvara ülesehitusele on haruldane.
Vastukaaluks taolistele piirangutele on tekkinud mitmeid riistvaralisi arendusi koos vastava (enamasti vabavaralise) tarkvara projektidega, mis keskenduvad arvutusvõimsuse ja andurite-täiturite liidestuse kergemini kättesaadavamaks ja paindlikumaks muutmisele. Tuntuim selline arendussuund (kümnete omataoliste hulgas) on Raspberry Pi mikroarvutit kasutav, mis esiteks viib arvutustehnika hinna alla ja teiseks võimaldab käivitada pea iga Linux-keskkonnas toimiva programmi. Paraku esineb sellistes IoT-projektides sageli olulisi puudujääke töökindluses, mis ei pruugi avalduda arendaja laual, küll aga reaalses kasutusolukorras, halvemal juhul kaugel asuval objektil.
Ühendamaks traditsioonilise automaatika töökindlust uute vajaduste poolt pealesunnitava võimsuse ja paindlikkuse kasvuga, tuleb kokku viia vanemate automaatikute kogemused ja noorte programmeerijate innukus ning teadmised.
Uniflex Systems on järjekindlalt selles suunas liikunud. Firmas on oma jõududega välja töötatud ja tootmisesse antud keskmisest odavam, kuid mitmeti parem automaatikakontrollerite ja nendega seotavate laienduste tooteseeria.
Nende kontrollerite puhul:
- töökindlus on kontrollitud nii laboratooriumitestides kui tegelikus elus,
- jõudlus läheneb tavalise kantava arvuti omale,
- programmeeritavuses pole piiranguid,
- operatsioonisüsteemiks sobib nii Linux kui Android,
- arendusvahendite osas piirangud puuduvad,
- lihtne seotavus levinud IT-monitooringu tarkvaraga (nagu näiteks Nagios või Zabbix).
Kontrolleritega pakutakse kaasa ka erinevat rakendustarkvara. Valiku mitmekesistamisele ja taseme tõstmisele on suunatud sellel aastal sõlmitud koostööleping TarkVent OÜ-ga, kus töötavad võimekad noored programmeerijad.
Suurimad objektid, kus Uniflex Systemsi omatoodanguline riistvara ja tarkvara on kasutusel, on kuus Eesti reisisadamat.
Teistest olulistest objektidest võiks mainida Tallinna Tehnikaülikooli liginullenergia testhoonet, renoveeritud Väätsa põhikooli ja vee-ettevõtteid Kehras, Sindis ja Pärnu-Jaagupis. Eesti Taimekasvatuse Instituudis on aga üles seatud kliimakambrite juhtimine ja geenipanga külmikute monitooring.
Kuigi firma senine tegevus on peamiselt keskendunud tööstuslike objektide automatiseerimisele, tegeldakse ka targa maja lahendustega –sellistega, kus tarkus ei avaldu pultide arvus ega mobiiltelefoni rohkes kasutamises.
Meie eesmärk targas majas on sama, mis tööstuslike objektide puhul: taustal toimivad optimiseeritud protsessid, teavitused saabunud või üleskerkivate probleemide kohta ning analüüsi ja edasist optimiseerimist võimaldav andmehõive. Lahenduste ülalpidamiskuludes annab kokkuhoidu vabavaraliste lahenduste kasutatavus monitooringuks traditsioonilise SCADA ( Supervisory Control and Data Acquisition ) asemel.
Kommentaarid
Ants Tormilind, OÜ Sindi Vesi juhatuse liige
Uniflex Systems on meile automaatika allhanget osutav firma, kellega oleme igati rahul. Seadmed töötavad
korralikult alates paigaldamisest ja monitooringuteenusesse lisandub igal aastal uusi võimalusi. Neid uusi võimalusi ei ole osanud alguses tahtagi, kuid hiljem on nad kasulikuks osutunud.
Targo Kalamees, Tallinna Tehnikaülikooli ehitusfüüsika professor
Uniflex Systems rajas Tallinna Tehnikaülikooli liginullenergia testhoonesse mõõdetavate andmete kaughaldussüsteemi. Uus süsteem lisab ehitusinseneri õppele uut kvaliteeti, tuues kaasaegset IT-tehnoloogilisi
lahendusi igapäevasesse õppeprotsessi ning õpetab TalTech-i ehitusvaldkonna tudengitele tänapäeva mõõtetehnoloogiaid ning andmete edestamist reaalajas.
Karl Rooba, Hansab ASi valdkonnajuht
Meie kogemus Uniflex Systemsi poolt toodetava riistvaraga on hea. Varem kasutatud Šveitsi riistvaraga võrreldes on sama hinna juures automaatikamoodulite võimekus oluliselt suurem. Seni on valik ennast igati õigustanud ka kvaliteedi ja töökindluse osas.
KONTAKT
info@uniflex.ee,
tel: 501 0066
www.uniflex.ee
