Tihti kuuleb väidet, et ettevõtjad ei soovi makse maksta ja otsivad meetodeid, kuidas seda mitte teha.
On loomulik, et ettevõtja peamiseks eesmärgiks ei ole maksude maksmine – selleks on ettevõtlustulu teenimine –, kuid maksud on osa meie majandusest ja nende maksmine osa ettevõtlusest. On raske leida ettevõtjat, kes ei mõistaks, kust tulevad vahendid, millest finantseeritakse avalikke teenuseid ja tagatakse riigi toimimine. Samuti mõistavad ettevõtjad hästi ka seda, kui maksuraha kasutatakse ebaotstarbekalt või eesmärgipäratult. Tahe ja soov maksudest eemale hoida tekib aga siis, kui maksusüsteemiga mängitakse ning erinevate muudatuste mõju hinnatakse katse-eksituse meetodil.
Maksumuudatustele peab eelnema põhjalik mõjude analüüs
On mõistetav, et seoses ühiskonna ja majanduse muutumisega tuleb aeg-ajalt muuta ka maksusüsteemi, et tagada ühiskonnale tähtsate süsteemide toimimine. Kuid tehtavad muudatused peavad olema eesmärgipärased ja mõjud hinnatud, sest tehes muudatusi kiiresti ning ilma tagajärgi mõistmata teeme rohkem kahju kui kasu.
Juhtides maksupoliitikat Excelist võib saada imelisi tulemusi. Näiteks maksumäärade tõus on maksulaekumisele alati positiivse mõjuga, kui mitte arvestada inimeste käitumise muutusi. Maksumuudatused ei ole kunagi lineaarsed, kuid viies läbi muudatusi, kiputakse seda unustama.
Üheks heaks näiteks on 2009. aasta tööandja sõiduauto isikliku kasutuse erisoodustus, kus oodatud lineaarne kasv muutus kiiresti hoopis languseks. Tagantjärgi on hea näpuga näidata, kuid sellist mõju oleks saanud ära hoida või oluliselt vähendada, kui oleks hinnatud mõju koos spetsialistide ja ettevõtjatega.
Jaanuaris 2009 tõusis tööandja sõiduauto isikliku kasutuse erisoodustuse baas täpselt kaks korda. Eelarvesse kirjutati ja arvestati lisanduva maksulaekumisega esimesel aastal +24 miljonit eurot. Kolme aasta pärast eeldati, et positiivne mõju on veelgi suurem ehk +29 miljonit eurot aastas. Sarnaseid näited leiab ka lähiminevikust, kus alkoholiaktsiisi tõus tekitas laiaulatusliku piirikaubanduse lõunapiirile ning tõi kahju mitte ainult alkoholiaktsiisi väiksema laekumisena, vaid mõjutas ka toodete ja teenuste müüki.
Järsud muudatused tekitavad ebakindlust
Tehes ootamatuid muudatusi maksusüsteemis vähendame ettevõtjate motivatsiooni teha pika tasumisajaga investeeringuid. Kuid just sellised investeeringud toovad Eestisse suurel hulgal kapitali ja loovad kõrge väärtusega töökohti, seega on tähtis, et maksukeskkond oleks ettenähtav. See annab ettevõtjatele ja teistele huvigruppidele aega maksumuudatusega kohanemiseks ning väldib olukordi, kus planeeritud investeeringud toovad tulu asemel kulu.
1. juulil 2015 jõustus maksukorralduse seaduses säte, mille kohaselt peab maksuseaduse ja selle muudatuse vastuvõtmise ning jõustumise vahele jääma vähemalt kuus kuud. Niinimetatud kuue kuu reegel jõudis seadusesse tänu koja ja ettevõtjate ühispöördumisele ja selle eesmärk oli suurendada maksukeskkonna ettenähtavust.
Kaubanduskojale teadaolevalt on riik kuue kuu reeglit rikkunud vähemalt ühel korral. See juhtus 2017. aastal, kui vähem kui kaks nädalat enne sotsiaalmaksu määra vähenemist poole protsendi võrra võeti vastu seaduseelnõu, millega jäeti maksulangetus ära. Pärast seda läks koda riigi vastu kohtusse, kuid kuna nii õiguskantsler kui ka kohus jäid seisukohale, et säte ei ole piisavalt selge ega kaitse ettevõtjaid ebasoodsate maksumuudatuste eest, siis palus koda 2019. aasta alguses riigikogul viidatud sätte sõnastust muuta selliselt, et oleks selgelt arusaadav, millistel juhtudel on lubatud kuue kuu reeglist kõrvale kalduda.
Koda on täna seisukohal, et kaalukamate negatiivse mõjuga maksumuudatuste puhul peaks etteteatamise tähtaeg olema veel pikem, tagamaks ettevõtjate ja huvigruppide valmisolek. Võrdluses teenindussektoriga on maksukeskkonna stabiilsus oluline tööstusele seetõttu, et tootmist ei saa kiirelt mujale viia. Taanis tehtud uuringu järgi on tööstuse jaoks soovitatav maksukindlusperiood 15 aastat, kuid see on kahjuks Eestis ebareaalne. Aga selge on ka see, et ebastabiilne maksukeskkond ei soodusta mitte kunagi investeeringuid ega majanduskasvu.
Tänane ettevõtete tulumaksusüsteem peab säilima
Täna Eestit eristav ja meie ettevõtlust toetav tulumaksusüsteem tuleb säilitada. See on olnud üks vaieldamatult paremaid majandus- ja maksupoliitilisi otsuseid, mida Eestis kunagi on tehtud ning puudub igasugune vajadus seda süsteemi täna muutma asuda. Muutes oleks kaotajaid kindlasti kordades rohkem kui potentsiaalseid võitjaid ning enamasti oleksid kaotajaks just väikese ja keskmise suurusega ettevõtted. Meil on täna üles kasvanud täiesti uus ettevõtjate põlvkond, kellest valdav enamus ei kujuta ettegi, mida tähendab traditsiooniline ettevõtete tulumaksusüsteem ega oska selle negatiivseid mõjusid sedavõrd ka karta. Siin tuleb poliitikutel kuulata neid ettevõtjaid, kelle on kogemus mõlema süsteemi ajal tegutsemisest.
Positiivne on ka see, et Eesti on OECD riikide hulgas üks efektiivsema maksude kogumisega riike. Mis tähendab, et ühe euro maksu kogumisele kulub praktiliselt kõige vähem raha, mis peab ka nii jääma. Iga uue maksumuudatuse puhul tuleb hinnata selle kogumise kulukust, seda nii maksuhalduri kui ka maksumaksja vaatest.
Maksud tõstku omavalitsuste ettevõtlusmotivatsiooni
Täna puudub paljudel kohalikel omavalitsustel piisav motivatsioon toetada ettevõtlust. See omakorda takistab oluliselt uute töökohtade loomist kaugemale tõmbekeskustest.
Ettevõtluskeskkonna jätkusuutlik arendamine peaks olema omavalitsuste kohustus ning koda on teinud ettepaneku, et kuni pool omavalitsusele laekuvast tulumaksust võiks laekuda töökohtade ja teine pool elukohtade alusel. Nii suureneks omavalitsuse tulubaas ja tekiks võime teha rohkem, mis omakorda jätab rohkem inimesi tööle samasse omavalitsusse ning kaob ka pendelrände negatiivne mõju.
Aktsiisisoodustusest võiks saada kasu rohkem ettevõtjaid
Koda tegi eelmisel aastal rahanduskomisjonile ettepaneku muuta leebemaks soodusaktsiismääraga elektrienergia ja gaasi tarbimise tingimusi. Täna saavad soodusaktsiisimääraga energiat vaid vähesed ettevõtted. Tingimuste leebemaks muutmine vähendab aktsiiside laekumist riigieelarvesse. Samas tuleb arvestada, et muudatus parandab ettevõtjate konkurentsivõimet ja seeläbi on muudatusel vähemalt pikemas perspektiivis ikkagi positiivne mõju riigieelarvele.
Samuti on diislikütuse aktsiis täna liiga kõrge ja tööstusele oleks kasulik, kui aktsiisi langetatakse. See jällegi langetab laekumisi riigieelarvesse, kuid positiivne mõju konkurentsivõimele kaaluks selle tõenäoliselt üles.
Maksusüsteemi kallal saab alati nuriseda. Nii palju kui on erinevaid ärimudeleid, on ka arvamusi ning seisukohti parema maksusüsteemi üle. Kuldse kesktee leidmine on keeruline, kuid täna võime öelda, et meie ettevõtete tulumaksusüsteem on jätkuvalt toimiv. Seda asendada ei ole mõistlik ega innovaatiline, eriti juhul kui ideed tulevad 20. sajandi algusest.
Peame vaid jälgima, et ei tehtaks kiirustades maksumuudatusi, mis piiravad ettevõtlusvabadust ja kahjustavad meie ettevõtete positsiooni rahvusvahelises konkurentsis. Samuti peame jätkuvalt survestama poliitikuid, et nad võtaks omaks huvigruppide kaasamise ja analüüside läbiviimise, sest maksupoliitika ei ole rallisõit, kus otsuseid tuleb teha lennult.
Ajakirja TööstusEST oktoobrinumbris avaldasid arvamust maksusüsteemist veel TööstusESTi toimetaja Erik Aru ning Raul Aron Eesti Tööandjate Keskliidust.
