• Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    TalTechis avatakse magistrikava „Elektrotehnika ja mehhatroonika“, millele luuakse kaks peaeriala – Elektrotehnika ja Mehhatroonika. Elektrotehnilised mõõtmised TalTechi laboris. Foto: TalTech

    Tehnikaülikoolis uus magistrikava: elektrotehnika ja mehhatroonika

    Limestone. Foto: Shutterstock

    Keskkonnamõjude hinnang lubab Maardu III lubjakivimaardlas karjääri avada

    15.–19. mail toimub Saksamaal Hannoveris üks maailma suurimaid puidu- ja metsatööstusseadmete messe Ligna 2023. . Foto: Pixabay

    Ligna 2023 – maailma suurim puidu- ja metsatööstuse mess

    Futugrid asutajad ja nutipistiku arendajad Toomas Valge (vasakul) ja Leino Schnur teavad, et ainuüksi Eestimaa kodudes kasutusel olevate veeboilerite arvelt võiks juhtida vähemalt 67 MW elektrivõimsuse kasutamist. Foto: Raigo Pajula

    Futugrid: koduste kütteseadmete elektritarbimist saab lihtsasti juhtida

    Adven Eesti juht Juhan Aguraiuja hindab, et RDF-kütus võiks paljudele tööstusettevõtetele olla tõhus alternatiiv fossiilsetele kütustele.

    Jäätmekütuse kasutamine energiatootmiseks oleks hakkpuidust soodsam

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda. Kadrian Jaagund kinnitab, et 96% Lindströmi tööriietest töödeldakse kasutusea lõppedes kiududeks, millest saab omakorda isolatsioonimaterjale, akustilisi paneele või uusi kangaid. Fotod: Arno Mikkor

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
TööstusEST
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    TalTechis avatakse magistrikava „Elektrotehnika ja mehhatroonika“, millele luuakse kaks peaeriala – Elektrotehnika ja Mehhatroonika. Elektrotehnilised mõõtmised TalTechi laboris. Foto: TalTech

    Tehnikaülikoolis uus magistrikava: elektrotehnika ja mehhatroonika

    Limestone. Foto: Shutterstock

    Keskkonnamõjude hinnang lubab Maardu III lubjakivimaardlas karjääri avada

    15.–19. mail toimub Saksamaal Hannoveris üks maailma suurimaid puidu- ja metsatööstusseadmete messe Ligna 2023. . Foto: Pixabay

    Ligna 2023 – maailma suurim puidu- ja metsatööstuse mess

    Futugrid asutajad ja nutipistiku arendajad Toomas Valge (vasakul) ja Leino Schnur teavad, et ainuüksi Eestimaa kodudes kasutusel olevate veeboilerite arvelt võiks juhtida vähemalt 67 MW elektrivõimsuse kasutamist. Foto: Raigo Pajula

    Futugrid: koduste kütteseadmete elektritarbimist saab lihtsasti juhtida

    Adven Eesti juht Juhan Aguraiuja hindab, et RDF-kütus võiks paljudele tööstusettevõtetele olla tõhus alternatiiv fossiilsetele kütustele.

    Jäätmekütuse kasutamine energiatootmiseks oleks hakkpuidust soodsam

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda. Kadrian Jaagund kinnitab, et 96% Lindströmi tööriietest töödeldakse kasutusea lõppedes kiududeks, millest saab omakorda isolatsioonimaterjale, akustilisi paneele või uusi kangaid. Fotod: Arno Mikkor

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi

OECD konkurentsivõimelisimal maksusüsteemil on arenguruumi

autor: RAUL ARON, Eesti Tööandjate Keskliidu nõunik-analüütik
oktoober 2019
Kategooria: Seadus, TööstusEST oktoober 2019
Eesti maksusüsteemil on arenguruumi. Foto: Pixabay

Foto: Pixabay

Eesti Tööandjate Keskliit on oma maksupoliitika seisukohad kirja pannud Tööandjate Manifesti.

Tõsi on, et seisukohad sektorite ja inimeste lõikes varieeruvad, kuid läbiv seisukoht on, et praegu tuleks pigem hoida maksurahu ja järgmisi vajalikke muudatusi põhjalikumalt analüüsida. Ettevõtjad on üldjuhul üksmeelel, et maksusüsteem peab toetama Eesti ettevõtluskeskkonna konkurentsi ja majandusarengut. Maksuhaldus peaks seejuures olema võimalikult lihtne ja automeeritud.

Arenguruumi leidub

Foto: Raul Aron, Eesti Tööandjate Keskliidu  nõunik-analüütik
Raul Aron, Eesti Tööandjate Keskliidu
nõunik-analüütik

Praegu on Eesti maksusüsteem Tax Foundationi andmetel OECD riikide konkurentsivõimelisim, kuid arenguruumi on ja maksumaksjaid jääb üha vähemaks. Iga töötava inimese ja maksumaksja huvi peaks olema, et valitsus ei kalduks lihtsalt maksukoormust tõstma, vaid püüaks eelkõige leida lahendusi majandusarengu elavdamiseks.

Maksukoormust tõstab perspektiivis varjatult ka nt teise pensionisamba kaotamine ja välistööjõu takistamine, tasuta avalike teenuste tekitamine või sotsiaaltoetuste heldemaks muutmine. See raha peab ju kuskilt tulema. Maailmavaatest sõltumatult peaksid inimesed aru saama, et Skandinaavia ja Soome varaline seis ja ka iga-aastaselt toodetav rikkus on kolm-neli korda suurem kui eestlaste oma ning isegi siis, kui kõik see ümber jagada, saame suure hulga demotiveeritud inimesi, aga mitte sama heaolutaset, mis põhjanaabritel.

Ettevõtte klassikaline tulumaks oleks Euroopa Komisjoni tellitud uuringu kohaselt Eesti majandusele negatiivse mõjuga isegi siis, kui see oleks väikeettevõtetele vabatahtlik või kehtiks vaid hargmaistele ettevõtetele. Seetõttu ei ole mõistlik seda riiklikult toetada. Kontsernidele, kes teistes liikmesriikides selle maksuarvestusega juba tegelevad, võib olla see lihtsam, kuid Eestisse lisanduks oluliselt halduskoormust ja üks ettevõtluskeskkonna olulisi kaubamärke kaoks. Riik saaks esialgu tõenäoliselt rohkem maksutulu, kuid pikemas perspektiivis jääks maksubaas väiksemaks ja kasutegur väheneks.

Sotsiaalmaksu miinimum takistab osalise koormusega töökohti.

Kuigi Eesti praegust maksusüsteemi peetakse üldjoontes heaks, tasuks siiski mõned vead parandada. Näiteks takistab praegu osalise koormusega töökohtade loomist sotsiaalmaksu miinimumkohustus. See takistab tööturule kaasamast just noori, pensionieelikuid, väikelaste vanemaid ja neid, kes tööturult mingil põhjusel liiga kauaks eemale on jäänud. Teisisõnu, neid väheseid kohalikke, kes meil üldjuhul veel töötud on.

Tervise edendamine

Tervise edendamise kulud said mingil määral eelmisest aastast maksuvabastuse, kuid kahetsusväärselt jäeti soodustuseta otsesed ravikulud, näiteks hamba- jt eriarstivastuvõtud, ja ravimite kompenseerimine. Kusjuures, kui tööandja soovib teha erakindlustust, siis need asjad on 400 euro ulatuses aastas maksuvabad, aga kui on soov oma töötajate otse hambaarsti arveid või ravimeid kompenseerida, siis sellele tuleb 66,25 protsenti sotsiaal- ja tulumaksu lisaks maksta. Mõlemad maksumuudatused on esialgu suhteliselt väikese eelarvekuluga, kuid pikemas perspektiivis ka riigieelarvele positiivse mõjuga.

Samuti pärsib maksukoormus siiski ka kõrgepalgaliste spetsialistide Eestisse meelitamist või ka meie kohalike talentide töökohtade Eestis hoidmist. Meie brutopalgas ei sisaldu erinevalt teistest Euroopa riikidest sotsiaalmaks, aga ikkagi tuleb töötajal 4000-eurosest palgast ligi tuhat eurot tulumaksu maksta ja tööandjale lisandub veel pea 1400 eurot sotsiaalmaksu. Avalikke teenuseid tarbivad need inimesed sageli hoopis vähem kui madalapalgalised. Valitsus on ääri-veeri mõista andnud, et Eestisse on oodatud vaid tippspetsialistidest välismaalased, aga nende siia meelitamiseks on tehtud õige vähe.

Ajakirja TööstusEST oktoobrinumbris avaldasid arvamust maksusüsteemist veel Marko Udras Eesti Kaubandus-Tööstuskojast ning ajakirja TööstusEST toimetaja Erik Aru.

Sildid: maksudmaksusüsteemseadus
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Põlevkivikeemia käekäik peegeldab Eesti ajalugu

Järgmine artikkel

Maksupoliitika juhtimiseks Excelist ei piisa

Seotud artiklid

Eesti mereala planeering. Rohepööre. Foto: Pixabay
Rohepööre

Rohepööre saab järgmisel aastal seadusandliku katte

16/12/2022
Kliimaneutraalsus. Foto: Shutterstock
Euroopa Liit

Kuidas me Eesti tähenduses mõistame kliimaneutraalsust?

09/11/2021
Taastuvenergia tasud. Kunda Nordic Tsemendi juht Meelis Einstein nendib, et taastuvenergia tasu vähendamine soodustaks Eesti tööstussektori investeeringuid, sest liiga kõrgete kulude korral ettevõtted investeerima ei kipu. Foto: Enno Rebane
Seadus

Suurtarbijaile terendab soodsam energiahind

09/11/2020
Tootmisjääkide väärindamiseks tuleb jäätmeseadust lihtsustada. Foto: Shutterstock
Probleem

Tootmisjääkide väärindamiseks tuleb jäätmeseadust lihtsustada

09/11/2020
Järgmine artikkel
Foto: Marko Udras, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja

Maksupoliitika juhtimiseks Excelist ei piisa

Ajakirja eelmine number siin

TööstusEST veebruar 2023

Sisuturundus

iguse modulaarne lineaartelg mis tahes käigupikkustele: drylin EGW pakub enneolematut disainivabadust pikkadel käikudel.

iguse modulaarne lineaartelg mis tahes käigupikkustele

22/02/2023
Bauroc: Greenergy Data Centers andmekeskus

Andmekeskuse nutikas materjalivalik

22/02/2023
Assa Abloy nutilukud

Ise energiat genereerivad nutilukud

22/02/2023
Bauroc poorbetoonist alajaamad. Kilingi-Nõmme alajaam. Foto: Tiit Veermäe

Poorbetoonist ehitatud alajaamad koguvad populaarsust

16/12/2022
Steelhouse Group Estonia on suurim roostevaba ja värvilise metalli täisteenuslahendusi pakkuv tööstusettevõte Eestis. Foto: Pixabay

Roostevaba ja värvilise metalli täisteenuslahendused

10/10/2022

Väljaandja

TööstusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

DIGINNO DIGINNO edulood digitaliseerimine edukas ettevõte Eesti Elektritööstuse Liit Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Energia Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Masinatööstuse Liit Eesti tööstus eksport elektroonikatööstus energeetika energia energiakriis energiapoliitika eriolukord Euroopa Liit Fit for 55 haridus Instrutec IT ITL it tööstuses keemiatööstus keskkond kolumn liitude uudised masinatööstus MKM puidutööstus põlevkivi rohepööre seadus sisuturundus sündmus taastuvenergia TalTech tark tööstus teadus toetus tööjõud tööstus tööstuspoliitika ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    TööstusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis tööstuses toimuvaga!