Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit kuulutas välja sektori 2019. a. aasta auhindade saajad.
Liidu juhatuse otsusel sai Aasta Tegija 2019 tiitli TalTechi targa linna tippkeskuse FinEst Twins asutaja Ralf-Martin Soe, Aasta Tegu 2019 on õppeprogramm Cleveroni Akadeemia ning Aasta Läbimurdjaks 2019 nimetati esimene avalik proaktiivne automatiseeritud e-teenus, mille tellija on Sotsiaalkindlustusamet.
Aasta Tegija 2019
„Tiitli sai Ralf-Martin Soe, kes otsustas soomlaste eeskujul meie digiühiskonda tuua tarkade linnade valdkonna,“ ütleb ITL-i juhatuse liige Seth Lackman. „Sellesse, et Eestisse tekiks e-riigi arengut hoogustav ning ettevõtete teadus- ja innovatsioonikoostööd tugevdav teadusarenduskeskus, pani Ralf-Martin Soe kogu oma energia. Targa linna tippkeskuse idee põhineb tema Ragnar Nurkse instituudis kaitstud doktoritööl, algse idee toetajate seas on kümneid IKT ettevõtteid nii Eestist kui ka Soomest.“ Pärast mitmeaastast ettevalmistustööd ning ühte eitavat rahastusotsust õnnestus lõpuks Tallinna Tehnikaülikooli eestvedamisel koostöös partneritega Eestist ja Soomest taotleda toetus Euroopa Komisjoni programmist Horizon 2020: Euroopa Komisjon toetab tippkeskust FINEST Twins 15 miljoni euroga, riik toetab aastatel 2020-2027 keskust 17 miljoni euroga.
Ralf-Martin Soe selgitab, et Mustamäel 2020. a. lõpus avatavas tippkeskuses käivitatakse esimesed pilootprojektid järgmise aasta alguses. „Hakkame arendama uudseid andmetel põhinevaid teenuseid, mis nii siinsete kui ka teiste riikide linnaelanike tegelikke probleeme lahendavad.“ Soe meenutab, et uudis idee rahastusest üllatas teda, kuna esimesel korral see taotlus läbi ei läinud. „Me olime lihtsalt ajast ees. Nüüd saan pikemaajaliselt keskenduda ühele suurprojektile ning kaasata teadlasi, ettevõtteid, aga ka linnu ja linnaelanikke.“
Aasta Tegu 2019
Aasta Tegu 2019 Cleveroni Akadeemia on 3-aastane õppeprogramm, mille Cleveron AS lõi koostöös Eesti Ettevõtluskõrgkooliga Mainor. Tudengeid õpetavad eelmise aasta sügisest robootikatarkvara arendamise erialal kõrgkooli õppejõud, erialaeksperdid ning Cleveroni tippspetsialistid. ITL-i juhatuse liikme Ivo Lasni sõnul võib Cleveroni ja Mainori koostöös korraldatavat töökohapõhist õpet tuua eeskujuks teistelegi, kellel puudus spetsiifilise kompetentsiga töötajatest. „Ei ole vaja ise kõike teada ja teha, tuleb leida õige koostööpartner. Usume, et selline koostöömudel innustab teisigi ettevõtteid töötama koos kutse- ja kõrgkoolidega.“
Cleveron AS-i juht Arno Kütt on rahul. „Oleme selle aasta jooksul saanud kinnitust, et sellisel kujul akadeemia õppeprogrammi loomine oli õige otsus. Meie tudengitel on väga kõrge motivatsioon – neid innustab, et esitatud väljakutsete lahendamiseks ei ole seatud raamistikku, kõik lahendused tuleb noortel ise välja töötada.“ Kütt leiab, et riik peaks tasuma õppe eest ka siis, kui tudeng soovib eriala omandada erakõrgkoolis. „Rahastus ei tohiks piirduda ainult avalik-õiguslike kõrgkoolidega. Ja kui arvestada seda, et kõrgharidus on Eestis tasuta, peaks riik rohkem erinevatel mudelitel põhinevat õpet toetama.“
Aasta Läbimurdja 2019
Tiitli sai Sotsiaalkindlustusamet esimese avaliku proaktiivse automatiseeritud e-teenuse eest. ITL-i presidendi Andre Krulli sõnutsi tähendab vahetult suurt hulka Eesti rahvastikust puudutav proaktiivne teenus päris elus seda, et lapsevanem ei pea ise peretoetuse taotlust esitama, mis omakorda vähendab perehüvitiste valdkonna ametnike taotluste menetlemise ja otsuste koostamise koormust. „Fookus on sellel, et lapsevanem saab talle ettenähtud toetused lihtsalt ja kiiresti pangakontole ning kõik ametnike erilist tähelepanu vajavad juhtumid saavad oluliselt kiiremini lahendatud.“
„Meil on hea meel, et Eesti esimene sündmuspõhine teenus valmis just peretoetuste valdkonnas,“ ütleb Sotsiaalkindlustusameti peadirektor Egon Veermäe. „Oleme avalikus sektoris üks esimesi asutusi, kes muutis teenuste IT arhitektuuri – ühtselt monoliitselt terviksüsteemilt, mida on raskem paindlikult muuta ja edasi arendada, läksime üle mikroteenuste põhisele IT arhitektuurile. See tähendab, et teenuseid on lihtsam nn moodulitena arendada, tellija saab hea ülevaate arenduse seisust. Arendusprotsessis on meile heaks partneriks meie Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK). Klientide tagasiside on e-teenusele väga positiivne, mis annab meile kindlust jätkata edasiste teenuste puhul sama kontseptsiooniga.“
Kandidaate aasta auhindadele said esitada ITL-i liikmed ning koostööpartnerid, lõpliku otsuse tegi ITL-i juhatus. IKT-sektori auhinnad kuulutati välja 22. korda.
Lisainfo
https://www.itl.ee/uudised/selgusid-it-sektori-aasta-tegija-tegu-ja-labimurdja/
