Seitsme ettevõtlusliidu esindajad esitasid valitsuse koalitsioonierakondade juhtidele ja Riigikogu majandus- ning rahanduskomisjoni esimeestele pöördumise, kus on ettepanekud, mis aitavad kaasa majanduse taastumisele pikaajalises vaates.
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu tegevjuhi Jüri Jõema sõnul on ettepanekud esitatud, et nendega arvestataks riigieelarve strateegia kujundamisel ning 2021. aasta riigieelarve koostamisel. „Eesti riigi konkurentsivõime säilitamine on võtmesõna, mille järgi peame lähiajal koos tegutsema,“ selgitab Jõema. „Meil on keeruline ennustada, kuhu liigub tuleviku ettevõtlus, selgem on aga see, et digitehnoloogiate kasutamine kõigis majandusharudes kasvab. Majanduse struktuuri muutmise osas on oluline strateegiliselt läbi mõelda, milliste valdkondade olemus ning vajadus ka vastava tööjõu osas muutumas on. Ettevõtlusliitude pöördumises on neli ettepanekut, mis on kiiresti teostatavad ja tugeva sotsiaal-majandusliku mõjuga.”
Toetada tuleb (1) tööstuse ning transpordi logistika sektori ettevõtete protsesside digitaliseerimist, (2) ettevõtete innovatsiooni konkurentsivõimeliste toodete ja teenuste loomisel, (3) ekspordi kasvu ning (4) tööturu kompetentsidele vastavat ümber- ja täiendõpet.
„Eksportivad tööstusettevõtted on murrangulises arenguetapis, kus tootlikkuse ja globaalse konkurentsivõime tõstmiseks on investeeringud digitehnoloogiasse ja automatiseerumisse möödapääsmatud,” lisas Katre Savi, Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liidu tegevjuht. “Ühest küljest on globaalsete turgude ümberjaotumine võimalus uute turgude haaramiseks, teisalt on ettevõtete investeerimisvõimekus keerulises majandusolukorras langenud. Siin on oluline riigi tugi ja tööstusettevõtete vajadustega arvestamine.“
Eesti Masinatööstuse Liidu tegevjuhi Triin Ploompuu sõnul moodustab töötleva tööstuse toodang 70% Eesti ekspordist, mistõttu vajame maailmaturu jaoks konkurentsivõimelisi ja innovaatilisi tooteid ja tootmist. “Täna on Eesti tootjatel seoses väärtusahelate muutustega võimalus saada oluliselt parem positsioon. Riigi tugi oleks pikas perspektiivis väga tugev, oluline ja märgiline investeering, millest võidaks kogu ühiskond nii töökohtade loomise, hoidmise ja säilitamise kui ka maksutulu näol,” täiendab Ploompuu.
Alla kirjutanud ettevõtlusliidud on Eesti Elektroonikatööstuse Liit, Eesti Infotehnoloogia- ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Masinatööstuse Liit, Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit, Eesti Plastitööstuse Liit ja Eesti Pangaliit.
Lisainfo
Pöördumises esitatud ettepanekud
1. Toetada tööstuse ning transpordi logistika sektori ettevõtete protsesside digitaliseerimist
Teeme ettepaneku toetada järgneva kahe aasta jooksul vähemalt 200 eksportiva ettevõtte investeeringuid digitaliseerimisse ja automatiseerimisse. Riigi toetuse maht ühe ettevõtte kohta on kuni 250 000 eurot, millele lisandub 2/3 ettevõtte oma finantseeringuna. Meetme riigipoolne maht on selliselt vähemalt 50 miljonit eurot (kahe aasta jooksul).
Tulemus: aastaks 2023 kasvab riigi maksutulu töötleva tööstuse sektori ekspordist ning transpordi ja logistika efektiivsemaks muutmisest.
2. Toetada ettevõtete innovatsiooni konkurentsivõimeliste toodete ja teenuste loomisel
Teeme ettepaneku järgneva kahe aasta jooksul toetada 500 ettevõtte teadus- ja arendustegevuse juhi töötasu läbi 70% palgatoetuse (ühe ettevõtte kohta kuni 70 000 eurot aastas, millele lisandub 30% ettevõtte omafinantseeringut). Sealjuures seatakse ettevõttele tingimus tagada kahe aasta jooksul investeeringud teadus- ja arendustegevusse vähemalt 2%-ni käibest aastas. Meetme riigipoolne maht on selliselt kokku 70 miljonit eurot kahe aasta jooksul). See motiveerib ettevõtteid senisest rohkem panustama teadus-arendustegevusse, innovatsiooni ja koostööle teadlastega.
Tulemus: 500 ettevõtte panus teadus-arendustegevusse on hinnanguliselt 100 miljonit eurot aastas (lisanduks Euroopa Liidu fondidest saadav lisarahastus umbes samas suurusjärgus).
3. Toetada ekspordi kasvu
Teeme ettepaneku luua mudel ekspordiga seotud era- ja riigiasutuste koostööks, et kõik ekspordi tegevusega seotud era- ja riigistruktuurid toimiksid ühtse struktuurina, mida toetavad ühised detailides läbimõeldud turundusprotsessid ja moodsad tehnilised lahendused igal tasandil. Samuti tuleb leppida kokku selgesõnaliselt Ettevõtlus Arendamise Sihtasutuse (EAS) ja Välisministeeriumi rollid ekspordi toetamisel, vältimaks dubleerimist ja ebaefektiivsust.
Tulemus: Ettevõteteni jõuavad kasulikud müügivihjed ning eksport suureneb 5% aastas (umbes 0,5 miljardit eurot, mis toob maksudena riigikassasse umbes 150 miljonit eurot kumuleeruvalt igal aastal).
4. Toetada tööturu kompetentsidele vastavat ümber- ja täiendõpet
Teeme ettepaneku jätkata suures mahus töötavate (mitte ainult töötute) inimeste ümber- ja täiendõpet, laiendades seda tehnoloogia ja inseneeria-alade töötajatele – selleks luua toetusmeede mahus vähemalt 10 miljonit eurot. Seda just väheneva tööjõuvajadusega majandusvaldkondades töötavatele inimestele. Riigi ja erasektori koostöös toimiva ümberõppe projekti Vali IT! näitel saab hinnata, et 2 miljoni euroga on võimalik ümber koolitada vähemalt 1000 inimest. Näiteks IKT-sektoris on hetkel suur tööjõuvajadus ja turismisektoris kaotavad inimesed tööd. Neid saaks üsna kiiresti ümber koolitada nn helpdesk-töötajateks.
Tulemus: Väheneb tööjõupuudus ning paraneb üldine tööhõive ja seeläbi hoitakse töötukassa raha kokku. Uued kompetentsid on saanud vähemalt 5000-10 000 inimest.
