Poole aastaga hinnatõus umbes 100%, tarneaeg kordades pikem. Pole just unistuste ärikeskkond, kui pead sellises olukorras olema tellija. Just säärases seisus on Eesti masina- ja metallitööstus praegu tooraine ostmisel.
Metallifirma OÜ Exmet Services tegevjuht Taavi Vesiaid möönab probleeme materjalide kättesaadavuse ja hindadega. Viimase kuue kuu jooksul on toimunud suured muutused.
Tänaseks on musta lehtmetalli hinnatõus võrreldes 2020. aasta novembriga olnud umbes 100%. Sama on ka toruprofiilidega, talaprofiilide hinnatõus on „piirdunud ainult“ 30%-ga, nendib Vesiaid. „Jah, tarneajad on kordades pikenenud,“ vastab ta küsimusele tooraine hankeaegade kohta.
Enne koroonapandeemiat oli tooraineturul hoopis teistsugune olukord. Luminori peaökonomist Tõnu Palm ütleb, et maailmaturul valitses mitmete tööstusmetallide (sh terase, alumiiniumi ja vase) ületootmine. Hiina oli 2008. aasta globaalsest finantskriisist taastumiseks oma majandust elavdanud massiivsete toetustega, mis kasvatas Hiinas metallide ja muude ehitusmaterjalide tootmismahtusid.
Terase osas jõudis Hiina peaaegu pooleni maailma tootmismahust. Pidevalt kasvav tootmisvõimsus peegeldus ka karmis hinnakonkurentsis. Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina lisab, et toorainete hinnaindeks liikus allpool nulli juba 2019. aastal.
Tooraine august kõrgustesse
Koroonakriis tekitas maailmas laialdase majandusšoki. Metalle kasutav tööstus viis varud miinimumini ning kaevandajad ja töötlejad mitte ainuüksi ei vähendanud tootmismahte, vaid lõpetasid ka investeeringud tootmisvõimekuse arendamisse. Paljude toorainete hinnad kukkusid veelgi sügavamasse langusesse.
Kõik muutus jälle vastupidiseks, kui riigid hakkasid taas majandusi avama ning riikide valitsused ja keskpangad teatasid, et toovad jõuliste stiimulitega majandused kriisist välja, kiiresti käivitati toetusmehhanisme.
„Koos majanduste taasavamisega kooronapiirangutest ning fiskaalsete stiimulite toel muutusid turuootused ühtäkki positiivsemaks ning tekkis kiire nõudluse kasv,“ räägib Palm. Hiina majandus ei jõudnudki möödunud aastal langusesse kukkuda, USA ja Euroopa majandused pöördusid tõusule kolmandas kvartalis. „Ei ole üllatav, et tootjad ei jõudnud sedavõrd kiirelt turukonjunktuurile koroonapiirangute taustal reageerida,“ selgitab Palm tooraine defitsiidi tekkimist.
Hagu andsid juurde ka spekulatiivsed investorid. „Inflatsioon on kiirenemas ja koos sellega inflatsiooniootused,” nendib Mertsina. “Seetõttu paigutab üha rohkem investoreid raha toorainetesse, et lõigata kasu nende hinnakasvust. Samas – inflatsioon kujutab järjest suuremat riski senistele investeerimisportfellidele.”
Toorainete hinnakasv algas eelmise aasta sügisel, kuid eriti rajuks läks tänavu aasta alguses. Praegu on enamike toorainete puhul jõutud viimase kümne aasta hinnatipuni. Mertsina toob näite, et aprilli lõpuks jõudis tööstuses kasutatavate üldine toorainehind 2011. aasta tipu lähedale, kasvades aastases võrdluses 94%. Rauamaagi hinnad on kasvanud aastases võrdluses 113%, värviliste metallide hinnad 75%, sh vase hind 97%. Ta küll möönab, et arvestada tuleks ka aastatagust väga madalat baasefekti, kuid vaatamata sellele on hinnakasv olnud väga tugev.
Tooraine hinnalangust pole näha
Maailmamajanduse taastumine on veel täies hoos ja see suurendab jätkuvalt ka nõudlust toorainete järele. Mertsina sõnul tähendab see, et veel mõnda aega kiireneb ka toorainete hinnakasv. Swedbank on selleks aastaks prognoosinud Hiinale ligi 8-protsendilist majanduskasvu, USA-le ligi 7-protsendilist ja euroalale 4-protsendilist kasvu.
Mertsina ütlusel tekitavad sellised kasvud erinevate toorainete järele suure nõudluse. Järgmisel aastal maailma majanduskasv küll aeglustub, kuid jääb piisavalt tugevaks, et toorainete suuremat nõudlust hoida, ütleb Mertsina.
Sarnast tulevikku ennustab ka Palm, ehk toorainete hindade tagasikukkumist koroonaeelsele tasemele oodata ei ole. Metallide puhul saame rääkida rekordilistest hindadest. Kui tootmine sellele järgneva poolaasta jooksul järele jõuab, siis ehk pidurdub ka liiane hinnakasv, arvab Palm. Samas on raske näha, et olukorras, kus jätkatakse majanduste jõulist toetamist ja ehitusmahud kasvavad, toorained palju odavamaks muutuksid, hoiatab ta.
Tööstuseid aitab suur nõudlus
Tooraine hinnaralli ei ole Eestis ega välismaal masina- ja metallitööstustele halvavalt siiski mõjunud. Sektoris on nõudlus kiirelt kasvamas ja see on hea olukord isegi seisus, kus sisendhinnad tõusevad ja tarneahelad on pikad. Tõnu Palm toob näite, et euroala ja USA töötleva tööstuse kindlustunne oli märtsis rekordiline. Euroalal oli tegemist lausa viimase 24 aasta kõrgeima kindlustunde tasemega. Aprill tõi USA-sse mõnevõrra mõõdukama kasvu, kuid siiski näitasid kasvu kõik 18 USA töötleva tööstuse haru, mis on Palmi andmetel samuti rekord alates 2004. aastast.
Ka Eesti metallitööstuse ettevõtete hinnangul paranes olukord märtsis, teab Palm. Viimasel kolmel kuul tellimused suurenesid ja toodangu maht jätkas tõustrendi varasemast kiiremas tempos.
Kogu Eesti töötleva tööstuse kindlustunne kasvas hüppeliselt ka aprillis, sh paranesid hinnangud tootmismahtudele ja tellimustele. Märkimisväärse kasvu tegid müügihinna ootused ja kasvas tööjõu vajadus. Küsimus, kuidas kellelgi läheb, sõltub kui hästi on töötatud sisse tarneahelad ning kas õnnestub sisendhindade kasvu ka tarbijatele edasi kanda, selgitab Palm.
Swedbanki rasketööstuse sektori juht Marko Keerd ütleb, et turgude heitlikus olukorras peavad tööstused tooraine hankijate ja toodangu ostjatega läbirääkima ja leppima kokku uued hinnad. Keerdi sõnul näitab aeg, mitu korda seda tegema peab, kuid seni on seda edukalt tehtud. Tema kinnitusel ei ole hinnatõus ettevõtete toodangu- ja müügimahte vähendanud, kuigi hindade korduv läbirääkimine on kindlasti stressi tekitav, möönab ta.
Keerd toob välja, et suuremad Eesti tööstused tunnevad end hanke poolel kindlalt. „Ka hankijad tahavad müügikanalit hoida. Nii lepitakse turul toimuvad tõusud väärtusahelas osalejate vahel mõistlikult kokku,” märgib ta. „Valmis ollakse ka pikemaid kokkuleppeid üle vaatama ja lähtuma tekkinud olukorrast.”
Toorme hinda peab jälgima
Taavi Vesiaid kinnitab, et toote lõpphind tõuseb, kuid lisab, et tõus toimub kindlasti aeglasemalt kui on toorme hinnatõus. Ta ütleb, et sealjuures on tema ettevõte Eesti ühe suurima toormaterjalide hulgimüüja tütarettevõttena heas seisus, kogu aeg on olemas värske info hindadest. Paljud tootjad hinnamuutustega nii hästi kursis pole.
Vesiaid ütleb, et just sellepärast on olnud juhuseid, kus tootja pakub lõpptoodet, spekuleerides eelarves paari nädala taguse toorme hinnaga, ent projektile reaalselt materjale tellides saadakse halva üllatuse osaliseks.
Exmet Services ise on tooraine hinnatõusu riski maandanud suurematele projektidele materjale ette ära ostes. Pikemaid kokkuleppeid sõlmitakse Taavi Vesiaidi kinnitusel praegu ainult klausliga, et materjalide hinnatõusu ulatuses saab hinda projekti jooksul korrigeerida. Lähiperspektiivis loodab Vesiaid, et EL kaotab kvoodid kolmandatest riikidest ostetavatele materjalidele. Kas see juhtub, selgub 1. juulil.
„Kui see juhtub, siis toob see otsus teatud nomenklatuuri osas leevendust, kuid olukorras stabiliseerumist näeme siiski alles järgmisel aastal,” sõnab Vesiaid.
Kas maailma ähvardab supertsükkel?
Toorainete hinnaralli tekitab arvamuse, et maailma majandus on jõudnud uude supertsüklisse, mis tähendab pikaajalist hinnakasvu perioodi. Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina uue supertsükli saabumises veel nii kindel ei ole.
Inflatsiooni supertsükkel on pikaaegne kõrge hinnakasvu periood, mis tekib suurest nõudluse ja pakkumise tasakaalustamatusest. Mertsina toob viimasest 50 aastast kaks näidet tooraine hindade supertsüklist.
Esimene oli tema sõnul Bretton Woodsi dollaril ja selle kullastandardil põhineva valuuta- ja maksesüsteemi kokku kukkumisest kuni 1986. aasta naftahindade languseni. Teine supertsükkel oli aastatel 2001–2014. Selle taga oli Hiina kiire majanduskasv, USA kildanafta buum ja maailma finantskriisile järgnenud majanduste stimuleerimine. Mertsina selgitab, et supertsüklile on iseloomulik pikka aega kestev tugev nõudluse kasv, millele ei tule tootmine ja tooraine pakkumine järele.
Suur nõudlus metallide järele
Uue supertsükli tekkimise eelduseks on Mertsina sõnul roheinvesteeringute buum energiatootmises ja transpordis. See suurendab nõudlust spetsiifiliste metallide järele.
Näiteks elektriautode tootmiseks ja vastava taristu jaoks läheb tarvis oluliselt rohkem liitiumit, niklit ja vaske. Mitmeid haruldasi muldmetalle leidub maailmas aga vaid vähestes kohtades ja nende kaevandamine on üksikute suurettevõtete kontrollida.
Tooraine kallineb veelgi
Maailmas on riskid pikemaks nõudluse kasvuks suured, ütleb Mertsina. Ettevõtete ja riikide võlg on kasvanud. Hiina, mis on olnud suurim toorainete kasutaja, ei jätka tõenäoliselt pikalt nii tugevate taristuinvesteeringutega nagu varem, vaid suunab rohkem raha tarbimise kasvatamiseks, leiab ta. „Seega on toorainete hindadel kasvuruumi veel küllaga,“ lausub Mertsina.
Hea teada
Drastilised hinnakasvud tooraineturul
- Tooraineturul on suurimad hinnatõusud tabanud tööstusmetalle ja eeskätt elektriautode akudega seotud metalle.
- Rauamaagi hinnad on aastaga kasvanud 113%.
- Värviliste metallide hinnad on tõusnud 75%, sh on vase hind Londoni metallibörsil jõudnud 10 000 dollarini, mis on 97% kõrgem aastases võrdluses.
- Alumiiniumi hind on aastaga kosunud 67%.
- Nikli hind kasvanud 50%.
- Aasta tagasi oli maailma majandus pandeemiapiirangute lõksus ja transport vabalanguses, mis kukutas ka toornafta BRENTi hinna 27 dollarini barrelist. Tänaseks on hind kasvanud 68 dollarini barrelist, mis teeb aastaseks hinnakasvukus 151%.
Allikad: Swedbank, Luminor
Loe ka lisaloona ilmunud artiklit “Seadmete ostmisel arvesta hinnatõusu ja tarneprobleemidega”
