Euroopa Komisjon avaldas 14. juulil 2021 nn Fit for 55 eelnõude paketi, mille peamised eesmärgid on kiirendada üleminekut taastuvate energiaallikate kasutamisele kõikides eluvaldkondades ning uue, senisest ambitsioonikama kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärgi sätestamine EL-i seadusandluses.
Pakett koosneb enam kui kümnest eelnõust, millele on sügisel veel lisa tulemas. Kliimapakett on eriti märkimisväärne seetõttu, et kui varasemalt seondus EL-i kliimapoliitika eelkõige energiatootmise ja tööstuse tegevuse reguleerimisega, siis seekordsed ettepanekud puudutavad kas otseselt või kaudselt praktiliselt kõiki olulisemaid eluvaldkondi ja pistavad käe ka laiemate masside taskutesse, „aitamaks“ neil senistest kahjulikest harjumustest loobuda.
Euroliidu heitmekaubanduse direktiiv saab tugeva aluse
EL-i kliimapoliitika nurgakivi ehk heitmekaubanduse (nn EU ETS) direktiivi muudeti viimati 2018. aastal, mille tulemusel seati eesmärgiks vähendada CO2 emissiooni 2030. aastaks 43% võrra (2005. aastaga võrreldes). Kuna Euroopa Komisjoni ambitsioon on vahepeal kasvanud, siis seekord pakutakse EU ETS-i kuuluvatele sektoritele 2030. aasta uueks ja kõrgemaks eesmärgiks 61%-st CO2 emissioonide vähendamist.
Eesti on paketiga seatud CO2 emissiooni vähendamise üldeesmärgi (-55% 1990. aastaga võrreldes) 2020. aasta lõpu seisuga küll juba täitnud, kuid kuna heitmekaubanduse süsteem toimib EL-i üleselt, siis pole ka Eestil rangematest meetmetest pääsu.
EU ETS-i tavapärase toimimise mehhanism on olnud suurematele ja energiamahukamatele tootjatele-tarbijatele CO2 kvootide ostukohustuse kohaldamine viisil, et iga emiteeritud CO2 tonn oleks kaetud EU ETS-ist ostetud CO2 kvootidega. Selleks, et kvoodi hind oleks emissioonide vähendamiseks „motiveeriv“, vähendatakse igal aastal ETS-i süsteemis olevate kvootide hulka ja kohaldatakse „turustabiilsusmehhanismi“, kui kvootide pakkumine süsteemis peaks nõudlust olulisel määral ületama. Nende meetmete kombinatsioon pani aluse CO2 kvoodi hinna kiirele kasvule alates 2018. aasta algusest, mille tulemusel on kvoodi hind ETS-is tõusnud ca 7 €/tonnilt umbes 60 €/tonnini.
Komisjoni ettepanekute kohaselt on kavas mõlemat meedet järgmise kümne aasta jooksul tugevdada, et CO2 kvoodi hind saaks ka edaspidi kasvada. Ettepanekute nõrkuseks on asjaolu, et süsteemi kaitsemehhanism ei ole tõhus, mis spekulatiivse kauplemishuvi korral võib tuua kaasa CO2 kvoodi hinna suuri kõikumisi.
Euroliit soovib mõjutada välispartnereid
Kui senini keskendus EL-i kliimapoliitika euroliidu ettevõtetele, siis seekordsed ettepanekud muudavad senist olukorda oluliselt. Nimelt tegi komisjon ettepaneku rakendada nn süsinikupiiri meedet (CBAM), mille tulemusel peavad hakkama CO2 kvoote ostma ka kolmandatest riikidest EL-i turule kaupasid importivad ettevõtted. CBAM-i on esialgu kavas rakendada piiratud hulga kaupade suhtes, nagu teras, tsement, väetised, alumiinium ja elekter. Samas on teada, et komisjoni huvi on seda kaupade nomenklatuuri oluliselt laiendada, tagamaks vähemalt Euroopa Liidu siseturul EL-i sisestele ja sellest välja jäävatele tootjatele üsna ühetaolised konkurentsitingimused. Poliitika ettepanekud ei arvesta seni aga EL-i eksportivate sektorite huvidega, mis kindlasti toob läbirääkimistel kaasa suuri vaidlusi.
CBAM-i juurutamise näol on tegemist ei vähem ega rohkem kui katsega kirjutada ümber rahvusvahelise kaubanduse seni kehtinud regulatsioon, mis on tänaseks maailma erinevates riikides juba väga suurt „huvi“ pälvinud. Võttes arvesse, et EL-i kliimapoliitika paneb ettevõtetele ja ühiskonnale tervikuna suuri kohustusi, on muutuste eduka läbiviimise olulisim kriteerium ka nende maha müümine rahvusvahelistele partneritele. Kui see ei õnnestu ja tekivad kaubanduskonfliktid, siis sattuvad ohtu miljonid töökohad nii EL-is kui ka väljaspool.
Heitmekaubandust laiendatakse uutesse sektoritesse
Kui seni on heitmekaubandust rakendatud peamiselt energiatootmise ja tööstuse suhtes, siis komisjoni ettepanekute kohaselt tuleks seda edaspidi rakendada ka transpordi ja hoonete sektorite ning meretranspordi ja lennunduse suhtes. Kuna CO2 kvoodi hind EU ETS-is on viimastel aastatel olnud väga volatiilne, et mitte öelda kiiresti kasvav, siis komisjon ei söendanud teha ettepanekut lisada tänasesse EU ETS-i ka transpordi ja hoonete sektorid, mis puudutavad väga suuri inimhulkasid. Nende kahe sektori jaoks luuakse eraldi heitmekaubanduse mehhanism, mille liitmine EU ETS-iga on võimalik kaugemas tulevikus.
Seejuures ei rakendu CO2 kvootide ostukohustus mitte näiteks auto- või majaomanike suhtes, vaid ennekõike kütusemüüjatele jms. Igal juhul saavad nende ettepanekute ellu rakendamise tulemusel suurte tarbijahulkade kulud suurenema, mistõttu kujutab just see ettepanek olulist lakmuspaberit rohepöörde ambitsioonika teostatavuse suhtes.
Komisjon, mõistes, et suurenevad tarbijakulud ei pruugi olla ülemäära populaarsed laiemate rahvahulka hulgas, on leevendusmeetmena pakkunud välja sotsiaalse kliimafondi loomise, millest Eestil on lootust saada järgmise kaheksa aasta jooksul kuni 207 miljonit eurot, et neid üha kasvavaid kulusid katta.
Sellest hoolimata on põhjust märkida, et prognoositav tarbijakulutuste kasv saab olema kordades suurem kui leevenduseks mõeldud toetused.
Taastuvenergia arengule lükatakse sisse kiirem hoog
Eduka rohepöörde eeltingimuseks on taastuvenergial põhineva energiamajanduse arendamine, sest fossiilsete kütuste kasutamisega saab tulemuslikult võidelda üksnes juhul, kui neile suudetakse pakkuda kohaseid alternatiive.
Taastuvenergia direktiivi, mida tegelikult paar aastat tagasi alles muudeti, nüüdsed muudatusettepanekud ei paku midagi revolutsioonilist. Peoga uusi numbrilisi eesmärke erinevatele sektoritele, kuid samas ka terve hulk väiksemaid arengut soodustavaid ettepanekuid, mis eraldi võttes suurt muudatust ei kujuta.
Kuna ligi 60% EL-is toodetavast taastuvenergiast põhineb praegu biomassil, siis saab kindlasti olema huvitav näha, milliseks kujunevad läbirääkimiste tulemused biomassi kasutamise tingimuste osas energiatootmisel. Esmased ettepanekud on üsna üldsõnalised ja viitavad täiendavate ettepanekute esitamisele hilisemas faasis.
Katse ühtlustada energiatoodete maksustamist
Kuigi maksupoliitika on Euroopa Liidus liikmesriikide pädevuses, siis energia maksustamise direktiiv sisaldab erinevate energiatoodete minimaalseid aktsiisimaksumäärasid. Kehtivat direktiivi peetakse aegunuks just seetõttu, et need määrad ei võta arvesse vastavate energiatoodete keskkonnamõju.
Seekordsete ettepanekutega on seda viga üritatud parandada ja kui need pakutud viisil vastu võetakse, siis toob see Eestis kaasa mõne kütuse märkimisväärse hinnatõusu. Energia maksustamise puhul on oluline asjaolu ka see, et tehtud ettepanekud vajavad liikmesriikide ühehäälset heakskiitu, mille saavutamine võib osutuda keeruliseks.
Energiatõhusus peab jõudma kõikidesse valdkondadesse
Nii nagu taastuvenergia direktiivi, uuendati mõned aastad tagasi ka energiatõhususe direktiivi. Seda direktiivi puudutavad uued ettepanekud seonduvad peamiselt eesmärkidele veel täiendava vindi peale keeramist.
Kõrgendatud eesmärke loodetakse täita „energiatõhusus eelkõige“ põhimõtte kohaldamisel alates planeerimisest, kuni erinevate praktiliste lahendusteni välja ja seda nii energeetikas kui ka energeetika välistes sektorites.
Kuigi avalikult sektorilt eeldatakse eeskuju näitamist, sh hangetes, siis senisest suuremat koormust on ette näha ettevõtetele ja koduomanikele.
Kokkuvõtteks
Need kõik on siiski alles Euroopa Komisjoni ettepanekud, mis peaksid kokkuvõttes võimaldama CO2 emissiooni vähendamist 55% võrra 1990. aastaga võrreldes.
Päris läbirääkimised alles algavad. Energiahindade üldine tõus nii Euroopas kui ka maailmas, nende läbirääkimiste sujuvale kulgemisele kaasa ei aita. Seda eriti selle osas, mis puudutab ettevõtetele ja ühiskonnale tervikuna saadetava „CO2 hinnasignaali tugevdamist“. Nii komisjon kui ka EL-i liikmesriigid peavad hoolikalt jälgima, et uuendused oleksid kuluefektiivsed ega paisutaks asjatult tarbijate kulusid.
Kui seda joont ei suudeta hoida, on ettenägematult suur oht diskrediteerida rohepööret tervikuna. Selle tunnistusena kirjeldas Prantsusmaa keskkonnaminister hiljuti toimunud Euroopa Liidu keskkonnaministrite koosolekul komisjoni ettepanekut laiendada heitmekaubandust transpordi ja hoonete sektoritesse kui „enesetapjalikku“.
Kuna rohepöördele meil head alternatiivi ei ole, siis peavad euroliidu liikmesriigid komisjoni ettepanekuid nüüd iseäranis hoolikalt kaaluma.
Artikkel ilmus 2021. aasta ajakirja TööstusEST energeetika erinumbris. Kõik artiklid loetavad siin.
Ajakirja trükiversioon jõuab kõikide Eesti tööstusettevõteteni:
