• Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    TalTechis avatakse magistrikava „Elektrotehnika ja mehhatroonika“, millele luuakse kaks peaeriala – Elektrotehnika ja Mehhatroonika. Elektrotehnilised mõõtmised TalTechi laboris. Foto: TalTech

    Tehnikaülikoolis uus magistrikava: elektrotehnika ja mehhatroonika

    Limestone. Foto: Shutterstock

    Keskkonnamõjude hinnang lubab Maardu III lubjakivimaardlas karjääri avada

    15.–19. mail toimub Saksamaal Hannoveris üks maailma suurimaid puidu- ja metsatööstusseadmete messe Ligna 2023. . Foto: Pixabay

    Ligna 2023 – maailma suurim puidu- ja metsatööstuse mess

    Futugrid asutajad ja nutipistiku arendajad Toomas Valge (vasakul) ja Leino Schnur teavad, et ainuüksi Eestimaa kodudes kasutusel olevate veeboilerite arvelt võiks juhtida vähemalt 67 MW elektrivõimsuse kasutamist. Foto: Raigo Pajula

    Futugrid: koduste kütteseadmete elektritarbimist saab lihtsasti juhtida

    Adven Eesti juht Juhan Aguraiuja hindab, et RDF-kütus võiks paljudele tööstusettevõtetele olla tõhus alternatiiv fossiilsetele kütustele.

    Jäätmekütuse kasutamine energiatootmiseks oleks hakkpuidust soodsam

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda. Kadrian Jaagund kinnitab, et 96% Lindströmi tööriietest töödeldakse kasutusea lõppedes kiududeks, millest saab omakorda isolatsioonimaterjale, akustilisi paneele või uusi kangaid. Fotod: Arno Mikkor

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
TööstusEST
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    TalTechis avatakse magistrikava „Elektrotehnika ja mehhatroonika“, millele luuakse kaks peaeriala – Elektrotehnika ja Mehhatroonika. Elektrotehnilised mõõtmised TalTechi laboris. Foto: TalTech

    Tehnikaülikoolis uus magistrikava: elektrotehnika ja mehhatroonika

    Limestone. Foto: Shutterstock

    Keskkonnamõjude hinnang lubab Maardu III lubjakivimaardlas karjääri avada

    15.–19. mail toimub Saksamaal Hannoveris üks maailma suurimaid puidu- ja metsatööstusseadmete messe Ligna 2023. . Foto: Pixabay

    Ligna 2023 – maailma suurim puidu- ja metsatööstuse mess

    Futugrid asutajad ja nutipistiku arendajad Toomas Valge (vasakul) ja Leino Schnur teavad, et ainuüksi Eestimaa kodudes kasutusel olevate veeboilerite arvelt võiks juhtida vähemalt 67 MW elektrivõimsuse kasutamist. Foto: Raigo Pajula

    Futugrid: koduste kütteseadmete elektritarbimist saab lihtsasti juhtida

    Adven Eesti juht Juhan Aguraiuja hindab, et RDF-kütus võiks paljudele tööstusettevõtetele olla tõhus alternatiiv fossiilsetele kütustele.

    Jäätmekütuse kasutamine energiatootmiseks oleks hakkpuidust soodsam

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda. Kadrian Jaagund kinnitab, et 96% Lindströmi tööriietest töödeldakse kasutusea lõppedes kiududeks, millest saab omakorda isolatsioonimaterjale, akustilisi paneele või uusi kangaid. Fotod: Arno Mikkor

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi

Algavad läbirääkimised EL-i kliimapoliitika tugevdamise osas

autor: Andres Tropp, Eesti Energia regulaatorsuhete osakonna juht
november 2021
Kategooria: Euroopa Liit, TööstusEST november 2021
Algavad läbirääkimised EL-i kliimapoliitika tugevdamise osas. Energiakriis lõpeb, kui saavad rajatud uued tootmisvõimsused. Andres Tropp Eesti Energia regulaatorsuhete osakonna juht

Andres Tropp Eesti Energia regulaatorsuhete osakonna juht

Euroopa Komisjon avaldas 14. juulil 2021 nn Fit for 55 eelnõude paketi, mille peamised eesmärgid on kiirendada üleminekut taastuvate energiaallikate kasutamisele kõikides eluvaldkondades ning uue, senisest ambitsioonikama kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärgi sätestamine EL-i seadusandluses.

Pakett koosneb enam kui kümnest eelnõust, millele on sügisel veel lisa tulemas. Kliimapakett on eriti märkimisväärne seetõttu, et kui varasemalt seondus EL-i kliimapoliitika eelkõige energiatootmise ja tööstuse tegevuse reguleerimisega, siis seekordsed ettepanekud puudutavad kas otseselt või kaudselt praktiliselt kõiki olulisemaid eluvaldkondi ja pistavad käe ka laiemate masside taskutesse, „aitamaks“ neil senistest kahjulikest harjumustest loobuda.

Euroliidu heitmekaubanduse direktiiv saab tugeva aluse

EL-i kliimapoliitika nurgakivi ehk heitmekaubanduse (nn EU ETS) direktiivi muudeti viimati 2018. aastal, mille tulemusel seati eesmärgiks vähendada CO2 emissiooni 2030. aastaks 43% võrra (2005. aastaga võrreldes). Kuna Euroopa Komisjoni ambitsioon on vahepeal kasvanud, siis seekord pakutakse EU ETS-i kuuluvatele sektoritele 2030. aasta uueks ja kõrgemaks eesmärgiks 61%-st CO2 emissioonide vähendamist.

Eesti on paketiga seatud CO2 emissiooni vähendamise üldeesmärgi (-55% 1990. aastaga võrreldes) 2020. aasta lõpu seisuga küll juba täitnud, kuid kuna heitmekaubanduse süsteem toimib EL-i üleselt, siis pole ka Eestil rangematest meetmetest pääsu.

EU ETS-i tavapärase toimimise mehhanism on olnud suurematele ja energiamahukamatele tootjatele-tarbijatele CO2 kvootide ostukohustuse kohaldamine viisil, et iga emiteeritud CO2 tonn oleks kaetud EU ETS-ist ostetud CO2 kvootidega. Selleks, et kvoodi hind oleks emissioonide vähendamiseks „motiveeriv“, vähendatakse igal aastal ETS-i süsteemis olevate kvootide hulka ja kohaldatakse „turustabiilsusmehhanismi“, kui kvootide pakkumine süsteemis peaks nõudlust olulisel määral ületama. Nende meetmete kombinatsioon pani aluse CO2 kvoodi hinna kiirele kasvule alates 2018. aasta algusest, mille tulemusel on kvoodi hind ETS-is tõusnud ca 7 €/tonnilt umbes 60 €/tonnini.

Komisjoni ettepanekute kohaselt on kavas mõlemat meedet järgmise kümne aasta jooksul tugevdada, et CO2 kvoodi hind saaks ka edaspidi kasvada. Ettepanekute nõrkuseks on asjaolu, et süsteemi kaitsemehhanism ei ole tõhus, mis spekulatiivse kauplemishuvi korral võib tuua kaasa CO2 kvoodi hinna suuri kõikumisi.

Euroliit soovib mõjutada välispartnereid

Kui senini keskendus EL-i kliimapoliitika euroliidu ettevõtetele, siis seekordsed ettepanekud muudavad senist olukorda oluliselt. Nimelt tegi komisjon ettepaneku rakendada nn süsinikupiiri meedet (CBAM), mille tulemusel peavad hakkama CO2 kvoote ostma ka kolmandatest riikidest EL-i turule kaupasid importivad ettevõtted. CBAM-i on esialgu kavas rakendada piiratud hulga kaupade suhtes, nagu teras, tsement, väetised, alumiinium ja elekter. Samas on teada, et komisjoni huvi on seda kaupade nomenklatuuri oluliselt laiendada, tagamaks vähemalt Euroopa Liidu siseturul EL-i sisestele ja sellest välja jäävatele tootjatele üsna ühetaolised konkurentsitingimused. Poliitika ettepanekud ei arvesta seni aga EL-i eksportivate sektorite huvidega, mis kindlasti toob läbirääkimistel kaasa suuri vaidlusi.

CBAM-i juurutamise näol on tegemist ei vähem ega rohkem kui katsega kirjutada ümber rahvusvahelise kaubanduse seni kehtinud regulatsioon, mis on tänaseks maailma erinevates riikides juba väga suurt „huvi“ pälvinud. Võttes arvesse, et EL-i kliimapoliitika paneb ettevõtetele ja ühiskonnale tervikuna suuri kohustusi, on muutuste eduka läbiviimise olulisim kriteerium ka nende maha müümine rahvusvahelistele partneritele. Kui see ei õnnestu ja tekivad kaubanduskonfliktid, siis sattuvad ohtu miljonid töökohad nii EL-is kui ka väljaspool.

Heitmekaubandust laiendatakse uutesse sektoritesse

Kui seni on heitmekaubandust rakendatud peamiselt energiatootmise ja tööstuse suhtes, siis komisjoni ettepanekute kohaselt tuleks seda edaspidi rakendada ka transpordi ja hoonete sektorite ning meretranspordi ja lennunduse suhtes. Kuna CO2 kvoodi hind EU ETS-is on viimastel aastatel olnud väga volatiilne, et mitte öelda kiiresti kasvav, siis komisjon ei söendanud teha ettepanekut lisada tänasesse EU ETS-i ka transpordi ja hoonete sektorid, mis puudutavad väga suuri inimhulkasid. Nende kahe sektori jaoks luuakse eraldi heitmekaubanduse mehhanism, mille liitmine EU ETS-iga on võimalik kaugemas tulevikus.

Seejuures ei rakendu CO2 kvootide ostukohustus mitte näiteks auto- või majaomanike suhtes, vaid ennekõike kütusemüüjatele jms. Igal juhul saavad nende ettepanekute ellu rakendamise tulemusel suurte tarbijahulkade kulud suurenema, mistõttu kujutab just see ettepanek olulist lakmuspaberit rohepöörde ambitsioonika teostatavuse suhtes.

Komisjon, mõistes, et suurenevad tarbijakulud ei pruugi olla ülemäära populaarsed laiemate rahvahulka hulgas, on leevendusmeetmena pakkunud välja sotsiaalse kliimafondi loomise, millest Eestil on lootust saada järgmise kaheksa aasta jooksul kuni 207 miljonit eurot, et neid üha kasvavaid kulusid katta.

Sellest hoolimata on põhjust märkida, et prognoositav tarbijakulutuste kasv saab olema kordades suurem kui leevenduseks mõeldud toetused.

Taastuvenergia arengule lükatakse sisse kiirem hoog

Eduka rohepöörde eeltingimuseks on taastuvenergial põhineva energiamajanduse arendamine, sest fossiilsete kütuste kasutamisega saab tulemuslikult võidelda üksnes juhul, kui neile suudetakse pakkuda kohaseid alternatiive.

Taastuvenergia direktiivi, mida tegelikult paar aastat tagasi alles muudeti, nüüdsed muudatusettepanekud ei paku midagi revolutsioonilist. Peoga uusi numbrilisi eesmärke erinevatele sektoritele, kuid samas ka terve hulk väiksemaid arengut soodustavaid ettepanekuid, mis eraldi võttes suurt muudatust ei kujuta.

Kuna ligi 60% EL-is toodetavast taastuvenergiast põhineb praegu biomassil, siis saab kindlasti olema huvitav näha, milliseks kujunevad läbirääkimiste tulemused biomassi kasutamise tingimuste osas energiatootmisel. Esmased ettepanekud on üsna üldsõnalised ja viitavad täiendavate ettepanekute esitamisele hilisemas faasis.

Katse ühtlustada energiatoodete maksustamist

Kuigi maksupoliitika on Euroopa Liidus liikmesriikide pädevuses, siis energia maksustamise direktiiv sisaldab erinevate energiatoodete minimaalseid aktsiisimaksumäärasid. Kehtivat direktiivi peetakse aegunuks just seetõttu, et need määrad ei võta arvesse vastavate energiatoodete keskkonnamõju.

Seekordsete ettepanekutega on seda viga üritatud parandada ja kui need pakutud viisil vastu võetakse, siis toob see Eestis kaasa mõne kütuse märkimisväärse hinnatõusu. Energia maksustamise puhul on oluline asjaolu ka see, et tehtud ettepanekud vajavad liikmesriikide ühehäälset heakskiitu, mille saavutamine võib osutuda keeruliseks.

Energiatõhusus peab jõudma kõikidesse valdkondadesse

Nii nagu taastuvenergia direktiivi, uuendati mõned aastad tagasi ka energiatõhususe direktiivi. Seda direktiivi puudutavad uued ettepanekud seonduvad peamiselt eesmärkidele veel täiendava vindi peale keeramist.

Kõrgendatud eesmärke loodetakse täita „energiatõhusus eelkõige“ põhimõtte kohaldamisel alates planeerimisest, kuni erinevate praktiliste lahendusteni välja ja seda nii energeetikas kui ka energeetika välistes sektorites.

Kuigi avalikult sektorilt eeldatakse eeskuju näitamist, sh hangetes, siis senisest suuremat koormust on ette näha ettevõtetele ja koduomanikele.

Kokkuvõtteks

Need kõik on siiski alles Euroopa Komisjoni ettepanekud, mis peaksid kokkuvõttes võimaldama CO2 emissiooni vähendamist 55% võrra 1990. aastaga võrreldes.

Päris läbirääkimised alles algavad. Energiahindade üldine tõus nii Euroopas kui ka maailmas, nende läbirääkimiste sujuvale kulgemisele kaasa ei aita. Seda eriti selle osas, mis puudutab ettevõtetele ja ühiskonnale tervikuna saadetava „CO2 hinnasignaali tugevdamist“. Nii komisjon kui ka EL-i liikmesriigid peavad hoolikalt jälgima, et uuendused oleksid kuluefektiivsed ega paisutaks asjatult tarbijate kulusid.

Kui seda joont ei suudeta hoida, on ettenägematult suur oht diskrediteerida rohepööret tervikuna. Selle tunnistusena kirjeldas Prantsusmaa keskkonnaminister hiljuti toimunud Euroopa Liidu keskkonnaministrite koosolekul komisjoni ettepanekut laiendada heitmekaubandust transpordi ja hoonete sektoritesse kui „enesetapjalikku“.

Kuna rohepöördele meil head alternatiivi ei ole, siis peavad euroliidu liikmesriigid komisjoni ettepanekuid nüüd iseäranis hoolikalt kaaluma.

Artikkel ilmus 2021. aasta ajakirja TööstusEST energeetika erinumbris. Kõik artiklid loetavad siin.

Ajakirja trükiversioon jõuab kõikide Eesti tööstusettevõteteni:

TööstusEST november 2021

Sildid: energeetikaEuroopa LiitFit for 55rohepööretaastuvenergia
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Energiapööre tööstuses kui osa Euroopa Komisjoni kliimapaketist

Järgmine artikkel

Jaotusvõrk tagab majanduse kasvu ja rohepöörde selgroo

Seotud artiklid

Futugrid asutajad ja nutipistiku arendajad Toomas Valge (vasakul) ja Leino Schnur teavad, et ainuüksi Eestimaa kodudes kasutusel olevate veeboilerite arvelt võiks juhtida vähemalt 67 MW elektrivõimsuse kasutamist. Foto: Raigo Pajula
Ettevõte

Futugrid: koduste kütteseadmete elektritarbimist saab lihtsasti juhtida

22/02/2023
Adven Eesti juht Juhan Aguraiuja hindab, et RDF-kütus võiks paljudele tööstusettevõtetele olla tõhus alternatiiv fossiilsetele kütustele.
Energeetika

Jäätmekütuse kasutamine energiatootmiseks oleks hakkpuidust soodsam

22/02/2023
Rohepööre tööstuses paneb ettevõtjate võimed proovile. Estonian Celli biogaasi reaktor ja neutralisatsiooni mahuti. Foto: Jarek Jõepera
Probleem

Eestis peavad mängureeglid olema sarnased teiste riikidega

16/12/2022
Sagedusturg. Taastuvenergia ümarlaud. Foto: Pixabay
Energeetika

Sagedusturgude avamisega ei saa enam kauem viivitada

16/12/2022
Järgmine artikkel
Jaotusvõrk tagab majanduse kasvu ja rohepöörde selgroo. Foto: Pixabay

Jaotusvõrk tagab majanduse kasvu ja rohepöörde selgroo

Ajakirja eelmine number siin

TööstusEST veebruar 2023

Sisuturundus

iguse modulaarne lineaartelg mis tahes käigupikkustele: drylin EGW pakub enneolematut disainivabadust pikkadel käikudel.

iguse modulaarne lineaartelg mis tahes käigupikkustele

22/02/2023
Bauroc: Greenergy Data Centers andmekeskus

Andmekeskuse nutikas materjalivalik

22/02/2023
Assa Abloy nutilukud

Ise energiat genereerivad nutilukud

22/02/2023
Bauroc poorbetoonist alajaamad. Kilingi-Nõmme alajaam. Foto: Tiit Veermäe

Poorbetoonist ehitatud alajaamad koguvad populaarsust

16/12/2022
Steelhouse Group Estonia on suurim roostevaba ja värvilise metalli täisteenuslahendusi pakkuv tööstusettevõte Eestis. Foto: Pixabay

Roostevaba ja värvilise metalli täisteenuslahendused

10/10/2022

Väljaandja

TööstusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

DIGINNO DIGINNO edulood digitaliseerimine edukas ettevõte Eesti Elektritööstuse Liit Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Energia Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Masinatööstuse Liit Eesti tööstus eksport elektroonikatööstus energeetika energia energiakriis energiapoliitika eriolukord Euroopa Liit Fit for 55 haridus Instrutec IT ITL it tööstuses keemiatööstus keskkond kolumn liitude uudised masinatööstus MKM puidutööstus põlevkivi rohepööre seadus sisuturundus sündmus taastuvenergia TalTech tark tööstus teadus toetus tööjõud tööstus tööstuspoliitika ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    TööstusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis tööstuses toimuvaga!