Industry 5.0 konverentsi modereerib tänavu päikeseenergia katuseid tootva OÜ Roofit Solar Energy kaasasutaja ja ettevõtte strateegiliste partnerlussuhete juht Helen Anijalg, kes märgib oma kogemuse põhjal, et töötleva tööstuse võiks madalaseisust tõusule pöörata senisest suurem julgus tegeleda innovatsiooniga ning kui vaja, siis ka kapitaalne kannapööre ette võtta.
Päikeseenergias nähakse tulevikus olulist panust meie elektriga varustamises, sealjuures üha enam tõuseb päevakorda selle kasutamine ka võrgu sageduse reguleerimises, kui vaid suudaksime arvestataval hulgal päikesest ammutatud elektrit võimalikult pikaks ajaks salvestada. Sestap on see valdkond juba iseenesest kiiresti arenev ning see omakorda innustab uuendustele ka ettevõtteid, mis selles vallas tegutsevad.
Suure ja olulise läbimurde päikeseelektri vallas andis see, kui õpiti ühendama katusekattematerjal ning päikeseelement ühtseks tooteks, mille saab ühe paigaldusega katusele panna. Just selles valdkonnas tegutseb ka Roofit.Solar.
Katusematerjal ja päikesepaneel – kaks ühes
Esteetiliselt nägusat, ennekõike eramajadele mõeldud päikeseenergiat tootvat katusematerjali valmistav Roofit.Solar on tekkinud n-ö moodsal ajastukohasel moel, kasvanud välja tehnikaülikoolis töötanud inimeste loodud start up´ist. Ajapikku on firma asutajad järjest kaasanud ettevõttesse investeeringuid arengu kiirendamiseks. Samas ei tähenda kogu roheelektri valdkonna kiire areng seda, et sellele turule oleks lihtne siseneda, isegi, kui toode on uuenduslik.
Roofit.Solar pakub täisteenust, mis kätkeb endas päikeseelementide valmistamist ja objektile paigaldamist ning kogu muu vajaliku tehnika installeerimist. Selle strateegia tingis tegelikult elu ise, sest oma n-ö kaks ühes ehk siis päikesekiirgusest elektrit tootva katusekattematerjaliga turule tulles ilmnes, et ehitajatest katusespetsid ei oska midagi peale hakata elektriga ja elektrikud ei tea suuremat teraspleki valtsimisest ja muudest spetsiifilistest katusepaigaldamise töödest.
Nii tuli ka Roofit.Solari tootearenduses keskenduda valtspleki ja päikesepaneelide integreerimisele, millega seitse aastat on tegeldud, nii et Helen Anijalg võib nüüd kinnitada – need kaks valdkonda teevad ettevõtte toodetes omavahel koostööd. Ja aja jooksul on välja koolitatud ka spetsialistid, kes oskavad elektrit tootvat metallkatust planeerida, projekteerida ja paigaldada.
Edu saavutamine eeldab riskijulgust
Helen Anijalg iseloomustab Roofit.Solarit kui iseenesest tavalist tööstusettevõtet, mille erinevus traditsioonilistest edukast tootmisfirmast, mis kasvavad igal aastal keskeltläbi 10–20%, seisneb selles, et igal aastal kasvatatakse müügitulu kordades. See on seda tähelepanuväärsem, et Roofit.Solari toode pole näiteks tarkvaraarendus, millel on tavapäraselt komme püstloodis kõrgustesse söösta, vaid tegemist on ikkagi terasest ja klaasist tehtud füüsilise tootega, mille arendamine nõuab eriti palju investeeringuid. Lisaks on füüsilise toote kõrvale arendatud ka oma tarkvara – Roofit.app, millega saab katuseid planeerida ja disainida.
„Roofit.Solar on hea näide traditsioonilse tööstusettevõtte ja moodsa idufirma sümbioosist,” ütleb ta. „Kiire arengu taga on ettevõtte suund kiiresti arenevatele kliima- ja rohetehnoloogiatele, üha suurenev klientide teadlikkus ja nõudlus selliste toodete järele ning meeskonna sisemine valmidus muudkui uueneda ja kasvada. Oleme selleks kaasanud investeeringuid, sest kui oleksime ainult omanike raha peal elanud, lootes, et müügist tuleb raha sisse ja sellest piisab ka jõuliseks tootmisliini arenduseks, siis oleks teadlased ja üliõpilased ilmselt tänaseni garaažis päikesepaneele tinutamas.”
Anijalg on seda meelt, et uuendustele ei tule ainult avatud olla, vaid tasub püüda ka ise neid uuendusi luua ja eest vedada. Kahtlemata on see kõik seotud riskidega, aga edu korral on tulemus ka märgatavam, kui lastes oma ettevõttel lihtsalt stabiilselt suhteliselt väikese kasvu rütmis tiksuda.
Oma tegevust ei maksa killustada
Tootmisettevõtte edukus sõltub muidugi ka agarast müügitööst, ent nagu kinnitab Helen Anijalg, peab ka toode ise olema ikkagi kvaliteetne ja inimestele vajalik. Tema meelest ei ole võimalik keskpärast toodet ka väga heal tasemel müügitööga lõputult üha kasvavas tempos müüa.
Roofit Solar Energy müügiinsenergi Keneth Parbuse sõnul tagab ideede kiire liikumine ja uuendusmeelsus ettevõttele idufirmale iseloomuliku hoogsa arengu ja operatiivse probleemide lahendamise.
„Muidugi, realiseeritud müük toetab toodet ja turul olevat nõudlust, aga müügitöö kõrval on oluline ka turu harimine,” selgitab Parbus. „Kui me saime oma esimesed katused Eestis tehtud, siis olime ise kindlad, et need töötavad ja materjal on vastupidav. Aga piiri taha minnes valitses igas uues riigis umbusk ja vastata tuli küsimustele – kuidas peab vastu, kuidas töötab jmt. Seega oleme kogu aeg pidanud ennast ja oma toodet tõestama ning uutel turgudel valitsevaid hirme maha võtma.”
Et energiatootmiseks ja ehituseks kasutatav toode juurduks n-ö laiatarbekaubana, peab see olema testitud, töökindel, vastupidav ja ka hinna poolest vastuvõetav. Nii ei näe Anijalg vähemalt praegu päikeseenergia tootmise vallas revolutsioonilisi tehnoloogiaid või materjale, mis kohe-kohe võiksid teadlaste laboritest väljuda ja laialdasse kasutusse jõuda. Just selle tõttu, et laiatarbekaup peab olema vastupidav, nägus ja hinnalt soodne. Kõigil uutel tehnoloogiatel peaks olema mingi eelis olemasolevate ees – kas siis parem vastupidavus, suurem tootlikkus vmt. Sellist tulemust aga praegu veel teaduslaboritest ei paista, ütleb Anijalg.
Nii kinnitab ka Keneth Parbus, et Roofit.Solar hoiab oma ressursse ja kompetentsi sihikindlalt oma tootel ehk siis katusekattematerjalil, mis toodab elektrit ning mis on ette nähtud klassikaliste katuste katmiseks.
„Me ei ole seadnud eesmärgiks pakkuda kõigile, ka kõige lennukamatele ideedele ja soovidele midagi, vaid jääme oma elektrit tootvate metallkatuste juurde,” räägib ta. „Ränipõhised elemendid on saavutanud praeguseks hea töökindluse, oleme selles vallas hõivanud oma kindla niši ja tahame sellest kinni hoida. Küll töötame selle nimel, et materjali hinda tarbija jaoks madalamaks saada.”
Päikeseelekter muudab energiakasutuse paindlikuks
Uuendusmeelse ettevõtte üks tunnus on sihikindel tegelemine teadus-arendustööga (TA) ja koostöö tegemine teadusasutustega. Helen Anijalg ütleb, et just innovaatilised ettevõtted kuuluvad Eesti Tööandjate Keskliidu juurde loodud nn 2% klubisse. Tegemist on ettevõtjate kogukonnaga, kes investeerivad aastas vähemalt 2% ettevõtte käibest või siis minimaalselt miljon eurot teadus-arendustegevusse.
„Roofit.Solari puhul on see olnud viimastel aastatel 30–35% käibest. See on kindlasti oma kümme korda üle Eesti keskmise näitaja,” kinnitab ta. „Samas tuleb öelda, et me pole veel piisavalt vana ettevõte, sest pole veel saavutanud sellist kasumilävendit, mis investorid õnnelikuks teeb. Ettevõte asutati 2016. aastal, tootmisliini asuti ehitama 2020. Seega me ikkagi alles areneme, kasvame ja ehitame oma tootmist, tarkvara ning müügivõrku.”
Samas on kogu selle tegevuse juures oluline hoida kinni oma ettevõtte jaoks valitud fookusest, sest kõike teha tahtes ja kõikjale jõuda püüdes võib ennast sedavõrd killustada, et kindlad sihid muutuvad häguseks ning sellest kannatab lõpuks ka ettevõtte äriedu.
Ka Roofit.Solaris puututi algusaastatel kokku klientide arvamusega, et kui te juba kord ühte asja oskate teha, siis küllap suudate lahendusi pakkuda ka seda, teist ja kolmandat moodi. Noore ettevõtte jaoks võib ju olla vägagi ahvatlev kõigile uutele väljakutsetele avatud olla, ent selle tulemuseks võib olla aja, raha ja tööjõukulu, mille tulemust keegi paraku ei näe. Et mitte oma põhitegevuselt hälbida, tuli sel ajal vägagi teadlikult ja kindlameelselt oma fookust hoida, tehes vaid seda, mida kõige paremini oskad.
Ka juba paigaldatud päikesekatuste süsteeme saab täiustada. Ja uusi järjest paindlikumana välja ehitada. Näiteks kui viie aasta eest polnud päikeseelektri tootjate jaoks veel kuigi aktuaalne akupargi rajamine, siis nüüd tuntakse Keneth Parbuse sõnul selle vastu üha suuremat huvi.
„Salvestamine aitab oma elektritarbimist paindlikumalt reguleerida. Lisaks on olemas seade, kus tehisintellekt aitab jälgida tuleviku börsihinda ning juhib selle järgi näiteks elektri võrku müümist ja võrgust ostmist,” kirjeldab ta. „Tegelikult saab AI abil juba ka maja tarbimist reguleerida, mis lõppkokkuvõttes on kasutajale väga mugav ja lõpuks ka kasumlik. See viib akupanga tasuvusaja paar-kolm korda varasemast lühemaks ja nüüd on see börsijuhtimisseadet rakendades viis-kuus aastat.”
