Kliimaministeerium saatis kooskõlastusele elektrituru seaduse muutmise eelnõu, mis annab elektrisalvestust arendavatele ettevõtetele suuremat investeerimiskindlust ja reguleerib ka sätteid elektritarbimise juhtimise edendamiseks. Investeeringud elektrisalvetusse tõstavad Eesti elektrisüsteemi varustuskindlust, muudavad elektrihinda stabiilsemaks ja odavamaks ning soodustavad taastuvenergia tootmist.
„Elektri salvestamine ja tarbimise juhtimine on kaasaegse elektrisüsteemi olulised osad. Need aitavad muuta elektrisüsteemi stabiilsemaks, võimaldavad kasutada rohkem puhtaid ja odavamaid energiaallikaid. Uue seaduseelnõuga soodustame investeeringuid elektrienergia salvestamisse Eestis, et saaksime varuda energiat hetkedeks, kui päike ei paista ega tuul puhu,“ ütleb kliimaminister Kristen Michal.
Näiteks tegi elektrihind 17. augustil 2022. aastal rekordi, ulatudes kuni 4000 €/MWh ehk maksimaalse võimaliku hinnani. Konkurentsiameti analüüs leidis, et Eesti elektriturul jäi puudu 2,14 megavatt-tunni suurune toomisvõimsus. „Seda puudujääki oleks saanud katta tarbimise juhtimisega, mille tulemusena oleks elektri hind olnud tunduvalt madalam,“ täpsustas Michal.
Kliimaministeeriumi tellitud uuringus hindas Tallinna Tehnikaülikool elektrisalvestuse mõju elektrihinnale ning leidis, et suures mahus salvestuse rajamine toob Eesti tarbijatele kokkuhoidu enam kui 30 miljonit eurot aastas.
Samuti pakuvad seadusemuudatused äri- ja eraklientidele võimalust müüa turule tarbimata jäetud ehk säästetud elektrit. Reeglite kehtestamisel on tarbijatel võimalik otse või läbi teenusepakkuja ehk agregaatori müüa mittetarbitud elekter turule tagasi ja saada selle eest tasu. Vastavad reeglid töötab välja Konkurentsiamet. „Tarbimise juhtimine aitab langetada elektrihinda kõigi tarbijate jaoks,“ märkis kliimaminister.
Topeltmaksustamine kaob
Ühe olulise muudatusena soovitakse vabastada elektrisalvestid topeltmaksudest. Edaspidi ei pea salvestuse omanik maksma taastuvenergiatasu, elektriaktsiisi ja võrgu edastustasu kalendrikuu lõikes elektrivõrgust salvestatud ja elektrivõrku tagastatud elektri eest. Muudatus vähendab elektrisalvestite kulusid võrgust elektrit salvestades ja tagastades ning muudab elektrisalvestite rajamise ettevõtjatele kasumlikuks. Jaanuari lõpus toimunud Energiahäkatonil analüüsis Kliimaministeerium turuosalistega koostöös elektrisalvestuse investeeringute tulekut takistavaid turutõrkeid, millest kõige olulisemaks peeti just elektrisalvestuse topeltmaksustamist.
Lisaks võetakse eelnõuga üle elektrienergia siseturu ühiste normide direktiiv, mille osas on Eesti suhtes algatatud rikkumismenetlus. Energiasalvestuse ja tarbimise juhtimise sätetele täpsustatakse eelnõuga tarbija õigustega seotud sätteid ja kaotatakse väiksemaid võrguettevõtjaid koormav kohustus koostada pikaajalisi võrgu arengukavasid. Pärast kooskõlastusringi turuosaliste ja teiste ametiasutustega plaanib Kliimaministeerium saata eelnõu Vabariigi Valitsusse maikuus. Kui Vabariigi Valitsus kiidab eelnõu heaks ja muudatused leiavad toetust ka Riigikogus, jõustuvad seadusemuudatused selle aasta lõpus.
