Kui rohepööre põlevkivi kaevandamist ei seiska, siis jagub seda maavara meile aastakümneteks, fosforiidi kaevandamise arendamine võeti laulva revolutsiooni ajal päevakorrast maha.
Eesti Geoloogiateenistuse maapõueressursside osakonna juhataja Tiit Kaasik nimetab Eesti potentsiaalseimaks maavaraks fosforiiti, mis on tema hinnangul oluline ressurss ka rohepöördes. Küsimustele vastab Tiit Kaasik.
Millised on olulisemad Eesti maapõues leiduvad maavarad?
Maavarade olulisus on erinevatest asjaoludest sõltuv hinnang, mis ajas pidevalt muutub. Kindlasti võib praegu veel pidada Eesti üheks olulisemaks maavaraks põlevkivi. Samas on see ressurss ka hea näide, kuidas erinevate maavarade väärtustamine võib ajas muutuda. Hetkel on põlevkivi kasutamise tulevik pigem ebaselge.
Olulist rolli meie igapäevaelus ja majanduses mängivad ehitusmaavarad, millele igapäevaselt ehk ei mõeldagi maavarade kontekstis. Liiv, kruus ja paekivi on kasutuses teede-ehituses, elamuehituses ja mitmetes toodetes, mida kõik inimesed kasutavad. Eestis leidub laialdaselt ka turvast, mis on samuti kasutusel.
Praegu mittekasutatavatest maavaradest saab välja tuua fosforiidi. Seda leidub Eestis arvestatavas koguses ja sellel võib olla potentsiaali tulevikus.
Kas midagi uut on ka viimastel aastatel avastatud?
Eesti maapõu on üldiselt hästi läbi uuritud ja millegi täiesti uue leidmine ei ole lihtne. Kõige suurem potentsiaal peitub kristalses aluskorras, mis igal pool Eestis paikneb paksu settekivimite kihi all. Viimane on ka põhjus, miks seda osa maapõuest on vähem uuritud ja miks sealt võib endiselt üllatusi tulla. Eesti Geoloogiateenistuse üheks lähituleviku tegevussuunaks on kristalse aluskorra täpsem uurimine.
Mida me võiksime maapõue ressurssidest rohkem kasutada?
Võib eeldada, et suurem osa teadaolevatest, mõistlikult kasutatavatest ja majanduslikku potentsiaali omavatest maapõue ressurssidest on ka kasutusel. Maavarade kontekstis väärib siiski värsket ülevaatamist ja analüüsimist fosforiidi potentsiaal. See ei tähenda soovitust see ressurss kasutusele võtta, vaid uurida, kas sellel võiks olla tulevikus mõtet.
Eestis võib olla mõistlik laialdasem ja suurema võimsusega maapõueenergia süsteemide kasutamine. See on ka üks Eesti Geoloogiateenistuse äsja algatatud uurimissuund.
Kas Eestis on kriitilisi toormeid, mida on võimalik ka kasutusele võtta?
Kui jätta kõrvale võimalik potentsiaal, mis peitub kristalses aluskorras, siis olulisim kriitilisi toormeid sisaldav kompleks Eestis on ikkagi fosforiit ja selle peal asuv graptoliitargilliit. Fosforiidis leidub haruldasi muldmetalle, mis on rohepöörde kontekstis väga olulisel kohal. Samuti on fosfor ise Euroopa Liidu kriitiliste toormete hulgas. Graptoliitargilliidis leidub kriitilistest toormetest vanaadiumi, mis on muuhulgas kasutatav akutehnoloogiates. Kas fosforiiti ja graptoliitargilliiti on võimalik kõigi nende toormete allikana keskkonnanõudeid täites ja majanduslikult mõistlikult kasutusele võtta, ei ole praegu teada. Eesti Geoloogiateenistus on koos ülikoolidega neid teemasid uurimas.
Eestis on Euroopa Liidu suurimad fosforiidi varud ja kuna see kuulub ka kriitiliste toormete hulka, siis kas on lisasurvet, et meil ikkagi hakkaks kunagi toimuma fosforiidi kaevandamine?
Euroopa Liit ei saa survestada meid kaevandama ja mingit sellist survet reaalsuses ei ole. Küll räägitakse Euroopa Liidus toormetest, mis on liidu riikide jaoks majanduslikult olulised ja mille kättesaadavus on arvestatava riskiga. Selliseid loodusressursse nimetatakse kriitilisteks toormeteks. Fosforiit ja selles leiduvad haruldased muldmetallid kuuluvad Euroopa kriitiliste toormete hulka. See kindlasti suurendab huvi meie fosforiidi vastu ja julgustab seda täpsemalt uurima, kuid ei sea mingeid kohustusi. Seega on meie suured fosforiidivarud pigem potentsiaalne võimalus, mille kasutamise üle saame otsustada ise. Me peame olema oma maapõue targad peremehed.
Kas fosforiidi kaevandamine on kunagi mõeldav? Mis on praegu fosforiidivarude kasutamisel takistuseks?
Pikas perspektiivis ei ole mõistlik midagi välistada. Kui selleks on olemas tehnoloogilised lahendused, tegevus mahub keskkonnapiirangute raamidesse, on majanduslikult tasuv ja ühiskonnale vastuvõetav, siis väärib see ju kaalumist. Praegu siiski ei ole täielikult selge ükski neist küsimustest. Eesti Geoloogiateenistus koos Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooliga on nende teemadega tegelemas ning loodame lahtistele küsimustele järgemööda vastata.
Millised piirkonnad on Eestis maavarade rikkaimad, kus võiks toimuda meil tulevikus kaevandamisi?
Praeguse teadmise kohaselt on kõige rohkem erinevaid maavarasid ja ka nende leidmise potentsiaali ikkagi Kirde-Eestis. Seal on põlevkivi, ehitusmaavarad, turvas, fosforiit, aga ka Eesti suurim rauamaagi leiukoht, mis asub Jõhvi lähedal. Praegu on Kirde-Eesti tuntud Eesti põhilise kaevandamispiirkonnana eelkõige põlevkivi tõttu. Kas ja millises mahus põlevkivi kaevandamine jätkub ja kas tulevikus alustatakse seal mõne muu maavara suuremahulist kaevandamist, on väga keeruline ennustada. Kaevandamine siiski jätkub nii täna kui ka tulevikus üle Eesti, kui me räägime näiteks ehitusmaavaradest ja turbast.
Kui palju meil jätkub enda ehitusmaavaradest Rail Balticu ehitusel?
Rail Balticu ja sellega seotud taristuobjektid (viaduktid, ökoduktid, raudteejaamade teenindusteed jms) on suures osas plaanitud ehitada kohalikest maavaradest.
Kõrgemate kvaliteedinõuetega raudtee konstruktsiooni osades tuleb siiski kasutada ka tardkivist valmistatud killustikku, mida Eestis ei kaevandata ja mis tuleb sisse vedada.
Koguseliselt vajab ehitus enim liiva ja kruusa, mille puhul võib raudtee ehitusse minna kuni pool seotud maakondade aastasest liiva ja kruusa tarbimisest.
Maavarade looduslikud varud selle objekti tõttu märkimisväärselt ei vähene. Küll võib see tähendada ajutiselt suurema arvu uute karjääride avamise vajadust, et kompenseerida täiendavalt tarbitud kogust ja pakkuda jätkuvalt tooret teiste objektide (näiteks maanteede) ehitamiseks ja hoolduseks.
Kui palju meil jagub veel põlevkivi, ehk kas põlevkivi kaevandamine tuleb meil lõpetada Euroopa Liidu keskkonnanõuete pärast või saab see enne ise otsa?
Põlevkivi varud on tegelikult veel väga suured. Kui osutuks majanduslikult mõistlikuks kasutada ka madalama kvaliteediga või raskemini kättesaadavaid varusid, jaguks veel hiljutise kaevandamistempo juures varu aastakümneteks kui mitte kauemaks.
Seega saab olla kindel, et lähemas tulevikus võib põlevkivi kaevandamise lõpetamise põhjustada pigem keskkonnanõuete karmistumine, mitte meie pruuni kulla varude lõppemine.
Küsimus: Kas Eesti põhjavee seisukord lubab maavarade laialdasemat kasutusele võtmist?
Andres Marandi, Eesti Geoloogiateenistuse hüdrogeoloogia ja keskkonnageoloogia osakonna juhataja
Tänasel päeval on Eesti põhjavesi päris heas seisus. Eks kvaliteetne põhjavesi ise on ju ka Eestile strateegiliselt väga oluline ressurss. Tuleb arvestada, et kõikide suuremate ja olulisemate arenduste puhul peab läbi viima keskkonnamõju hindamise, mille raames kogutakse juba väga spetsiifilist informatsiooni, millised mõjud keskkonnale kaasnevad.
Põhjavesi võib-olla ainult üks võimalik piirav tegur maavarade kaevandamisel, ent seda ei saa hinnata ilma teiste keskkonnaalaste, sotsiaalsete või majanduslike aspektideta.
Põhjavete puhul hinnatakse eelkõige kaevanduste mõju piirkonna elanike veevarustusele ning veerežiimi muutustest tulenevat võimalikku mõju ümbruskonna ökosüsteemidele.
Hea teada – maapõue kriitilised toormed
- Kriitilised toormed on loodusressursid, mis on Euroopa Liidu majanduse jaoks strateegiliselt tähtsad ning kõrge varustuskindluse riskiga. Euroopa Komisjon uurib regulaarselt toormete kriitilisust nende majandusliku tähtsuse ning varustusriski põhjal.Kriitiliste toormete nimekirjas olevad loodusressursid võimaldavad kasutada kõrgtehnoloogilisi lahendusi. Kriitilisi toormeid kasutatakse nende spetsiifiliste omaduste tõttu laialdaselt näiteks meditsiiniseadmetes, elektroonika- ja lennutööstuses. Üks suurim kriitiliste toormete nõudluse põhjus on n-ö akurevolutsioon, mis tuleneb eesmärgist vähendada kasvuhoonegaase ning suurendada taastuvenergia salvestamise võimalusi. Metallid nagu koobalt ja vanaadium on uue põlvkonna akude jaoks hädavajalikud.
- Eesti graptoliitargilliit peidab endas potentsiaali, kuna sisaldab mitmeid tähtsaid metalle, nagu molübdeen, tsink, plii ja vanaadium. Viimane kuulub kriitiliste toormete hulka ning on kivimis peituva kõrgema kontsentratsiooni ja akutehnoloogiates rakendatavuse tõttu kõrgendatud tähelepanu all.
- Fosforiit on EL-i jaoks kriitilise tähtsusega strateegiline ressurss, mille suurimad varud liikmesriikide seas paiknevad Eestis.
- Eesti fosforiit on seni huvi pakkunud eelkõige oma väga kõrge fosfori sisalduse tõttu, mida kõige rohkem kasutatakse väetise toorainena. Fosforiidis leidub aga ka märkimisväärsetes kogustes haruldasi muldmetalle – tseerium, praseodüüm, neodüüm, düsproosium ja terbium, mistõttu on fosforiidil tulevikus perspektiivi olla ka haruldaste muldmetallide tooraine.
Allikas: Eesti Geoloogiateenistus
Eesti uurib efektiivse maapõuaeenergia kasutamist
Eesti Geoloogiateenistus on asunud uurima maapõue- ehk geotermaalenergia kasutusvõimalusi Eesti eri paigus.
Maapõueenergia tekib päikeseenergia salvestumisel maapinda või maa sügavusest leviva soojusena. Tavapäraselt kasutatakse Eestis madalatemperatuurilist maapõueenergiat ligi meetri sügavusel maapinnast maasoojuspumpade abil.
Maapõues 500 meetrist sügavamal peituva keskmise- ja kõrgetemperatuurilise energia potentsiaali Eestis põhjalikumalt uuritud ei ole. Kuid näiteks Soomes ja Rootsis rakendatakse maapõue- energiat üha laiemalt soojusenergia tootmiseks.
Esmaste hinnangute kohaselt on maapõueenergia potentsiaal vähemalt Põhja-Eestis hea, kus termogeoloogilised omadused on vähemalt sama head kui Lõuna-Soomes. Uuringuga selgubki, kas maapõueenergia on Eestis tehniliselt sobiv ja majanduslikult tasuv energialahendus kütteks, jahutamiseks ja energia salvestamiseks. Samuti uuritakse kaevandus- ja merevee soojusenergia kasutuspotentsiaali.
Uuringu teises etapis keskendutakse maapõueenergiajaamade teostatavusele ja rajatakse kaks katsejaama. Loodetakse, et valmivate katsejaamade efektiivsus julgustab Eesti ehitus- ja kinnisvaraettevõtjaid maapõueenergiat laialdasemalt kasutama.
Hoonete suurem energiaefektiivsus on tähelepanu all kogu Euroopas. Ligi 40% kogu Euroopa Liidu energiatarbest moodustavad hooned, mistõttu tuleb suurendada liginullenergiahoonete arvu. Maapõueenergiat tõstetakse esile kui keskkonnasõbralikku taas- tuvenergialiiki, mis on üle kahe korra tõhusam tavapärasest õhksoojuspumbast.
Maapõueenergiat kasutav soojuspump võib hinnanguliselt säästa 30–60% küttekuludest ja 20–50% jahutuskuludest võrreldes tavapäraste kütte- ja jahutussüsteemidega.
Eesti Geoloogiateenistuse maapõueenergia uurimisprojekt kestab 2024. aasta lõpuni. Projekti eelarve on 3,8 miljonit eurot ja seda rahastatakse kasvuhoonegaaside kvootide müügist saadud vahenditest.
Allikas: Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
